GEORG VAHER - 99!

Isa 99- sünniaastapäeva puhuks, nagu tavaks, mõned pildid isa albumist Esimesel pildil on väike, nii umbes Ella vanune Georg oma sünnikodu Osula koolimaja ees koos parima sõbranna Astaga. Georgi ema oli nimelt Osula koolimaja juhataja ning algklasside õpetaja Julie Eveline Vaher. Nad elasid Osula koolimajas teisel korrusel, isa vanematel oli seal korter, ning isa sündis sessamas korteris. Eesti Vabariigi kuldajal, kui Päts polnud veel kogu võimu enda kätte kahmanud, 1927. aastal. Teisel pildil (vaata alla) on isa Karula Vabadussõja ausamba jalamil, mille punased õhku lasid. Lõbusad noored, Georg ja tema sõbrannad Anna ja Lonni ei lase ennast sellest häirida. Blond Lonni oli isa pruut kuni tema vangistamiseni 1948. aastal.

Kolmandal pildil on Georg koos oma suurima sõbra Otto Peetso ja sõbrannade Lonni, Anna ja Mariaga Georgi isale kuulunud Tartu majas Võru tänaval mõni aeg enne vangistamist. Georg ja Otto olid üle linna poisid ning neid võis sagedasti näha omaaegses kuulsas Tartu noorte pidutsemiskohas Humal. Pärast tuldi ülemeelikus tujus Riia mäest üles ja lauldi täiel häälel "Hõissa kauboi´d." Ott sõdis pärast Narva rindel ning isa tee viis Keila alla, kus ta kaitses Keila linna lähenevate vene vägede eest. Kohtu alla ei läinud ta aga sugugi selle pärast. Seda, et ta leegionis oli, ei saadudki teada, kuna oma soldbuch'i mattis ta Keila alt taganedes metsa kännu alla. Kohtu alla läks ta metsavenna varjamise pärast.

Neljandal pildil ongi Georg Valga raudteejaamas, kus tal on vastas hea sõbranna Maria, kes on, muide, tuntud põllumehe Juhan Särgava ema. Toona oli tema nimi Müürsepp. Isa naases Vorkutast aastal 1956. Ta oli ära kaheksa aastat.

Viimasel pildil on mu isa aga koos Rakvere Metsamajandi metsameestega. Ta läks pärast vabanemist tagasi ülikooli ning jätkas oma metsanduse õpinguid, mida oli alustanud enne vangistamist. Kuna ta oli üks parimaid õpilasi, siis maksti talle kõrgendatud stipendiumit. Pärast lõpetamist suunati ta koos toonase abikaasaga tööle Rakverre ning nii saigi tema Rakvere tee alguse. Isa tõusis Rakvere Metsamajandi direktori asetäitjaks ning talle pakuti ka direktori kohta - tingimusel, et ta astub parteisse. Sellest isa aga keeldus ja oli väga rahul ka direktori asetäitja kohaga. Talle loodus väga meeldis ning metsamehe amet oli tema jaoks kui loodud.

Isa oli hea inimene ning võlus kõiki, kes temaga kokku puutusid. Ta ei pidanud vimma ega hoidnud rusikat taskus ning armastas elu. Esimene, mis mulle temaga seoses meenub, on ta helisev naer.