Mis ma oleks Epp Petronele öelnud, kui ta oleks suvatsenud minuga rääkida

Epp Petrone, kujutis SLÕhtulehest.

Eelmise sissekande valguses lugesin uuesti läbi selle Eesti Naise loo, milles Epp Petrone pani "kadastikku", või siis "jaak kaljot". Mis on näotu tegu, aga Eestis vägagi respektaabel ja aktseptaabel, nagu võib aru saada. Ja seda kõige kõrgemal tasemel. Arusaamatul kombel, ilmselt on oma osa sel ajakirjandusosakonnal, sest Epp on just TÜ ajakirjandusosakonna produkt, kui piltlikult väljenduda. Kes siis kiidab taevani kehtivat ideoloogiat ja kui keegi sellest kõrvale kaldub, või ei sobi kindlaks määratud raamistikku, siis see lintšitakse ära. Selline küllalti tagurlik, keskaegne süsteem, mis Eestis kehtib tänaseni. Ja kus siis osava asjapulgana toimetab Epp Petrone.

Küllalt iseloomulik on asjaolu, et Epp ei rääkinud minuga, kuigi loos on minust päris palju juttu, mind on kritiseeritud ja maha tehtud. Ja mina olin seejuures nõrgem pool, sest Ingrid saab end kaitsta, oma mõtteid edastada oma "Eesti loetavaima" ajakirja kaudu, mida ta on ka korduvalt teinud. Minul on kõigest see hale blogi, millel on heal juhul mõned tuhanded lugejad. Kroonika 130 000 vastu. Tasavägine, eks?! Ja kui ma julgen piuksatada oma blogis, neatakse mind maapõhja, ähvardatakse jumala ja saja muu asjaga. Eesti moodi. Mart Kadastiku moodi. Jaak Kaljo moodi. Epp Petrone moodi.

Epp Petrone on teinud loo toredast pere-emast. No ma ei saa aru, kas ta on peast sooda, sest teavad kõik, näiteks Ingridi kolleegid ja lähedased, kuidas tal laste jaoks absoluutselt aega pole. Kuidas ta käib ringi mööda üritusi, klubisid, jahtides omale meest. Lapsed on kuskil küla peal, vanema poisi hinded koolis üha kehvemad. Lapsed ei näe ei isa ega ema. Ja Ingridil pole sest sooja ega külma.

Mida ma oleks Epp Petronele rääkinud? Ma oleks rääkinud, et ta läheks ja küsiks Ingridilt, miks naine seda kõike teeb? Miks ta ei lase lastel isaga suhelda? Miks ta joob ja laaberdab? Miks ta sebib omale teiste naiste mehi? Miks ta pettis oma meest pärast seda, kui mees jättis talle pärast lahutust lõviosa varast? Miks nõuab naine, kes üldse kodus ei viibi, ühiste laste kasvatamiseks mehelt 6000 krooni lapse kohta kuus? Miks ta meest pidevalt seljataga kirub, kui ise oli abielu lõhkumise peamine organisaator?

Sest, kui seda Epu lugu vaadata, mille ta väitis end valmis kirjutanud tellimustööna "kõrgemalt poolt". Noh, Kadastik siis käskis, nagu aru sain. Kui seda lugu vaadata, siis kubiseb see tõepoolest valedest ja pooltõdedest, nagu kunagised Jaak Kaljo artiklid. Ja ma ei saa aru, kuidas saab ajakirjanik sellega leppida. Kuidas sai Epp oma nime all sellise paskvilli kokku kirjutada. Mul on Epust kirjutades tema pärast häbi. Ta häbistas oma teoga kõiki ajakirjanikke. Ja teda ei vabanda see, et lugeja on rumal ja ei näe paljude asjade taha. Epp on koolitatud inimene ja igal koolitatud eestlasel lasub vastutus. Vatsutus oma teadmisi teiste inimeste hüvanguks kasutada. Mitte selleks, et valetada, lõhkuda ja lammutada.

