neljapäev, 6. juuli 2017

Kas Eesti valitsus vahetati välja, kuna eelmine valitsus luuras Trumpi järel?

USA president täna Varssavis kõnet pidamas.

Donald Trump kiitis oma kõnes Poola rahvast ja valitsust, et Poola kaitsekulutused NATO-s on kehtestatud miinimumi ehk 2,0% peal SKP-st. Mis justkui oli põhjuseks, miks president Trump valis oma teise Euroopa-visiidi sihtkohaks just Poola. Sest kõiki teisi ta manitses.

Samas on teada, et Poola alles jõudis sinna, aga väike Eesti kulutab juba üle 2% SKP-st. Eestit Trump isegi ei maininud. Miks? Mis värk on Eestil USA ja Trumpiga?

Aga see ei pruugi olla juhus. Nimelt, nagu tuli käesoleva aasta algul avalikuks, siis nuhkisid Eesti julgeolekuasutused möödunud aastal Trumpi järel. Julgeolekuasutused aga tegutsevad valitsuse, see on põhiliselt peaministri korralduste järgi. Trump valiti presidendiks novembri algul. Eesti valitsus kukkus novembri lõpus. Kas see oli juhus? Ilmselt mitte.

Eesti mängis Trumpi järel luurates väga kõrgete panustega ja kaotas. Eesti-suguse väikse riigi jaoks on see väga valus. Loodetavasti ei kaotatud kõike ja asja on võimalik parandada. Aga sellega kindlustati Trumpi ja sellega terve USA valitsuse viha. Ühtlasi on selge, et kuigi Eesti on olnud kaitsekulutustes erakordselt tubli, siis USA president pikka aega Eestisse nägu ei näita. Eestit isegi ei mainita.

Meenub veel üks seik - kui Eesti uus valitsusjuht Jüri Ratas mõni kuu tagasi Brüsselis Trumpiga vestles, siis ei vaadanud Trump tema poolegi ja kui Ratas ütles, et Eesti kulutab üle 2%, siis möhatas Trump talle, et kulutage siis 3%. See näitab, kui vihane on Trump siiamaani Eesti peale. Ja see, ma kordan, see ei ole hea!

Kuidas Eesti juhid Trumpiga ära lepivad, ma ei kujuta ette. On selge, et Eesti president Kaljulaid seda teha ei saa, sest ta esindab sama seltskonda, kes Trumpi järele luuras. Ja valdav osa Eesti valitsusest esindab sama seltskonda. On naiivne arvata, et Trump ja tema nõunikud seda ei tea. Et suhteid parandada ja suurema sita seest välja tulla, peaks Eesti tõenäoliselt ka oma presidendi välja vahetama. Ja seda tuleks teha kiiremas korras.

Muidu on Eesti väga suure sita sees, sest Eesti ei saa läbi oma naabri Venemaaga ja ei saa pärast luureskandaali läbi ka USA-ga. Suurtest ja mõjukatest ei jäägi enam kedagi. Hiina on nii geograafiliselt kui kultuuriliselt liiga kaugel. Suurbritanniaga on ka raske pärast Brexitit, kuna esiteks on britid endasse tõmbunud ja teiselt poolt võidakse eestlaste liigset sõbrustamist vaadata EList kui reetmist. Saksa- ja Prantsusmaa on aga lihtsalt jõuetud, mida näitab Ukraina saatus.

Siin NATO riikide kaitsekulutused SKP-s 2016. aastal (NATO andmed):

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Trumpi pilkamine, Putini pilkamine, Savisaare pilkamine, Yana Toomi pilkamine... - lastehaigus, mida Soome näiteks ei põe. Ja Eesti laps saab ka Soome lapsest palju rohkem vitsa.

a.

Anonüümne ütles ...

oh ega ev presku väljavahetamine enam ei aita, hilja juba.
seega ev juba on "väga suure sita sees" nagu sa inno suvatsesid nii tabavalt väljenduda.

Anonüümne ütles ...

see nii kõva pealkiri et mine või militaar.net i sellega

Frei ütles ...

Innolt järjekordne tubli arutlus.
Oleks tore, kui ka meie välispoliitilises meedias oleks russofoobia kõrval ka julgemaid analüüse.
Sisepoliitikiste kemplemiste ning kiidukõnede asemel võiks aga rohkem käsitleda rahva vaesumise põhjuseid ja isegi kahjuritest poliitikuid?

Siiber ütles ...

Jutul võib tõsi taga olla. Muide Trumpi käepigistus Kaljulaidiga, mille jäädvustamisel oli TV kõvasti pingutanud, oli kah pehmelt öeldes ebaviisakas. Mees kätles küll Eesti presidenti, kuid vaatas hoopis Leedu naist.
Seostaksin Trumpi fenomeni ka N. Raua kohalt lahkumisega. Diktoril sai lihtsalt USA valijameeste poolt parimaks kandidaadiks osutunud mehe halvustamisest siiber.

Anonüümne ütles ...

Vist toodi ohvriks liiga agara nuhkimise eest:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitsepolitsei-peadirektori-asetaitja-eerik-heldna-lahkub-ametist?id=78866580