Väljavõte Postimehe veebist.
Täna oli taas tähtis päev, mil tähistati Eesti leegionäride ehk nn Pitka poiste nn Keila lahingu aastapäeva, Kumna teeristil Keila lähedal.
Keila lahing oli oluline verstapost venelaste kinnipidamisel, et eestlased saaks Läände põgeneda.
Mul tuleb alati pisar silma, kui kuulan seda leegionäride laulu:
Lindistasin seda ühe sõbra käest oma maki peale juba poisikesena ja õppisin sõnad pähe. See oli sügaval nõuka ajal (ma ei teadnud siis, et see on leegionäride laul) ja see laul on mind mõjutanud väga palju. Ka nõukogude armees olin enda arust surnupealuu sõdur, kes keeras niipalju sitta kokku kui vähegi sai. Ja õnneks tulin sellest puhtalt välja (irvitasin mind päev otsa üle kuulanud KGB ohvitseridele näkku nagu kurat!). Kuigi riskisin mitme aasta pikkuse vangistusega. Ja eesti poisid, kellega ma koos olin (Kaido Ruus, Priit Pohlak, Jaanus Puusepp, Tarmo Mölder, Argo Mölder), ei andnud mind üles! Kusjuures seda laulu kuulasime ka vene kroonus, oma kasarmus. Olin stroibatis Moskvas. Ja lugesime Eesti Ekspressi, peksime pihku ühe palja tüdruku pildi peale, Eesti lehes. Ka see andis julgustust. Aasta oli 1989.
Eks see oli poisikesetemp. Aga poisikesed ongi riskialtimad, on teinud tänu sellele suuri asju, toonud Eestile iseseisvuse, aidanud hiljem venelasi kinni hoida. Mälestagem neid.
Ja mul oli väga hea meel, et Irjaga kohtudes sain tuttavaks ühe tõelise surnupealuu sõduriga, kelleks oli Irja isa, Georg Vaher. Kes sõdis sealsamas Keila all 1944. aasta sügisel. 16aastase poisikesena. Eesti eest. Kahju, et neile eesti poistele püstitatud mälestusmärk Lihulas kõrvaldati, võimalik, et Juhan Parts pole eesti mees. Kui ta oleks eesti mees, poleks ta seda teinud. Või mis?!
Ja siin üks metsavendade laul, mis mind samuti on palju mõjutanud:
(Niipalju veel, et neid laule lauldi ka 1988. aastal nn öölaulupidudel lauluväljakul, ajal kui miilitsakongid sõitsid mööda lauluväljaku serva üles-alla. Kas seda tehti käesoleval aastal? Mõelgem selle peale!)
8 kommentaari:
Raivo Varel on valmis venemaa okupeerimise plaan,päris tõsiselt.
Tänasel päeval peetakse sõdu majanduse abil,
ne tankami a bankami.
Raivo Vare sõjapidamise plaanid on kirjas postimehe veergudel ja
kuulakukuraadiosaadetsuurhiina
2008.08.28
Inno,
1.Kas te seda laulu laulsite ka
garantiinis rivi lauluna?
Sel samal ajal ligemale viiskümmend eesti poissi sealsamas moskvas sealsamas tööpatis laulsid rivi lauluna seda sama Metsavennad.
Üks aega teeniv vene ohvitser kes oli pärit eestist ja kes väga hästi mõistis eesti keelt ahhetas ja ohhetas-sest teada oli ju kui seda oleks saanud teada juhtkond oleksid nood viiskümmend noort saadetud distsiplinaar pataljoni s.t. vähemalt kolm aastat distsiplinaar pataljonis(seal oli hullem kui vanglas sest pidi tegema rasket füüsilist tööd ja käima rivisammul,ning lööma kulpi igal võimalikul ja võimatul momendil-hullem kui sunnitöö laager,ma olen neid näinud kes on olnud distsiplinaar pataljonis,nood on ära piinatud inimesed hullemad kui zombid,jube.) pluss peale seda oleks saadetud tagasi aega teenima-vähemalt viis aastat nüridat nõuka armeed -see oleks muutnud neid ajukääbikuiks täis jõhkrust ja viha,nõmedust jne.
