Ahjaa, unustasin ennist kirjutada, et COVID-passi pärast ei pea Euroopa tuuril üldse muretsema, kui ööbite Airbnb-des. Nende omanikud ütlevad, et ei soovi näha mingit COVID-passi, küll küsitakse neid hotellides, ainult Poola hotellides ei küsita.
Bensiinihind oli täna Prantsusmaal sama - 2, 2. Vähemalt ei olnud tõusnud. Ühe külakese bensukas sai nalja. Seal oli ukse peal suur silt: "MASKS S. V. P!" Ehk siis et palun pange sisenedes ette mask. Aga kui aknast sisse vaatasime, siis polnud mitte ühelgi teenindajal ega bensiiniostjal maski ees :D Inno läks siis ka maskita sisse ning seepeale ei tehtud teist nägugi. Mehed tulid hoopis muhedasti juttu puhuma ja uurima, kust me tuleme ja kuhu läheme. Oskasid isegi inglise keelt. Inno siis ütles, et tuleme Eestist ja läheme Portugali. Mainis ka Ukraina sõda. Mehed vaatasid talle seepeale mõistmatul pilgul otsa, nagu ei taipaks, millest jutt. Et kui Baltimaades ning Poolas on kõik sõjast teadlikud, sa ei saa Hommikutelevisiooniga vaadata, ilma et sõda sulle näkku kargaks, siis mida lõuna poole, seda hajusamaks muutub sõda.
Sooja oli täna 12 kraadi. Tiba vähem kui Pariisi lähistel. Aga siis paistis ka päike. Inno juuksed hakkavad lokki minema. Tal lähevad alati juuksed lokki, kui me Hispaaniale lähenema hakkame. Ilmselt põlvneb ta tõesti neid Hispaania meremeestest, kes kunagi Häädemeestes randusid. Minul jälle hakkab tekkima tunne, et olen koju jõudmas. Eesti on mu isamaa ja Soome emamaa, aga Hispaania ning Portugal on kodu. Siin saan ma kirjutada, siin mul sulg lendab. Kaevasin juba täna autos kotist välja märkmiku ning hakkasin ideid kirja panema. Ja kus mujal mu romaangi valmis sai, kui väikeses külakeses Extremaduras, Hispaanias. Portugali piiri lähedal.
Homme oleme veel Prantsusmaal, aga ülehomme kodus. Ma ei jõua ära oodata! Esimese asjana ostan esimesest tanklast PÄRIS kohvi ning lastele mänguasju. See on samuti traditsioon.
Kalli teile kõigile!
Ülal ja all Ella ning suus sulavad makroonid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar