Veel allergiast ja astmast

Üks pilt Irjast Portugalis.

Siin on seoses koerte ja teiste loomadega tekkinud diskussioon allergia ja astma ümber. Tahaks sõna sekka öelda, lähtuvalt oma kogemusest.

Kõigepealt pean ütlema, et olen olnud lapsest saati väga tundlik, või niinimetatud allergiline. Juba lapsena olid mul käed ja jalad ekseeme täis (selline ketendus, mis sarnaneb selle kurikuulsa nn kalasoomustõvega), põlvedel, küünarnukkidel, õndlakohtades, mida siis isa kiiritas ultraviolettlambiga, arst oli vist soovitanud. Ja millest suuremat abi polnud. Sellest tulenevalt olen pidanud kogu oma teadliku elu, so siis üle 30 aasta, tegelema allergiate ja nende tekkepõhjustega. Tegema tähelepanekuid, katsetama, proovima.

Ma ei kahtle selles, et tolm, karvad, suled, aga ka müra võivad tekitada ärritust. Aga allergia ja astma peamiseks käivitajaks on psühholoogiline pinge, mis tekib vahetust suhtlusest või kokkupuutest teatud teise inimesega.

Olen enda, Irja ja oma laste peal seda täheldanud. Irja on samuti väga tundlik inimene. Ta oli enne meie kokkusaamist aastaid võidelnud astmaga. Külastanud arste nii Eestis kui Portugalis. Ja igal pool öeldi Irjale, et asi on hull, efektiivset ravi ei ole ja astma on eluaegne haigus. Aga, tõesti, ON vaid juhul, kui ta oma emaga kogu aeg koos on. Niipea, kui ta emast eemaldub, kaovad astma nähud. Ja mida kauem on ära, seda püsivam on nö tervenemine. Ja kui kokku puutub, taastub kiiresti kõik. Ja siis ei aita hormoonpreparaadid, inhalaatorid ega miski muu. Ja astma avaldus ka olukordades, mis meenutavad suhtlust emaga, so siis teatud psühholoogilise pinge keskkonnas. See on teatud liiki surutud seis, ja seda vahetus kokkupuutes teise inimesega. Telefoni teel seda ei teki. Näiteks Portugalis avaldus Irjal astma kokkupuutes oma elukaaslasega.

Ja see puudutab just ühte konkreetset inimest. Sest me veel Irjaga arvasime, et on võimalus, et pinge tuleneb Irja ema ja isa omavahelisest suhtlusest. Sest ema ja isa ei saanud üldse omavahel läbi, kuigi elasid koos. Aga nüüd, kui isa on surnud, avaldus Irjal ikkagi astma kokkupuutes emaga. Isaga kokkupuutes mingeid vaevusi ei esinenud.

Sama lugu oli mul Ingridiga. Kui temaga kokku puutusin, näiteks läksin ta kõrvale voodisse magama, hakkas selg hirmsasti sügelema. Niipea, kui üles tõusin ja teise tuppa läksin, kadus sügelus. Ma kahtlustasin esialgu, et äkki on hambapastast, sest pesin enne voodisse minekut hambaid. Aga sügelus tekkis ka siis, kui jätsin hambad pesemata. Siis arvasin, et voodis on sügelised, tolmulestad, vms, pesin ja keetsin pesu läbi, koristasin, tuulutasin kõvasti tube, eemaldasin kõik vaibad, ostsin uue tolmuimeja ja tõmbasin ka voodi puhtaks, aga ei mingit efekti. Sügeluse vastu aitas ainult see, kui end enne magamaminekut purju jõin. Või sõin Zyrtecit, Sudafedi või Actifedi, et sügelust vähegi kontrolli all hoida. Aga need tabletid keerasid südame tuksi, mis hakkas pärast mõnekuulist tarvitamist hirmsalt puperdama. Ma olin sattunud mingisse nõiaringi, aga midagi pidin tegema, sest see sügelus polnud mingi kerge lööve, kogu selg oli punane, ja selline hirmus tunne, et roniks kasvõi mööda seina üles. Nüüd, Irjaga koos, pole see enam kordunud. Ainult vahel harva selg sügeleb, õrnalt, kui söön midagi, mis sisaldab teravilja. Või siis joon teatud pakimahlu, ma ei ole suutnudki tuvastada, mis mind seal ärritab. Naturaalmahlade ja smuutidega pole mingeid vaevusi. Ja ma poleks eales osanud arvata, et allergia võib avalduda teise inimese suhtes. Ja veel oma enda naise suhtes!

Ja ka laste puhul täheldasin, et kui Ingrid oli kodust ära, kadusid lastel allergianähud, see on siis punetavad põsed, naha kuivus. Niipea, kui Ingrid tagasi tuli, need taastusid. Seostasin seda algul toiduga, et ma ei suuda Ingridi kodus olles jälgida piisavalt hästi dieeti. Tegelikkuses võis põhjus olla Ingridis endas, mida ma enne ei osanud ega teadnud kahtlustada. Et ema võib lastes allergiat esile kutsuda.

Kindlasti tunduvad need lood uskumatud, aga Irja haiguslugu on dokumenteeritud ja kontrollitav. Ning tal tõesti on astma kadunud. Kui tina tuhka. Ta ei võta mingeid ravimeid seejuures.

Ja mis loomadesse puutub, siis tuvastati Irjal seoses astmaga ka ülitundlikkus loomade, so siis koerte ja kasside suhtes. Ja Irja oli väga kurb, et ei saa loomi enam silitada. Nüüd on ta tihti loomadega koos, oleme elanud tihedalt koos nii kasside kui koertega, ja ei mingit allergiat ega astmat. Ainult vahel on esinenud õrn lööve, punetis näos, kui ta on pikema aja jooksul kassi vastu nägu hoidnud. Muud midagi. Seejuures on see lööve ka selline huvitav, et vahel tekib tihedast pikemaajalisest kokkupuutest kassiga, vahel mitte.

Minul endal oli selline lugu, et väiksena, ütleme siis alates 13. eluaastast hakkasin mitu korda aastas käima maal vanaema juures. Ja huvitav oli see, et kui linnakorteris oli mul krooniline nohu, allergiad ja üldse halb enesetunne, siis maal vanaema juures, kus oli palju mustust, koerad, kassid, lehmad, sead, kanad, lambad, siis seal kadus mul igasugune nohu ära ja enesetunne muutus peaaehu üleöö väga heaks. Seda nii kevadel, suvel, sügisel kui talvel.

Ja ka Irja tunneb end maal väga hästi, kuigi talle öeldi, et ta ei tohi üldse maale minna, sest tal olevat testutud hirmus kõrreliste ja ma ei tea mis kõik taimede allergia. Seetõttu ei julgenud ta varem üldse maal käia ja ta oli selle üle väga kurb. Nüüd elame kõik suved maal ja tervis on suurepärane!