Esiteks väide, et nii välimuselt kui iseloomult on Ingrid isasse. No välimuselt ehk tõesti, aga iseloomult oli Ingridi isa hea inimene. Erinevalt Ingridist, kes ka oma isa kodus sõimas, lisaks teistele pereliikmetele. Mind Ingrid nutma ajada ei suutnud, aga pereliikmetel olid tihti silmad märjad. Sest Ingrid oskas öelda nii, et teine peaaegu minestas. Ja ma ei imesta, kui Ingridi isa sai infarkti pärast seda, kui tütar ta voorimehe kombel läbi sõimas. Kui isa midagi tütrele vastu ütles, näiteks kaitses mind. Sest Ingridi isa armastas oma väimehi ja rääkis neist head ka pärast seda, kui mõni väimees oli tütre maha jätnud. Nii nagu juhtus Ingridi poolõega, kes Ingridiga koos üles kasvas. Ja kelle eelmine kooselu mehega õppes pärast 10aastast vabaabielu.

Kui isa eelmine kord Tartus haiglas oli, ei käinud Ingrid teda kordagi vaatamas. Ja nii ma käisin Ingridi isa üksinda vaatamas, bussiga Tallinnast Tartusse, talle energiat andmas pärast rasket operatsiooni, sest ma tundsin, et pean seda tegema. Ingridil polnud oma isast sooja ega külma, kui karmilt ja ausalt öelda. Ta võis isa julmalt läbi sõimata, nii et silm ka ei pilkunud. Ja ega isa ei käinud talle millegagi peale ka, nagu mõni vanem, kes sunnib lapsi endaga tegelema. Nii et ei vasta tõele see väide, et headel inimestel on toredad lapsed. Hea vanema laps võib olla ikka päris kurjus ise. Ja niisamuti võib olla kurja inimese laps hea.

Niisamuti ei huvitanud Ingridit minu vanemad. No sellest ma saan veel aru, kui Ingrid ei soovinud minu kurja isaga suhelda. Aga kui rääkisin Ingridile, et võtaks meie juurde elama minu vaevatud ema, siis seisis Ingrid sellele resoluutselt vastu. Ingrid ei lubanud mul isegi oma ema aidata, teda arsti juurde sõidutada. Kui mu sugulased mu abi palusid, seisis Ingrid sellele vastu, öeldes, et igaüks vaadaku ise, kuidas saab. Ma salaja ikka toetasin oma sugulasi natuke, nii et Ingrid arugi ei saanud. Ingrid on äärmiselt ihne ja kade inimene, erinevalt tema oma isast ja kasuemast, kellega ta koos üles kasvas, kuivõrd ta enda ema suri, kui ta oli veel väike laps. Ma ei saa aru, kellelt ta on pärinud sellise halva iseloomu, ilmselt vanaemalt, kes oli üle Tõrva tuntud kui oma kahe poja kottija. Ingridi vanaema, nagu aru sain, hakkas pärast oma õe surma kokku elama oma õe mehega, keda ta ei armastanud, aga kes talle kaks last tegi, keda vanaema seepärast vihkas. Vanaema tahtis olla nö suurilmadaam. Ilmselt on Ingrid temasse. Kogu suguvõsa kiunus vanaema käes.

Kui Ingridile oleks ta oma ema olnud kallis, oleks ta käinud kordki vaatamas oma päris ema sugulasi Setumaal. Aga seda ei juhtunud. Ta sõimas neid joodikuteks ja paadialusteks, kes ei vääri seda, et neid vaatama mindaks.

Ja nii nagu vanaema kottis tervet suguvõsa, kotib Ingrid oma õdesid. Kel endal lapsi pole ja kes peavad nüüd tegelema Ingridi lastega. Ja õed teevad seda, sest mis muud neil üle jääb. Sest neil on lastest kahju. See on muidugi vale, et Ingridil pole koduabilist kunagi olnud. Sest kõige rohkem vihkab Ingrid siin ilmas koristamist ja pesu triikimist. Juba 1996. aastal Tallinna kolides võtsime koduabilise-lapsehoidja. Kes koristas, triikis pesu, keetis süüa. Ja see oli meil kuni ajani, mil kodust 2005. aastal lahkusin. Tõsi, suviti katsusime ise koristamisega hakkama saada ja vahetevahel palkas Ingrid meie kodu koristama oma õdesid, kes teenisid väikest palgalisa.