2.Kas sa tead kuhu kadus
sel ajal seal sõjaväes väga tuliselt sõna võtnud üks sõdurpoiss? Ta peale garantiini jäi samasse väeossa ja siis mõne kuu pärast polnud kuulda temast ei kippu ega kõppu-ka temaga koos aega teeninud eesti sõdurpoisid ei teadnud kuhu ta kadus sest ta vast isegi ei teadnud kuhu teda viiakse.
Mis ta nimi oligi?
Ta perekonnanimi oli vist Saar.
Kusjuures laulsime jah, kust sa tead?!
Ja me polnud karantiinis mitte Moskvas, vaid Rodnikis, Ivanovo oblastis, see on Moskvast veidi maad ida poole.
Seal sai päris palju pulli. Kuna seal väeosas Rodnikis olid seersandid kõik leedukad, oli võim nende käes. Isegi ohvitserid tantsisid nende pilli järgi. Kuni need leedukad tõmbasid oma riigi mingil tähtpäeval, vist oli vabariigi aastapäev, väeosa lipumasti Leedu lipu, ja samal ajal oli mingi suur ülemus kohal, sellest sai suurem skandaal, leedukad saadeti kõik laiali üle NLiidu, ja Eesti poisid peksti laiali Moskva eri väeosadesse.
Hiljem Moskvas laulsime ka, ega keegi ei mõistnud midagi. Mõni praapor küsis, et "potšemu ne po-našemu", aga keegi eriti ei kobisenud. Ülemuste hulgas oli ka palju neid, kes toetasid Rahvarinnet ja iseseisvust. Kõigil oli sest NLiidust ja kuivast seadusest siiber. Nälg oli ju! Kõik poed väljaspool Moskvat olid täiesti tühjad, isegi leiba polnud saada. Leitnandid ostsid väeosa poest "Troinoid", jõid ja kiitsid. Ja need eesti poisid, kellele kodust saadeti "Vana Tallinna", said kohe puhkusele, või vabad nädalavahetused.
Oli vist küll üks Saare-nimeline, ta ei kuulnud hästi arstlikus kontrollis, kui olime veel Tallinnas Lasnamäel kogumispunktis, pärast selgus, et jumala terve kui purikas, lihtsalt kõrvad olid lapsest peale pesemata. Sealt tuli igast sitta välja. Aga mina temaga hiljem koos ei olnud, ma ei tea, mis tast sai. Ta võis väeosast jalga lasta, vahele jääda, ja siis kuhugi dispatti sattuda. Või lasi sootuks jalga Eestisse ja redutas seni kuni Eesti vabaks sai. Tõenäolisem on viimane variant. Ta oli vist kuskilt maalt pärit ka, redutas seal vaikselt ja nii jäigi. Ilmselt peseb nüüd hoolikamalt kõrvu.
Kust mina tean,mnjaa...
1.Mul on biovampiirne energiaväli,biovampiirne aura ja sellepärast minu nähtamatud niidikesed on paljudes ajudes sees,ma loen nende mõtteid,telepaatia...
Nali naljaks.
Ma väga tahan teiega kallikesed juua kapa kaks kolm Guinessi,sest ma pole saanud veel tungida Irja ajudesse ja pole sealt saanud kätte juura alast informatsiooni.
Ma heameelega saadaksin teile lennuki piletite raha ja leiaks ka tasuta öömaja ja ostaks õlled.
See oleks minu jaoks suur au.
Kurat,aga mul pole veel raha juriidiliseks konsultatsiooniks,ma ei kujuta ettegi kui palju ma peaksin maksma ja üldsegi kas kellegil leidub nõnda palju raha kui mina vajaksin enda kaitsmiseks?! Üsna tõenäoline on,et hundid keeravad minu kommentaarid luukeredeks,valget saab ju tõestada musta pähena.
Liis Haavel istub pogris,jah?
Oh ma ei tea isegi mida see teile annaks kui peaks juhtuma selline ime,et te külastate mind.Vast midagi.Mida annaks minu nime avaldamine.Midagi.
