Taas on tõusnud päevakorda vaktsineerimise teema. Kahju, et seoses Carmen Pritson-Tammega (artikkel Kroonikas, kus Pritson-Tamme väitis, et ta sõbranna lapsel tekkis pärast vaktsineerimist autism), kes ei ole tõsiselt võetav ajakirjanik, aga see selleks. Selge on see, et ühiskonna jaoks on vaktsineerimine vajalik, kuna muidu võivad puhkeda epideemiad. Nii et ühiskondlikus perspektiivis on hea, kui kõik inimesed on vaktsineeritud ning mida varem, seda parem. Indiviidi aspektist ei pruugi see aga nii olla - esiteks võib beebil olla vaktsineerimine vastunäidustatud, aga seda vastunäidustust ei pruugita veel teada (meie Juulil diagnoositi Angelmani sündroom alles aastaselt), ning teiseks - mida möönavad ka arstid - on tõsised kõrvaltoimed võimalikud. Need on väga harvad ning ühiskondlikust perspektiivist pole neil tähtsust, küll aga on nad ülitähtsad indiviidi perspektiivist, sellele konkreetsele lapsele ning konkreetsele perele. Neid ei lohuta, et arst on tema jaoks ka siis olemas, sest vaktsineerimata jättes võinuks neist pääseda.
Vaktsineerimine/mitte vaktsineerimine on nii tõsine teema, et minu arust võiksime me sellest rääkida ülima tõsidusega ning teineteist respekteerides. Nii pooldajad kui vastased. Ning mõistes, et pooldajate ning vastaste vahele jäävad ka need, kes pole poolt ega vastu, aga soovivad vaktsineerida omaenda valitud ajal ning tingimustel. Siin kohtub meditsiin õigusega - kas ning kui palju peaks inimesel olema õigus ise otsustada, millal end ning oma last vaktsineerida? Eestis on hetkel vaktsineerimine vabatahtlik ning seepärast ei ole õiguslikult korrektne vaktsineerimata jätjaid kurjategijatega võrrelda. Kuriteod on loetud üles Karistusseadustikus ning nende toimepanemisele järgneb kriminaalmenetlus ning karistus. Selleks, et vaktsineerimata jätjaid kurjategijatega kasvõi teoorias võrrelda saaks, tuleks esmalt vaktsineerimata jätmine kriminaliseerida.
Nii :) Mina ise vaktsineerimisvastane pole, kuna indiviid on osa ühiskonnast. Ehk siis iga indiviid peab mõtlema mitte ainult iseendale ning oma lapsele, vaid ka teistele, kelle kõrval ta elab. Neile, keda ei saa üldse vaktsineerida, kui ka neile, keda veel ei saa vaktsineerida - näiteks vastsündinud.
Kui sa ei vaktsineeri, siis tee kõik selleks, et su laps ei haigestuks. Ole oma lapsega kodus ja anna talle nii kaua kui võimalik rinnapiima. Mina andsin Juulile ja Roosile viis aastat ning neil pole olnud ühtegi põletikku - ka pärast vaktsineerimist (Roosi sai esimese vaktsiini viieselt). Ära pane teda lasteasutusse, kui sa ei ole teda vaktsineerinud. Hoidu kohtadest, kust võid saada nakkuse. Vastuta oma valiku eest. Kui kasutad ühiskonna poolt pakutavat hüve - vaktsineeritust - , siis anna midagi ka vastu. Ära ole freerider!
Lõpetuseks võiks öelda, et jääme jumala eest viisakaks :D Me suudame selles ühiskonnas kõik kõrvuti elada, kui me üksteist respekteerime. Arstid ei taha meile halba, nad edastavad meile oma parima teadmise. Me ei pea uskuma neid pimesi, me võime esitada küsimusi, veel enam, me peame esitama küsimusi, sest mängus on meie laste tervis, aga teeme seda viisakalt. Ja ärme lase end ära kasutada. Soolapuhuja ei ole parem kui arst, temal on oma agenda. MMSi müüja tahab teenida ja raha saada, ta ei anna seda sulle niisama. Kogu infot sõltumatutest allikatest ning mõtle OMA PEAGA! :)
8 kommentaari:
Nõus!