Kui Epp oleks suvatsenud minuga rääkida, siis oleks ma talle selgitanud, et sõnapaar "hea logistik" tähendab Ingridi puhul "hea kamandaja". Ta suudab käsutada neid, kes temale alluvad. Kasutada teiste headust julmalt enda huvides. Täiesti süümepiinadeta. Nn juhi tüüp, kuigi mina end sellistel kamandada ei laseks, mitte eales. Ja "hea perenaine" tähendab seda, et tal on selleks piisavalt hea palk, et oma külalisi kostitada. Ja see "külgetõmbav aura" tähendab, nagu ka tema sõbrannal Terje Eiprel, seda, et ta helistab läbi oma tuttavaid, mangub ja kotib neid, et nad külla tuleksid. Sest niisama ei tahtnud keegi Ingridile külla tulla. Ingrid kurtis kodus pidevalt, et keegi ei taha külla tulla, õudne jama! Isegi mitte minu sõbrad, sest Ingrid vaatas neid pidevalt altkulmu sellise näoga, et "miks te üldse tulite ja üleüldse, tehke, et siit ruttu kaote!" Viimasel ajal, nagu olen kuulnud, käiakse Ingridil külas laste pärast ja mind puudutavate "uudiste" pärast, et siis saaks keelt kanda ja klatšida mis kole. Aga ma olen sellega juba harjunud, püüan ainult enda poolt ka tasakaalustuseks infot edastada. Et ei jääks muljet, et on Ingridi versioon ja vale versioon.

Ingridi vanematekodu Tõrvas kujunes Ingridi TÜ-aegse kursuse südameks seetõttu, et Ingridi kasuema vaaritas süüa ja isa võttis meelsasti koos Ingridi koolikaaslastega napsu, ning näitas kõigile omavalmistatud traktorit ja haagissuvilat. Ingrid ise süüa teha ei viitsi. Ta pani mind tegema süüa, näiteks sushit, oma sõbrannadele ja töökaaslastele, kes meil aeg-ajalt külas käisid. Ingridi sünnipäevadel vaaritasin mina külalistele süüa. Või kui mind kodus polnud, siis ostis ta poest võileivatordi. See on täielik jama, et Ingridile meeldib süüa teha. Tõsi, ta aeg-ajalt teeb kooki, aga et talle söögitegemine meeldiks, no ei! Ma ei tunne ühtegi naist, kellele meeldib süüa teha, kui aus olen. Isegi Ingridi kasuema, kes Tõrvas palju süüa tegi, vaaritas kohusetundest. Ja pärast alati kaebles, et küll on raske. Et teda on söögitegemine ära kottinud. Käed hirmus väsinud. Ingrid ega tema õed ei liigutanud oma lapsepõlvekodus lillegi. Istusid teleka ees ja ootasid, millal emme uue söögi ette annab. Ja kui ema palus neil nõusid pesta, siis käis suur jagelemine, kes peaks nõud pesema. Enamasti sunniti selleks noorim õdedest. Aga vahel mindi lausa karvupidi kokku, huvitav oli jälgida, 30aastased naised ja ikka kaklevad!

Ja sellest ei saa aru, miks ei maini Epp Petrone, et Ingridit kutsuti Reformierakonda. See oli suht laialt teada, isegi ajakirjandusest käis läbi. Tahtis vist saada kultuuriministriks. Aga Ingrid ei läinud, sest esiteks pole tal ühtegi ideed. Ja teiseks oleks ta jäänud ilma oma soojast ja mõjukast kohas Kroonikas. Kui ta oleks poliitikas kõrbenud, poleks tast enam midagi kuulda. Ja see poliitika-jutt pole mingi uudis. Ta koinis mu ajusid juba varem, et tahab poliitikasse. Kunagi, 10 aastat tagasi, rääkis ta, et läheb Tuleviku Eesti Erakonda. Et Jaanus Raidal on nii mõnus mees. Ma hädavaevu sain ta sellest õudusest eemale meelitada. Ta käis juba Raidaliga igal pool koos ja oli mingid lubadused andnud. Endal polnud ühtegi ideed, mida seal poliitikas teha. Ja mis idee on tal nüüd? Kuidas valetada ja varastada? No, ok, suur osa poliitikutest kannab seda ideed endas, aga peale tuleb uus, loodetavasti haritum ja mõtlevam põlvkond ning valede ja vargustega enam läbi ei löö. Ja vahetada lihtsalt oma tuntus poliitiku karjääri vastu, no ma ei tea. Kui ma vaatan näiteks Enn Eesmaad, siis on ta täiestu kahvatu kuju. Kuigi võiks olla Eesti juhtiv televisiooni uudisteankur.

