Niipalju siis vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest, väljavõte uue perekonnaseaduse eelnõust, mis on praegu Riigikogu menetluses. NB! Vanemate lahutuse korral on õigus last hooldada üksnes emal!
Noh, uus seadus vähemalt lahendab seni kestnud vastuolu: seni oli seaduses märgitud, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Uus seadus annab selgelt suurema õiguse emale. Sest emadel on suuremad õigused juba praegu.
Juba see, et mees ei saa otsustada, kas laps sünnib või mitte, võtab temalt ära olulise õiguse! Samas naine saab otsustada täiel määral, kas juba eostatud laps sünnib või mitte. Ja see on demagoogiline, kui öeldakse, et mees saab alati kummi kanda! Kuigi, nagu väga hästi teada, ei anna kumm kaugeltki sellist kindlust kui näiteks naiste pillid! Noh, võiks ju öelda, et mees võiks end lasta steriliseerida, sama demagoogiline väide kui see, et mees ärgu toppigu oma nokut igale poole!
Ja mis siis, kui paar otsustab ühel hetkel, et tahab last. Siis ühel hetkel naine otsustab, et ikka ei taha! Ja mehel pole õigust sekkuda. Mees ei saa keelata naisel aborti teha! Sest aborti teha on naise õigus. Mehe õigust last saada ei arvesta keegi, mitte ükski seadus.
Samas naine saab küll lapse teha, kui vaid tahab. Jätab näiteks pillide võtmise ja paneb mehe nö fakti ette. Tal on õigus laps sünnitada. Ja hakkab mehelt lapse kaudu raha välja pressima. Mehel pole mingit õigust naise rasedust katkestada.
Perekonnaseaduses peaks olema selgelt välja toodud, eraldi punktina, et naisel on rohkem õigusi kui mehel, emal rohkem õigusi kui isal, et naine ja ema on seaduse mõistes eelistatud isik. Siis oskaks mehed olla ettevaatlikumad, ja seda ka naised.
Ja kaoks ära ka loll jutt, et mehed ja naised on seaduse ees võrdsed. Siis tuleb välja, et suures võrdsustamise tuhinas on naised saanud palju rohkem õigusi kui mehed.
4 kommentaari:
no nii hästi kokku võetud:)
seda ma oma jutuga siin hommikust peale teematsengi.
aga on ju asi mida arenenud yhiskond võiks nagu arutada.
Jah, naise soolise eelistatud seisuse seadusesse sissekirjutamine on selge ja ühese arusaama kujundamiseks uue perekonnaseaduse ja laste hooldusõiguste kohtupraktika valguses variant, aga rohkem selline häda alternatiiv, millelegi vääramatule. Samas normaalse ja kõiki mõlemaid sugusid võrdsetena käsitleva seaduse koostamine nii perekonnaseaduse kui muude seaduste osas on ju reaalselt täiesti võimalik. Normaalse ja igatipidi nii meeste kui ka naiste õigusi võrdselt kaitsvate seaduste loomine ei tohiks küll kuidagi võimatu olla.
Kui tõmmata teatud meditsiinilist paralleeli on arutelu soolisest võrdõiguslikkusest tinglikult võrreldav olukorraga, kus terve inimese puhul arutataks, et kui tal käed ära amputeerida, siis kuidas ta saaks jalgade oma asju korraldama hakata. Jah ka kätetult ja vaid jalgadega on võimalik ehk oma elu elama, aga millest üldse selline mõte, et käed tuleks ära amputeerida?
Ühiskonna pendliefekt. Nagu USAs on lõpptulemusena kõige ahistatum ühiskonnakiht valgenahaline heteroseksuaalne (protestandist) mees.
Seesugune muudatus on ikka täielik inimõiguste rikkumine! Kuigi jah, praktikas on isadel ikka tõesti hulga vähem õigusi kui lapse mistahes muul, peaasi, et naissoost sugulasel. See on kahjuks omal nahal kogetud ja sinna pole midagi parata, isegi austatud Riigikohus ei suutnud tagada lapse isal oma kohustuste ja õiguste täitmist pärast lapse ema õnnetut hukkumist. Ametnike poolt oli tunda totaalset tõrjumist: oled mees, järelikult tahad last enda juurde ainult raha pärast (toitjakaotuspension) aga lapse alkohoolikust vanaema - vot see on ikka üks õige eesti naine, kujuta ette, võtab lapse ikkagi enda juurde ja midaiganes veel...
Igatahes oleme loost õppinud niipalju, et ei tasu kunagi jääda lootma kohtuveskite jahvatamise õiglusse. Arvasime samuti, et ei hakka last väevõimuga ära tooma (kuigi oleks just pidanud), et kohus suudab tagada õiguse. Nüüdseks on aastd möödunud, lapsega kohtuda pole saanud ja jälle on meie riigi õigussüsteem võtnud lapselt õiguse vanema hoole ja armastuse all kasvada. Minul, kes ma püüdsin oma meest toetada niipalju kui oskasin, oli väga kurb vaadata kuidas tal juuksed järjest hallimaks muutuvad ja endalgi praegu seda kirjutades käed värisevad kuigi möödas on juba 10 aasta ringis.
Postita kommentaar