Hea kirjutis ja arvamus ning Eesti ongi ju siis nagu paradiis, et otsustad millal vaktsineerida ja kas üldse. Nii mõnelgi pool mujal on vaktsiinid kohustuslikud, ei saa lasteaeda ega kooligi, kui pole vaktsiini tunnistust. Ka minu arvates autismi vaktsiin otseselt ei põhjusta, autistide arv on tõusujoonel niikuinii (näiteks autismi kliiniline definitsioon on muutunud ajas ja hõlmab rohkem inimesi, keda ennem mitte jne.) Küll aga võimendab olemasolevaid probleeme, sealhulgas neuroloogilisi sealhulgas autismi jms., näiteks beebi jättis pärast vaktsineerimist "rääkimise" olles ennem kasutanud beebi-keelt igati hästi. Kas oli see saadud trauma süstimisest kui hirmutavast protsessist või süsitavast ainest, ei oska arvata. Ennustan, et vaktsiinide teema jätkub kuumana pandeemia valguses ja mitte ainult lastele suunatuna, sest korraliku vaktsiini tootmiseks kulub hulk aastaid, aga vaktsiini pakutakse juba üsna pea. Mis selle kõrvaltoimed on, ei tea täpselt keegi (räägitakse viljatusest)...
Arvatavasti autism on Big Pharma toode.
elektritsaabtasuta
Irja, palun avaldage see postitus kidlasti! See on parim, mis antud teemal siiani öeldud on. Põhjalik, selgelt argumenteeritud.
Aitäh :) Olen selle teema üle väga põhjalikult mõelnud ning mulle tundub nõnda. Tähtis on säilitada külm pea ning käituda südame järgi :)
Aga puhtalt oma kogemusest saan öelda, et kui vaktsineerida hiljem, Roosi puhul siis viieselt, pole kõrvaltoimed nii tõsised kui beebina vaktsineerides. Muidugi tuleb lisada, et Roosi saab veel jätkuvalt rinnapiima. Eriti soovis ta seda pärast vaktsineerimist. Ja revaktsineerimist ma vajalikuks ei pea, aitab sellest ühest süstist küll. MMRiga veel ootame.
Minu lapsed said vaktsiinid beebidena, rinnapiimal olles, kõrvaltoimeid ei täheldanud.
Lasteasutusse paneku osas on aga mul olnud dilemma, et kas leppida virushaiguste ohuga, mis sealt lasteaiast tulla võivad - või siis jätta oma lapsed isolatsiooni talusse, igasugusest sotsiaalsest elust ilma. Sest meil siin (tänu vallakeskuse lähedusele, kus kool-lasteaed on olemas) on küll ümberringi taludes väikeste lastega peresid + paari km kagusel on kortermajadega küla ja seal on neid lapsi ka, ja linnas endas ka muidugi. Aga teisalt, ega suhtlust niisama juhuslikult ei teki, võibolla seetõttu , et ma ei ole ise väga selline, kes teise õue või korteriukse taha hüppaks, et no tere, meie siin.
Nii ongi, et laste sotsiaalne elu käib ikka eelkõige lastetaia/kooli ümber. Ja vähemalt lasteaed on küll tore, kus mu poeg käis suure õhinaga. Aga muigui tuleb sealt haigusi.
Vaktsineeritud lapsed on, aga ega kõige võimaliku vastu eijõua ju vaktsineerida :) ja seega olen otsutanud haiguste osas võtta lihtsalt riski. Näiteks sellel talvel olid kõik mu kolm last tuulerõugetes (meie ei olnud, sest oleme lapsena läbi põdenud). Aprillis aga olime kõik (kaasaarvatud emme-issi) gripis. Igasugu kergemaid köhasid (millest osa võivad olla ka koroonaviirused - siis mitte see covid, vaid need teised) on käinud nii palju, et ei hakka üles lugemagi. Eks ta ole.
Aga samas peaks ju laps isegi kodus hoidmise korral lõpuks ikkagi kooli teiste (ja haiguste) sekka minema - mäletan, et kuna mina ise käisin ainult lasteaia viimase aasta, siis olid mul "põdemise aastad" see viimane lasteiaasta + algklassid. Juba varem lasteaias käinud ja ilmselt ka varem läbipõdenud pinginaaber oli aga 1. klassis peaaegu kogu aeg terve ja küsis minult hämmastusega, et miks ma nii sageli haige olen ja puudun - tema peab üksi istuma ja muudkui mulle järgiõppimiseks vihikuid laenama :P Põhikoolis, õnneks, olin ilmselt oma "viirustepaketi" juba kätte saanud ja hakkasin ka ise tervem olema.
Üsna suure tõenäolisusega on lapsed sel sügisel ja talvel siiski kõik isolatsioonis, sest koroona teine laine on kohal ning kõik riigid on asunud piiranguid kehtestama. See põlvkond peab paraku rohkem omaette olema õppima, vähemasti kuni viiruseohu möödumiseni. Eks ta raske ole, aga inimene harjub kõigega. Kodus saab ju palju asju teha - joonistada ja lugeda näiteks :) Mina olin väga õnnelik, kui Juuli kevadel kodus oli ja koolis ei käinud :) Ta pole ammu nii terve olnud ning sama olen kuulnud teistelt puuetega laste emadelt. Varem oli nõnda, et üks nädal koolis, kaks haige.
Postita kommentaar