laupäev, 25. mai 2019

Nüüd on selge, miks tahetakse Eestisse välismaalt IT-töötajaid sisse tuua

Väljavõte eestinen.fi veebist.

Üks teatud seltskond nõuab Eestis valjuhäälselt juba pikemat aega, et Eestisse lubatakse sisse tuua järjest rohkem IT-töötajaid kolmandatest riikidest. Kust täpsemalt, sellest ei räägita. Selle nõudmise juurde käib jutt, et IT-töötajaid ei jagu, Eesti IT-tööstus kannatab ja muud säärast.

Samas on Eestis IT-töötajaid saada küll. Neid koolitatakse muudkui juurde, aga millegipärast neid ei taheta. Miks, selgub Soome infost, mida vahendab eestinen.fi. Nimelt veetakse sisse odavat IT-tööjõudu Indiast, kelle puhul pole vaja kohalikke nõudeid järgida. Või siis on nende nõuete järgimine raskendatud, näiteks palga ja tööaja puhul.

Kuivõrd India töötajatele makstakse vaid murdosa sellest, mis saavad kohalikud, siis ollakse neist väga huvitatud. Sellest ka surve IT-töötajate sissetoomiseks. Küsimus pole inimeste puuduses, vaid rahas. Nii lihtne see ongi. Hindud on lihtsalt odavamad ja neid töötab Soomes juba tuhandeid. Nende puhul hiilitakse kõrvale seaduse täitmisest. Ning IT-firmade kliendid ei tunne huvi, kes ja millistel tingimustel nende tööd ära teevad.

Selline massiline hindude kasutamine seab kehvemasse olukorda need ettevõtted, kes hindusid ei kasuta, kuna nemad peavad järgima kõiki palga-, tööaja ja muid nõuded.

Ehk siis kokkuvõttes: kõik taandub rahale ja surve poliitikutele IT-spetsialistide sissetoomiseks tuleb soovist maksta inimestele väiksemat palka ning hiilida mööda seaduses kehtestatud nõuetest töötajatele. Ja NB! poliitikud ning muud otsustajad lähevad Eestis sellega kaasa. Sisuliselt aidates kaasa orjatööjõu kasutamisele.

Nüüd võib edasi mõelda, kui paljud IT-projektid on Eestis teostatud kasutades sellist odavat India orjatööjõudu. Ning veel: samamoodi võivad nõuda odava tööjõu sissetoomist teiste elualade esindajad. Põllumehed oleks kindlasti väga huvitatud tragidest India naistest, kellele tuleks 24/7 põllul rügamise eest maksta vaid paarsada eurot kuus.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kas IT töö on nii vähetootlik, et peab palgafondi arvelt sarnaseid kaelamurdvaid trikke sooritama? Et muidu ei majanda ära. Inno, oskad kuidagi loogiliselt lahti seletada?

Inno ütles ...

Ma arvan, et konkurents on tihe ja odavam tööjõud annab eelise. Sama lugu on Soomes Eesti ja Eestis Ukraina ehitajatega. Küsimus pole niisiis spetsialistide vähesuses, lihtsalt raha hoitakse kokku. Soomes on pidevalt teema üleval, et kohalikke IT-spetsialiste ei taheta palgata, kuna neile peab liiga palju maksma. IT-sektoris on tellijad valdavalt riigiasutused ja hangetega pekstakse hind alla, seetõttu otsitakse võimalusi, kuidas odavamalt hakkama saada. Ma pakun, et e-Eesti süsteemid on ka suures osas hindude tehtud. Eesti IT-firmad tellivad alltöövõttu Indiast, neil endal ei pea inimesi olemagi. Sama lugu on Eesti suuremate ehitusettevõtetetega, mis võidavad suuri hankeid - neil ehitajaid palgal polegi, ainult juhid ja juristid.

Anonüümne ütles ...

Aitäh, vastamast.
Ma julgen väita, et kui ma õpin mingi suva asja selgeks ja ei oma sealjuures lisakoormist näiteks panga näol, siis pole kulutused õppimise protsessi jaoks suuremad kui teistel kodanikel minu kõrval. Teades mõnede IT töökohtade palganumbreid, ei saa ma aru MILLE EEST MAKSTAKSE. Noh ja IT spetsialiste valmistati meil ette ju samuti hulgi.
Paradoksaalne on veel see, et IT arendust saanuks ju teha nagu müüri ladumist - alustan vundamendist ning tehtud taseme võtab üle juba arvuti, mida ma programmeeringi enda asemele tööd tegema. mitte ei soorita õhus akrobaatikanubreid sarika kallal.
Aga nähes enamuse asjade lahendamist tagurpidi, siis jääbki üle pead raputada ning mitte imestada.
See kõikide asjade sisse ostmine on muidugi sulaselge turvarisk, kusjuures laenuraha eest.

Anonüümne ütles ...

"Teades mõnede IT töökohtade palganumbreid, ei saa ma aru MILLE EEST MAKSTAKSE."
Kahjuks ei saa ka mina aru, mille eest neile makstakse. Või palgatakse tõesti mingi odav tööjõud, kellel on täiesti suva, kuidas teenust osutava asutuse kodulehekülg välja näeb. Eriti kehtib see meditsiini valdkonnas, kus kodulehekülje lahtilöömisel näeb isegi IT-alal võhik, et ühes kohas on midagi pooleli jäetud, teises kohas on vildakas info lisatud ning kolmandas kohas puudub info täielikult. Olen ise näinud, kuidas valgetes kitlites tädid jooksevad IT-mehe ukse vahet, paberid käes ja võib arvata, et ilmselt jälle moondub kusagil mingi info või on midagi puudulikult lisatud. Loogika lonkab.