Georg: Eestis kuulsaks saada pole eriline kunst. Kõige parem, kui oled nõukogude okupatsiooni ajal mõne kuriteo korda saatnud, nagu näiteks Arnold Meri, keda äsja 23nda augusti Postimehes eksponeeriti kogu oma medalisäras peaaegu et tervel leheküljel. Sinna oli lisatud nagu mõnitusena meie peaministri Andrus Ansipi pisike pildike, kus mõne reaga teatati, et ta valiti 2007. aasta Euroopa inimeseks. Arvestasin välja, et Meri pilt oli pindalalt üle 50 korra suurem kui Ansipil.
Meril koos advokaadiga lasti ohtrasõnaliselt õigustada oma kuritegusid. Meri olevat isegi küüditatutele heateo teinud, kuna oli tellinud laeva, et neil poleks vaja nii kaua oodata Venemaale sõiduga.
Teisele kuulsale küüditajale, Kaarel Irdile tahetakse aga koos abikaasaga Vanemuise ette mälestusmärk püstitada (Postimees, 25. august). Seda siis mehele, kes küüditamast tulles ütles, et käis sitta vedamas.
Kuulsaks võib saada ka tänapäeva vägitükkidega, nagu näiteks juhilubadeta purjuspäi sõitmisega, eriti kui sa juhtud pime olema.
Küsin, kas meil, eestlastel siis tõesti puuduvad positiivsed kangelased, kellest kirjutada pikemaid lugusid. Sarnaseid leiduks ka nõukogude okupatsiooni ajast. Või arvatakse, et venelased panevad pahaks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar