Üks küsimus Urve Palo kohta ja minu vastus

Väljavõte Päevalehe veebist.

Saabus selline küsimus:

Tädi Urvega seotud küsimus. (http://www.epl.ee/?arvamus=411653)
Inno tunneb inimest lähemalt. Miks ta sellist jura kirjutab? Kas ta ise usub, mida kirjutab? Kas äris enam tööd ei jätkunud?

Minu vastus:

ma tõesti arvan, et ta usub, mida kirjutab. Sest ta pole eriti loominguline ja tark inimene. Ja niimoodi pressiteatest mingi kirjatükk kokku miksida on kõige lihtsam viis võita odavat populaarsust, aga ega populaarsus ei peagi kallis olema. Ja ega poliitik ei peagi tark olema, piisab suurtest tissidest, eriti naiste puhul, ja massidele vastuvõetavast näolapist, valgest naeratusest. Enam-vähem korrektsest välimusest. Oskusest sõnu keerutada. Kui millestki aru ei saa, ütled, et see on mõttekoht. Ja ongi valmis! Sest ega inimesed ei viitsi eriti süüvida sisusse. Vähesed saavad kirjutatud tekstist aru, nagu Tiit Hennoste on kurtnud, kirjaoskus on rohkem formaalne ja näiline.

Ka Arnold Rüütel rääkis ainult jura, kui üldse, ja ei kirjutanud midagi, aga oli kõige populaarsem poliitik! Nii nagu Evelin Ilves on populaarsem kui tema mees, ja ta pole eriti suud lahti teinud. Naljaga pooleks võib siinkohal öelda, et iga rahvas väärib oma valitsejaid.

Mis ärisse puutub, siis tahtis Urve juba ammu ära tulla sealt klaasvati müügikontorist, kuna teda see asi absoluutselt ei huvitanud. Aga teda ei lastud ja ta ei leidnud uut kohta ka. Küll proovis Tallinna kaubamaja ostujuhiks ja mujale, aga ikka praagiti kõrvale. Sest teist sellist kohta, kus kena naeratuse ja pikkade jalgade eest kõvasti pappi makstakse, ei leidunud. Isoveris olid ta bossid sellised Turhapuro-välimusega sommid, kes alati tema ümber tiirutasid. Meestel oli riist kogu aeg kõva, seda oli kõrvalt näha.