Eesti majandus on väga jätkusuutlik!!!

Väljavõte 4. septembri FTst.

Kui ETV saatejuht Andres Kuusk oleks enne kolmapäevast Foorumi saadet (mille teema oli majanduse jätkusuutlikkus, ent milleni saates ei jõutudki) lugenud juhtivast majandusväljaandest Financial Times artikliseeriat Soome kohta (FT peaks olema kõigi ajakirjanike soovitav lugemisvara, kohustuslik majanduse alal tegutsevatele ajakirjanikele), siis oleks ta ise veendunud selles, et Eesti majandus on väga jätkusuutlik, võrreldes näiteks Soomega.

Viimasel ajal on majanduse vallas räägitud palju ohtudest, ja ajakirjanikud on õhinal, suu vahus, vahtinud rääkijatele suhu, ise aru saamata, millest jutt käib. Lollust ei tohiks samas fetišeerida, hull on, kui seda teevad ajakirjanikud.

FT ülevaade Soomest veenab tõenäoliselt isegi sotse selles, et raha puu otsas ei kasva. Ühtede heaolu tuleb kellelgi teisel kinni maksta. Soomes on heaoluühiskond rajatud tulevastele põlvedele, keda aga jääb järjest vähemaks. Mistõttu peab laste koorem üha kasvama, et nad jaksaks oma vanemate head ellu kinni taguda. Aga ühel hetkel saab pidu otsa. Nii nagu see on juhtumas Soomes, kus lähema 10-15 aastaga jääb pensionile sõjajärgne beebibuumi-põlvkond, ligi miljon inimest. Riigi kulud suurenevad hüppeliselt ja tulud vähenevad. Vahet saaks katta kas välisinvesteeringute sissevoolu või riigi laenudega. Ent Soome on välisinvestorite jaoks üks vähem atraktiivseid maid Euroopas (samas kui Eesti on oma madala maksukoormusega üks atraktiivsemaid), mistõttu jäävad laenud. Mis tähendab, et tulevastele põlvedele laotatakse veelgi suurem koorem kanda.

Ent soomlased ei taha oma lapsi ära süüa. Soome on pöördumas paremale, erinevalt ilmselt Eesti esisotside TH Ilvese ja Marju Lauristini soovile. Ma kujutan ette, et praeguses Soomes, kus valitsuse moodustasid kevadel parempoolsed, on üha raskem rääkida maksukoormuse tõstmise eelistest, mida Ilves püüdis veel eelmisel sügisel Soome-visiidi käigus teha. Soomes on sotsid visatud üle parda, kui piltlikult väljenduda. 35-aastane rahandusminister Jyrki Katainen esindab Põhjala noort ja tugevat parempoolset suunda. Mis peaks ühiskonna vabastama ilusatest, ent utopistlikest kommunistlikest vaadetest ja lõpetama järeltulevate põlvede seljas sõitmise. Kataineni plaan on Soome heaoluühiskonda tugevasti reformida, tõstes pensioniiga ja alandades maksukoormust, mis praegu on ettevõtetel 26% ja eraisikutel ligi 50%.

"Põhjala heaolumudel muutub fundamentaalselt," ütles Katainen intervjuus FTle, "selle parim osa on võrdsus, ent me peame muutma töötegemise ja ettevõtluse atraktiivsemaks ning muutma sotsiaalhooldussüsteemi, et see paremini töötaks. Maailm on muutunud."

Kataineni avaldus on põhjendatud, kuna Soomes on seoses suure heaoluga kadunud inimeste tahe tööd teha. Tööpuudus on ligi 7%, ent samas on suur puudus töökätest. Eriti on puudus lihtsamate tööde tegijatest, näiteks puuseppadest ja torumeestest. Samas on kõik kohad täis akadeemikuid ja doktoreid, kelle töö tulemused ei jõua kuhugi, kuna soomlastel puudub ettevõtlikkus. Seetõttu rändavad kõik avastused USAsse, kus nad ellu viiakse. Soomlased ei saa oma teadus- ja arendustegevuse saavutustest midagi kasu. Samuti puudub soomlastel huvi ettevõtluse järele, enamik, ligi 70% eelistab olla palgatöötajad. Samas kui vastav number on ELis 50%. Sellises olukorras pole Soome majandus jätkusuutlik ja võib McKinsey uuringu järgi sattuda kriisi.