Ma tahan koju,kunagi hiljem.
2.Kas selle sõdurpoisi nimi oli
Mart Saar?
Minu andmetel ta rääkis laulvast revolutsioonist nõukogude ohvitseridele ja kõik eesti poisid austasid teda.Nüüd tuleb meelde see lugu toimus 88 hilissügis-talvel.
Kas sa Inno ei kavatsenud ära hüpata nõuka armeest?
Sel ajal ju nii mõnigi pani armeest jooksu sest eestis oli ju
riigivõimu vahetus tulekul või juba välja kuulutatud ja paljud elasid metsas jne.
Mis mõte oli aega teenida okupatsiooni armees?
Kas sa teenisid aega viimases prizõõvis? Läksid 89 kevadel?
Jazov oli pukis?
Njah, tõenäosusteooria ütleks Mart Saar, aga nii see polnud. Mart ta nimi igatahes polnud.
Guinnessi ma jooks heameelega, olen seda mekkinud, aga seda me kahjuks Irjaga juua ei saa, kuna meil on gluteenitalumatus. Ja kuna oleme juba tükk aega gluteenivabu toite söönud, mõjuks see Guinness nagu mürk. Aga niisama kokku võiks küll saada. Näiteks rummi või veini juua. Ja maksta pole vaja, meil on nagunii unistus ja plaan Iirimaale sõita.
Ja Liis sai vastupidi pogrist välja, tänu heale advokaadile Sven Sillarile.
Ja mis laulvasse revolutsiooni puutub, siis ma arvan, et kõik eesti poisid rääkisid sellest Vene ohvitseridele. Olin ise ka ühel korral linna peal patrullis ühe väga tähtsa peastaabi ohvitseriga, kes ütles, et teie "narodnõi front" on täielik pask ja Savisaar ning Landsbergis mingu "nahhui", sellest nagunii midagi välja ei tule, sest Eestil pole ei "nefti" ega "gaza" ega muid tähtsaid maavarasid. Ma siis ütlesin talle, et polegi vaja neid nefte ega gazasid, kui on natsa mõistust peas. Ta sai päris kurjaks. Meil arenes päris huvitav vestlus, nii et ma silmanurgast nägin, et paar erariides sõjaväelasest usbekki pääses ära. See mees oli muga nõus koguni kihla vedama, et Eesti ei saa kunagi iseseisvaks, ja kui saab, siis mitte kauaks. Ma siis vaidlesin talle ikka vastu. Mees jäi pärast päris mõtlikuks. Kusjuures ta oli puhas venelane. Ja hea mees oli, andis mulle lonksu konjakit.
Minul oli eelviimane priizõv, 88nda sügisel, õigemini talvel. 5. detsembril oli minek. Nagu olen kirjutanud, olin enne seda tööl ETVs puusepana ja seal ETVs oli üks sõjaväe koputaja tööl, mingi vanamees, kelle nime ma hiljem leidsin kui ETV mingi ametiühingujuht, umbes selline täitsamees, eesti mees. Naljanumber. Meie vestlus oli umbes selline, et ta küsis, miks ma pole end juba sõjaväkke minekuks üles andnud, mina küsisin, et miks, tema ütles, et nii ei tohi. Siis küsis, kas ma olen NLiidus reisinud, näiteks Gruusias või Armeenias. Ütlesin, et pole. Siis ta ütles, et vot kui hea, sõjavägi annab selleks hea võimaluse. Nii ta siis saatiski paberid komissariaati ja mõne päeva pärast oli minek.
Meil oli viimane priizõv, kes pidi teenima täisaja, 2 aastat. 1989. aasta kevadel läinud said varem vabaks, see 1989 kevad oligi vist viimane kohustuslik priizõv. Siis algas Eestis tööteenistus, millist liikumist vedas Jüri Liim.
