kolmapäev, 3. aprill 2019

Täna Alentejos ja minu ärevushäirest ka :)



Ok, Inno liialdab nagu tal vahel kombeks, aga aus peab ikka ka olema - ma tõepoolest hakkasin sel talvel endale paaniliselt dr Google'i abil diagnoosi panema :D Kahtlustasin järgmisi tõbesid: ajuvähk, leukeemia, nahavähk, ALS, sclerosis multiplex, suhkruhaigus, neuropaatia, diabeetiline neuropaatia, raynaud' tõbi... Ja veel paljusid muusid, aga aitab vast küll :D

No lihtsalt nii halb oli olla pärast seda novembrikuist bronhiiti. Kõrv hakkas vilistama, sahisema, plõksima ja pulseerima, tekkis väike palavik, liigesed JA lihased valutasid, und polnud, kuuma- ja külmahood vaheldumisi, naha all jooksid nagu sipelgad, kord sügeles üks, siis teine kehaosa :D Kohutav. Lõpuks sattusin sellisele lehele nagu anxietycentre.com ja sain teada, et need on kõik klassikalised ärevushäire sümptomid. Ja ka see on ärevushäire sümptom, kui sul on tunne, et sured kohe ära ja guugeldad iga päev uusi haigusi :D Samuti tunne, et kõik on läbi ja taevas kukub kokku. See oli mul samuti :D Ja tunne, et lähen kohe hulluks - ka klassikaline ärevuse sümptom :D

Pärast selle teada saamist natuke rahunesin :D Aga mitte päris :D Nüüdki on vahel kiusatus haigusi guugeldada. Aga seal anxietycentre'is kirjutaski, et ärevushäire ei kao kohe, vaid võtab natuke aega, sest on ka tekkinud pika aja jooksul. Ma arvan, et see on seotud mu öiste ülevalolekute ja Juuli pärast muretsemisega, kui tal krambihood olid. Nüüd on Juuliga kõik okei, aga minusse jäi vibra sisse. Käin teda ikka öösel mitu korda kontrollimas ega maga sügavalt. Mingi vibra on kogu aeg sees.

Eks see sellest siis tuli. Anxietycentre'is on palju häid nõuandeid ärevusega toimetulemiseks ja põhiline on rahulik hingamine. Tuleb endale kogu aeg meelde tuletada, kui ärevushoog ründab, et see on lihtsalt ärevus ning muretsemiseks ei ole mitte mingit põhjust. Hea öelda, eks ole :D Vahel ma unustan selle ära ja hakkan jälle muretsema ning siis tulevad kohe ka kõik sümptomid, aga rahulikult hingates hakkab tõesti parem.

Aga nagu Inno juba ütles - siin läheb tasapisi paremaks. Esiteks juba seepärast, et Juuli magab siin paremini. Kuna saab iga päev väljas käia ja värsket õhku hingata. Ja temaga on lihtsam - hops ja riidesse. Päike aitab samuti - pilvise ilmaga tekib ärevus palju kergemini kui päikeselisega. Külmal ja ärevusel on samuti seos - külmaga läheb keha pingesse, soojaga lõdvestub. Vähemasti minul :) Nüüd saan ka Joaost aru - miks ta ütles, et saadab Lissabonist Eestisse terve inimese, aga tagasi saab alati haige :D Eestis korjasin ma endale kõik viirused külge ja lisaks sellele tõmbus keha ka külma tõttu pingesse ja siis ma tulin Portugali tervenema :D Nagu praegu :D

Nii et jah, muretsemiseks on üha vähem põhjust :) Täna käisime jälle väljas jalutamas ja vahepeal ma täitsa unustasin muretseda :D Õhtul tuli meelde ja siis mul oli jälle korraks tunne, et kogu keha on elektrit täis ning sügeleb, aga kui endale kõva häälega ütlesin, et mul on nüüd ärevushäire ja muretsemiseks pole tegelikult üldse põhjust, siis läks kohe paremaks. Kui teil ka samasugune hullus peale tuleb, siis kahtlustage alati esimese asjana ärevust, mitte ärge hakake Dignitase aega kinni panema, eks.

Ülal Roosi ja Inno ühe imeilusa õitsva õunapuu all ja siin üks armas restoran Alentejos kus me täna polvo lagareirot ehk kaheksajalga kartulitega sõime:

,
P.S. Igaks juhuks panen siia kirja mõned (neid on veel palju) klassikalised ärevushäire sümtomid (mul olid/on põhimõtteliselt kõik):

Numbness and tingling (mul olid käed, jalad, nägu, silmad, huuled, isegi pealagi)
Dizziness (sageli)
Chest pain
Headaches

Neck tension (päris tihti)
Stomach upset, nervous stomach
Pulsing in the ear (iga päev, eriti enne uinumist)
Burning skin (enne rohkem, nüüd vähem)
Fear of impending doom (iga päev :D)
Nausea
Shortness of breath

Electric shock feeling (see on eriti jube, tavaliselt enne uinumist)
Shooting pains in the face
Heart palpitations
Weakness in legs
(NB! See oli Janel, mul ka)
Feeling like you are going crazy
Inability to rest
Sleep problems.

2 kommentaari:

ann ütles ...

No vot - nüüd ehk saad aru, miks arstidel on iga haiguse - näiteks gluteenitalumatuse ehk tsöliaakia - diagnoosimiseks mingi kindel metoodika. Kui ikka on vereproovis teatud antikehad kõrged ning samuti näitab "mõõganeelamine" peensooles teatud laadi tsöliaakiale iseloomulikku kahjustust - siis ongi tsöliaakia.

Kui hakata ainult sümptomite (kõhugaasid jne) abil tsöliaakia või mistahes teise haiguse diagnoosi panema, võib panna väga puusse. Ärevus ja inimese oma mõtlemine põhjustab tõesti igasugu sümptomeid, aga selleks, et teha vahet, kas inimene on lihtsalt ärevuses ja mõtleb asju kokku või tõesti mingi haigusega, tuleks ikkagi korrektselt diagnoosida.

Sest on ka vastupidine võimalus, et inimene mõtleb "ah, mul pole mingit haigust -mul on kõik ainult ärevusest!", sisendab seda endale aastaid ja aastaid - ning mingi haigus,mida oleks saanud üsn akergelt diagnoosida ja ravida, magatakse niimoodi maha ja lastakse süveneda. Mis oleks ju ka halb variant?

Irja ütles ...

Loomulikult, nõus :D Kui halvemaks läheb ja enesetunne kehveneb, siis tuleks ikka arstiga ka konsulteerida. Mina enda puhul vaatan, et nüüd, kus ma korralikult magada saan, siis läheb järjest paremaks. Unetus tekitab ärevust ja siis ongi nõiaring.