Soomes on ettevõtluse peamiseks piduriks suur maksukoormus (soomlased teenivad küll head palka, aga elavad ikka vaeselt), mistõttu pole Soome atraktiivne välistööjõu jaoks ja ka soomlased ise eelistavad töötegemiseks ja ettevõtluseks teisi, madala maksukormusega riike. Hea näide on Eesti, kuhu on kolinud sadu, et mitte öelda tuhandeid ettevõtlikke soomlasi. Ja näha on, et ka soomlastest palgatöötajaid.

Lisaks kõigele on Soome ühiskond väga depressiivne (tuttav tunne, kas pole, nõuka ajast, kus kõik olid võrdsed, võrdselt vaesed, rahulolematud ja purjus). Nagu ütleb soomlasest režissöör, filmi "Külmunud maa" autor Aku Louhimies, pole inimesed Soomes oma elu üle pahased, sest "enamik inimesi, kes võiks olla pahased, on purjus". Soome ühiskond paistab ainult väliselt ilus, seesmiselt on ta väga haige, mida olen näinud ise oma soomlastest sõprade pealt. Soomlased on lihtsalt õppinud oma haiget ühiskonda ilusti lappima.

Võrreldes Soomega on Eesti majandus vägagi jätkusuutlik (Eestil on kõrge välismaiste otseinvesteeringute suhe SKPsse, madal pensionide osa SKPst). Ja nagu kirjutab Trasberg, pole mingit vajadust Eestisse tuua väljastpoolt ELi odavat tööjõudu. Kui tingimused on soodsad, leiab tööjõud ise tee. Näiteks soomlased näevad kurja vaeva tööjõu meelitamisega ja keegi ei taha tulla vaatamata ülisuurtele pingutustele, sest kuigi Soomes on hea sotsiaalhooldussüsteem (seal on hea olla töötu), siis maksukoormus on kõrge ja elu väga kallis ning ametiühingud võitlevad välistööjõu vastu. Soomet võib võrrelda hullumajaga, kus on hea kudeda koos teiste hulludega, vaikselt tina panna, aga kui tahad midagi enamat, siis pead jalga laskma. Soome ehitajad ja muud töötajad leiavad peagi oma hullumajast ise tee Eestisse.

Ja sotsid nagu Lauristin või Ilves võiks unustada oma lollakad teooriad, nendega inimeste hullutamise, ning tulla uuesti tagasi maa peale. Raha ei kasva puu otsas, tasuta lõunaid pole olemas, nn heaolu on üles ehitatud järeltulevate põlvede arvelt (kui pole just kasutada tasuta orjatööjõudu). Nii nagu peavad kõik inimesed Eestis maksma kinni selle "heaolu" vilju, mida kogeti NSV Liidus 50 aasta jooksul.

Lisaks tuleks Lauristinil mu arvates keelata ajakirjanike koolitamine, kuna tema loengud kujutavad endast sotsiaaldemokraatikku ajupesu, mil pole reaalsusega mingit pistmist. Las ta teeb poliitikat, kui vaja, aga hoidku oma käed ülikoolist eemale. Ülikool eeldab eelkõige akadeemilist, tolerantset vaimu. Kriitilist lähenemist kõigile teooriatele.

Veel mõned väljavõtted FTst:

Ülevaade otseinvesteeringutest.


Soome värske rahandusminister Jyrki Katainen.


Režissöör Aku Louhimies.


Trasbergi artikkel EPLis.