Ingridi põhiline puudus, kui poliitikuametit silmas pidada, on see, et tal puudub oma arvamus. Ta saab teha ainult seda, mida keegi ees teeb või ütleb. Kas Riigikogu vajab juurde sellist nn sood? Sest mõttes sobib ta pigem ajakirjanikuks, selliseks reporteriks, kes saab toimetajalt ülesande ja kirjutab üles, mis teised räägivad. Vahel leiab ka mõne tera. Seetõttu ütleb ta, et pole "endas selgusele jõudnud", millist poliitilist vaadet ta esindab. No kaua võib? Tuleval aastal saab 40!

Ja see meie lahutuse osa, et välk selgest taevast! Kamoon, Epp. Kui oleksid vähegi rääkinud inimestega, kes meid Ingridiga lähemalt tundsid, siis nende jaoks see vaevalt šokk oli. Pärast seda, kui Ingrid oli Peep Vainuga ligi aasta kurameerinud. Meie lahkuminekut ootasid juba kõik lähedased, küsimus oli, millal see juhtub. Ja kes esimesena lahkub, kas Ingrid või mina. Mina ausalt öeldes, arvasin, ja ma arvan, et ka teised arvasid, et mineja on Ingrid. Tal oli palju kavalere. Mina olin omakorda leppinud, et ei leiagi naist, kellega ma sobin. Et jään üksikuks, lähen maale elama, loomi kasvatama. Sest maal mulle meeldib, looduse rüpes. Vahel oleks miskit kirjutanud. Ma kartsin, et jään üksikuks, sest mulle lihtsalt ei meeldi väga paljud naised. Ma ei ole seda tüüpi mees, et võin igaühega voodisse minna. 99% naistest on mulle täiesti vastuvõetamatud, see on minu suur tragöödia. Muidu oleks ma ehk võinud armukest pidada. Ingrid on jälle teist tüüpi. Talle meeldib linn, kära, glamuur, seltskond, edevus, klatš. Ta langeb kaela igaühele, kes talle komplimendi teeb. Samas ei pruugi see muidugi tähendada, et see mees Ingridile tegelikult meeldib. Sest Ingridil puudub oma arvamus. Ta on endas äärmiselt ebakindel. Kogu aeg seinast seina. Autoriteedi arvamus on tema jaoks väga tähtis. No, ma arvan, et suurem osa inimesi on sellised. Nagu see Epu kanakari, kes tema järgi joondub. Sajad, kui mitte tuhanded naised. Kes vajavad ka arvamuse osas liidrit. Ingrid on üks neist.

Ja Sirle Karu, keda Epp Petrone peab oma loos suureks autoriteediks, on ise üks paras tegelane. Mehe selja taga tegi suitsu, kui ootas ja imetas last. Käis meie juures salaja suitsetamas, Ingridiga kimusid kahekesi nurga taga, ja vaatasid närviliselt, ega keegi ei näe. Laps nuttis samal ajal vankris. Ja siis tarbis Sirle kõvasti alkoholi. Vahel kulistas terve klaasi veini ühe hooga alla meie juures maja taga. Jälle mehe ja mehe vanemate seljataga. Ta ütles, et mehe vanemad ei luba tal juua ega suitsetada, väikse lapse kõrvalt. Minu mälu järgi jõi ta end last oodates ükskord päris täis, kui meie juures käis. Selline sala-suitsetaja ja sala-joodik.

Ja Urve Palost ma ei hakka rääkimagi. Kes mehe selja taga tegi omale küla peal last, kuna oma mehega ei saanud. Magas kord ühe, siis teise mehega, nagu Ingrid rääkis. Ja kirus seljataga oma meest. Ma ütlesin Ingridile, et ta räägiks Urvele, et mingu lahku, mis ta jändab. Aga Urve ei saavat, kuna ta on vene õigeusku ja usk ei luba. Ja Urve laps on kangesti selle Urmase nägu, kellega ta koos Kanaaridel käis, kui Ingrid käis Vainuga. Ma ise mõtlen, et mis siis, kui Ingrid oleks minu kõrvalt Vainuga lapse teinud. Et kas ma oleks Ingridiga edasi jäänud? Või mis oleks saanud? Ja siiani mõtlen, kas mu lapsed üldse on minu omad? Huvitav oleks igatahes järgi kontrollida. Ma usun, et paljusid mehi tabab DNA-testi tehes väike "üllatus".

