Saabus üks huvitav tagasiside Eesti profifotograafia armetu seisu kohta. Olen ka ise tähele pannud, et profifotograafidel on käes maru hea tehnika, aga sellega vaid uhkustatakse või tehakse haltuurat. Lehtedesse satub pilte, eriti värskeid, väga harva, ja veel harvem online-kanalisse. Ja põhjus on selles, et fotograafide tööd ei tunnustata, lehte lähevad tikutopsi suurused pildid, palgad on fotograafidel väiksed. Online kanalisse tehtud fotoseeriate eest ilmselt kedagi ei tunnustata, ei maksta lisa. Ja nii pannakse näiteks Äripäevas ka uudislugude juurde mingeid suvalisi pilte.
Aga tagasiside on ise selline:
Üks mõttetera.
Olen täheldanud siin eesti meedias mõnda aega järgmist asja. Ajalehtede juures peetakse palgal hunnikute viisi fotograafe, üritustel eputatakse aina vingemateks muutuvate tehnikasaavutustega, plõksitakse sadu, et mitte öelda tuhandeid pilte aga ilmub....kaks-kolm kaadrit ja sedagi kusagil nurgas ja üsnagi mikroskoopilises formaadis.
Ma ei saa aru, et kas tänapäeva digitaalmaailmas ja kiires netikeskonnas on siis raske üles laadida galeriid toimunud üritustega ja selle läbi inimestele anda visuaalselt ülevaadet mis ja kus toimus. Kas mitte ei ole vana tõde see, et üks pilt ütleb vahel rohkem kui tuhat sõna? Lihtsalt imelik.
Ma käisin täna juhuslikult, kuna oli igav, pildistamas seda ametiühingute üritust. Kaust sai ülesse kell 14.00. eesti ajalehtede veebikülgede pole siiani peale postimehes ilmunud 2 pildi midagi.
Milleks siis pidada neid fotograafe, kui sama asja saaks ära teha mõni möödakäija oma seebikarbiga...jne. Kummaline igaljuhul.
9 kommentaari:
Saladus on selles, et lõpliku fotovaliku teeb toimetaja, aga mitte fotograaf ega ka mitte kujundaja.
On juba kord kurvastavalt paljudes toimetustes igapäine praktika, kus toimetaja on parem disainer-leiauter-ja ülepea kunstkoppi asjamees, kui kogu kujundusosakond kokku.
Keegi ei trügi raamatupidaja tööd tegema, keegi ei püüa itimeestest parem olla, ka korrektorile ei näidata, kuidas ja mis käivad, aga
fotokasutus-ja esitus tunduvad olevat teemad, millest justkui iga Malle ja Härmiine üle käivad. Seetõttu on foto sageli esitatud nii et nõrgema närviga hundi võtab ulguma.
Fotograafid on enamasti ikka vähemalt tugeva kolme peale tööd teinud, kui mitte enamgi.
Kuulge, Äripäevas ilmub iga päev vähemalt üks kunstipärane tähenduslik pilt. Mina ei julge küll ütelda, et ükski harrastuspiltnik neile ära teeks...
Konkreetse väljaandega seotud pole, küll aga visuaalselt tundlik inime.
Ei oska vaielda, ehk ilmubki. Pole paraku elus kordagi äripäeva lugenud.
Paraku... kunstipärased pildid pole justkui pressi pärusmaa. Teinekord võib seda pressi puhul isegi veaks lugeda.
Neid ürituste pilte võiks muidugi kamaluga netti toppida, aga seal on jällegi töökulu: ebatsensuursed pildid tuleb välja jätta. Kui kusagilt pildiäärest tissi või tussi paistab, siis ei saa toda ju üles panna ning selliste piltide välja sorteerimine on väga ajakulukas töö.
Näiteks Postimees.ee esilehele sattus paar nädalat tagasi pilt, kus keset ööklubi pidu tundmatu meesisik laval seisva naise vittu lakub. Ilmselt vaadati, et peopilt, sobib hästi, pandi üles, aga ei märgatud mis pildil tegelikult toimub enne kui hilja. Kursavennal õnnestus sellest isegi screenshot krabada.
Vitu lakkumine on klubides päris tavaline tänapäeval, huvitav, miks seda tsenseerida?! Mis seals nii hullu on, kui seda massiliselt tehakse? Mulle oli kunagi, mõned aastad tagasi üllatus, kuidas Rein Kilgi juubelil lakkus Margus Järv baarileti ees Kerttu Rakke vittu. Siis mõtlesin, et vau, vat kus julged! Aga hiljem oli see nii tavaline juba.
Kus see pilt on? Paneks üles.
mitte pidu vaid koerapulm...? Why to call a spade a spade!
http://bp2.blogger.com/_FdCOjr4gbZk/R5TUbaCrh-I/AAAAAAAAAF4/hGwpOOj6Fqo/s1600-h/PMloll.jpg
Eestis teevad enamus inimesi mingit haltuurat. Ükskõik mis alal valitseb halturtciku mentaliteet, et teeme ära peaasi et pappi saaks. Selle asemel, et kunsti, teatrit, ajakirjandust, poliitikat, äri ... mida iganes, süvitsi teha, keskendudes igavikulisematele väärtustele, tegeletakse mingisuguste mõttetute juhuotste või juhuteemadega. Peaasi, et rahanatukest tuleks ja mõnus ja mugav oleks. Pühendumust on vähe ja ideaalide eest ei võidelda.
Inno aga kuhu jääb siis pilt, kus Margus Järv lakub Kerttu Rakke vittu? blogi päevakülastus teeks uue rekordi..
Postita kommentaar