Ja ma ei kavatsenud ära hüpata. Algul oli küll selliseid mõtteid, aga pärast mõtlesime, et perse, kui juba duhh ja limon oldud, siis võiks veidi seda platnoi elu ka maitsta. Ja tõsi, ma ei kahjatse. Sai palju pulli tehtud ja NLiidu sõjaväele ning majandusele sitta keerata, ilma et nad sellest arugi oleks saanud. Venelane on suht rumal. Heatahtlik ja rumal. Mul oli natuke kahju isegi kõigi nende asjade pärast, mis ma seal korraldasin, aga ma usun, et praegune riik on ka venelastele endile parem kui see, mis oli.
Ja jah, tõsi, paljud panid jooksu. Aga meie pundist tulid isegi kõik puhkuselt tagasi, kes läksid. Sest tahtsime seda dembli elu ka proovida. Meil oli hea eesti poiste punt koos. Toetasime teineteist. Stroibatis, mida kutsuti ka "korolevskije vaiska", on dembel olla tõeliselt kuninglik tunne. Sest demblini välja teenida nende kriminaalide seas, keda sinna muu hulgas saadeti, on tõeline, ütleme, kangelastegu. Paljud kukkusid end trepil surnuks või sandiks. Või nö hüppasid aknast alla. Aga dembel. Sinu ees rullitakse lahti vaibad, ohvitserid kummardavad, duhhid imiteerivad akna taga rongi liikumist. See on tase! Üks idioot valgevenelane oli, kes meid kottis, aga nagu olen kirjeldanud, pärast seda, kui ta kutsusin umõvalnikusse besedale, ta enam eesti poisse ei puutunud.
Jazov vist oli tol ajal pukis veel.
Ma ilmselt ükspäev kirjutan sellest raamatu, aga neis "korolevskije vaiskas", kui sa dembel oled, siis lihtsalt pikutad kasarmus ja vahid telekat ja midagi muud ei teegi. Isegi partjankad seob jalga keegi teine, voodi teeb keegi teine, riided sätib korda keegi teine, sööklasse lähed, millal tahad, sööd munavõisaia suhkruga. Või lased söögi omale voodisse tuua, kui ei viitsi liigutada.
Pluss käid pea iga päev erariietes väljas, linna peal, raha taskud täis. Ostad mida tahad. Seksid naistega, kui tahad. Oled tõeline kunn. Õigem oleks öelda KUNN.
1.Mis selle sõdurpoisi nimi siis oli?
Kui sa läksid 5.ndal detsembril siis sa olid temaga samas garantiinis ja kindlasti kuulsid temast.
Mart Saaresid on mitmeid.
Maailm on ikka väga väikene...
2.Millal on teil plaanis Iirimaa reis ette võtta?
Küllap teil on kevadel oma aias tegemist aga Iirimaal pole sügisel ja talvel suuremat silmailu,vaat kevadel on ilusad aiad,puud õitses-iirimaal on kah kevad,muideks.
Kui nüüd tellida siis kevadeks peaks saama ka kõige odavamad piletid.
3.a.Tänastest uudistest kah pisut.
Somaalia vabadusvõitlejad haarasid enda valdusesse laeva millel 33
tanki. http//:hiiraan.com
b.Minu suhtlusest tallinna linnavalitsusega nõnda palju,et saatsin neile emaili ja palusin saada inffi selle terminaliga seonduva kohta.Nimelt syndikaat.ee
postituse Repliik:Kus?Millal? Kuidas? all olevas kommentaaris 26.09 kell 17.11 on kirjutet,et valitsus andis juba opereerimise allkirja.
Kellele?
Ma kirjutasin linnavalitsusesse,et saame muuta meie kodumaa püstirikkaks!!Vastus tuli jube.Minu email topiti täis igasuguseid numbreid,tähti ja saadeti niisama targalt tagasi.
Ma üritan selle teile saata.
Ma ei mäleta täpselt, aga minu meelest see Mart ei olnud. Ma võin ka eksida muidugi.
Ja Iirimaa reisi tahaks ikka millalgi lähemal ajal ette võtta, kevad oleks küll sobiv.
Ja mis kirjasse puutub, siis nad on sama kirja sulle tagasi saatnud, ainult neil ilmselt puudub võimalus seda kirja õieti kodeerida. Vahel juhtub, eriti kui on PC-tüüpi arvuti.
Postita kommentaar