Ja huvitav, et Epp lepib sellega, et Ingrid "ei hakka arutama", miks siis abielu lõhki läks. Miks siis? Ingrid küll arutab kõik abielud läbi Kroonikas, kistakse viimane välja. Aga nüüd, suur proua Ingrid, jätab omale õiguse vaikida. Ja Epp koogutab kaasa. Mille kuradi pärast? Ingrid nagunii lahkub kord Kroonikast ja siis tulevad kõik tema oma jamad välja. Milleks pimesikku mängida? Või loodab Ingrid igaveseks Kroonikasse jääda? Et ta tuuakse jalad ees sealt toimetusest välja? No ka see pole võimatu, sest Ingrid on väga võimekas vastu sõdima. Aga kaua temagi jaksab.

Ja mida juttu, et Ingrid tahab, et poistel oleks isast hea mälestus? Et ta sellepärast ei räägi midagi. Ingrid ise oli oma abielurikkumistega peamine lahutuse insener. Oma kõrvalehüpetega. Ja nüüd ajab kõik isa kaela! Ta ei julge isegi poistele rääkida, mis juhtus. Aga küll nad ükskord teada saavad. Ja vaatame, kes siis viimasena naerab.

Ja mis isiksusehäire? Et mees, kes litsaka ja vägivaldse naise juurest jalga laseb, sel on isiksusehäire? Kamoon?! Ma ei usu, et Epp Petrone ise ka usub, mis pasa ta kokku keeras ja kirjutas. Aga, nagu aru saan, siis raha eest on ta kõigeks võimeline. Nagu prostituut.

Ja siis see jutt, mida räägib jälle Sirle Karu, et Ingrid justkui lubab isal lastega suhelda! Aga kus tema seda teab? Miks ei küsi Epp otseallikast? Sest talle maksti. Ja ta teeb raha eest kõike, kui vaja. Ainult nimetage, mida vaja teha. Kui ta oleks suvatsenud minuga rääkida, siis oleks ma rääkinud ja pikalt seletanud, mis põrgut ja tsirkust tegi Ingrid, kui ma lapsed mõned korrad enda juurde võtsin. Tõesti, laste enda heaolu nimel ma seda ei suutnud enam korrata. Parem ootan, kuni nad suuremaks kasvavad ja nad ise oma isa juurde tee leiavad. Mina olen nende jaoks olemas. Ma ei taha lõpetada nagu mu oma ema, kes vägivaldse kaasa kõrval lihtsalt varakult ära kustus.

Ja see on ka vale, et lapsel on koolis neljad-viied. Viimati oli pandud loodusõpetuse eest hinne 1!!! Kui asi nii jätkub, visatakse laps Inglise Kolledžist välja veel enne 9. klassi. Näiteks, kui mina käisin 7. keskkoolis, siis oli neid, kes läksid, juba 4. klassist.

Ja see, kui Ingrid räägib, et talle "sobiks" tütar, on ainult pooltõde. Sest ta on algusest peale tahtnud tütart ja oma poegi kutsub ta "poisi-raisad". Ingrid oli väga löödud, kui esimene laps polnudki tütar, nagu ultrahelis oli talle öeldud. Ingrid vihkab mehi, meessoo mõttes, ja mina oma 13aastase kooselu jooksul ei saanudki aru, miks. Mis on mehed talle halba teinud? Ilmselt on põhjused kuskil lapsepõlves, mida ta samuti kiivalt enda teada hoiab. Et mitte haiget teha? Endale siis ilmselt, sest kellele ta ikka teisele haiget teeb, kui tõtt räägib. Võibolla kandus vanaema traagika Ingridile üle. Vanaema viha meessoo vastu kandus üle lapselapsele. Või ahistas teda isa?

Ja selliseid naisi on väga palju, nagu olen täheldanud. Kellel on meessoo vastu süsteemne viha. Mis ei kao isegi siis, kui mees teeb kõik ette-taha ja on igapidi tubli. Siis kasutatakse selliseid mehi lihtsalt ära, naerdakse nende üle. Ma ei tea, millest see tuleb? Kas neid naisi on lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud? Vägistatud? Irja arvab, et nii võib olla. Aga sellest ei räägita. Sellest Epp ei kirjuta, sest ta võib ise olla selline laps. Ja seda tuleb hoolsalt varjata. Sest, milline häbi, kui see asi välja tuleb!