Mina tahan ise sõjaväkke minna. Või oleksin tahtnud siis.
Ka Eestis peaks kehtestatama võrdne sõjaväekohustus nii naistele kui meestele.
Pealegi, rasedus on palju vastikum kui sõjaväes sitsimine. Saad püssi laskmise selgeks ja. Äge on ka.
Muide, ma olin juba lapsena sõjard. Kui mu vanavanaema Ida-Katariina mulle 5-aasta-sünnaks ilusa ja suure nuku kinkis, siis mina kraapisin tal päev pärast sünnipäeva silmad peast, sest mu arust oli nii lahe näha, mis ta silmade taga on. Nukud oli minu arust jamad, palju lahedam oli autode ja rongidega mängida, puu otsas turnida ja sealt alla kukkuda, poriloigus püherdada. Mängisin omatänava poistega jahti, sõda, piirivalvureid, pätti ja politseinikku. Kui ema mu päeva lõpuks koju lohistas, siis olin üle keha kriimuline ja must. Pesema muidugi minna ei tahtnud ja siis tuli emal mind mööda põrandat jalgupidi, hirmsa üürgamise saatel sauna lohistada. Ema arvas miskipärast, et laps peab end iga õhtu pesema, mis oli minu arust nõme. Aga see oli nii lõbus, see meie igaõhtune rituaal. Mu lapsepõlve lemmikkangelased olid Tom Sawyer ja Huck. Ma pole kunagi nukku beebiemmetanud. Isegi beebinukku, mis nutab ja kakab, pole mul olnud. Nii et kõik tüdrukud ei ole sugugi ühesugused, vot.
Ei, ärge mölisege, sõjavägi on palju etem kui rasedus ja sünnitus. Mitte et ma ükspäev, saja aasta pärast mais sünnitada ei tahaks, aga ikka. Ikka!
Muide, meil oli Innoga just täna lapsesaamisest juttu. Ja me jõudsime punkti, kus ma ütlesin, et ma enam 100 % ei välista seda. Mega edasiminek minu puhul.
8 kommentaari:
Tegelt võiks naistel tõepoolest olla sõjaväekohustus. Rasedaid ilmselt pole mõtet võtta, nii nagu ka väikse lapsega isasid. Aga muidu, naised, tuld! Naistele tuleb füüsiline tublidus samamoodi kasuks kui meestele. Ja relva käsitsemise oskus, kasvõi enesekaitse otstarbel.
Ja vaenlase jaoks on see kõva näitaja: kui mehed maha notitud, tulevad peale naised, ja siis ..., hoidke piip ja prillid. Ma usun, et naised on võitlusväljal isegi vingemad, teatud olukordades. Nagu emased lõvid.
Nii et: kui kohustus, siis võrdselt, ja kui mitte, siis mitte.
Jaa, mina näiteks oleks võitlusväljal väga ohtlik vastane :)
Ma seda naiste ja sõjaväe asja olen uurinud ja sain isegi ametliku vastuse riiklikust võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest. Tasub lugeda.
Õiguskantslerilt sain ka pika vastuse sel teemal. Kokkuvõtvalt: kuigi põhiseadus keelab (soolise) diskrimineerimise võib seda "piisava põhjenduse korral" siiski teha.
Ehk loogika oli sama, et kui põhjus on, siis võid jätta neegri nahavärvi põhjal palkamata. Peaasi, et põhjus olemas oleks.
Ei ole loogiline tõesti :)
oot-oot, kuidas sa tead, et sõjavägi on kergem kui rasedus ja sünnitamine? Sa pole ju kumbagi läbi teinud?
Mina pole sõjaväes olnud, aga rasedused mul küll rasked pole olnud. No kohe üldse mitte. Sünnitused pole ka konti murdnud. Olen mõlemal korral kohe jalul olnud ja elu edasi elanud.
Ära mõtle endale asjatuid hirme välja, hirmutad veel teised noored naised kah ära. Ehkki täiesti asjatult.
23:50,
Inimesed ongi erinevad, muuseas! Mõne piin on teisele lõbu ja vastupidi.
Hirmutada pole muidugi vaja, aga valmidused on igaühel erinevad, samuti võimekused. Ajad, kus kõik pidid olema võrdsed, on (loodetavasti) igaveseks läbi. Mitte kunagi ei ole looduse poolt inimesed võrdsed. Õigused PEAVAD olema võrdsed, aga mida meie genotüüp kaasa annab, seda ei saa keegi valida. Ja sellest sõltub ikka kuradima palju...
Muuseas, sellises kirutud ja kiidetud riigis nagu Iisrael on naistel täielik sõjaväekohustus. Ja tõesti, miks mitte?
Mina nimetasin vene ajal kroonus käimist kaheaastaseks kriminaalkaristuseks potentsiaalse vägistamissüüdistusega. Ikkagi munade kandmise eest.
Irja võib mõelda, et sõjavägi on lahe jne. Aga kas sa selle peale oled mõelnud, et kui range distsipliin seal on. Minu mees käis tsorris ja tema näiteks ei tahagi meenutada paljusid asju seal. Näiteks ülemused räägivad sinuga vaid karjudes ja ülekohut tehakse seal väga palju. Liitu parem kaitseväega ja käi niisama õppustel püssi laskmas.
kuigi samas - ma olin väga vihane, kui rasedaks jäin ja siis arstilt mingit raamatukest saades avastasin, milline õudne nimekiri seal oli hädadest mis kõik rasedusega kaasnevad. Mitte keegi ei hoiatanud nende eest, minu esivanematest naised kõik seletasid sünnitusest, kui õudne see vene ajal oli jne. Keegi ei rääkinud et on mingi 30 eri normaalseks peetavat tervisehäda, mis rasedusega kaasneb. Näiteks hemorroidid või unetus või oksendamine (mida nimetatakse hommikuseks iivelduseks aga mul oli okse kurgus miskipärast kogu päeva ja öö ja nii kuid) jne jne. Ma olen mitme rasedusega iga kord saanud eri valiku neid hädasid sealt nimekirjast. Sünnitus on selle kõrval köömes.
Kuigi - kui lõpuks see rasedus on üle elatud ja ununenud, siis miskipärast olen hea meelega nõus uuesti rase olema :). See on tegelikult ka nii omamoodi ja naljakas ja tore seisund. Ja nii imelik, nagu mingi X-files seriaalist pärit stseen, et keegi teine elus mõtlev asi elab sinu sees.
parimad sõjardid saavat küll lastekodus üles kasvanud tüdrukutest! Mis puutub naistesse sõjaväes, siis on kindlaks tehtud, et naissõduri hukkumine olla palju tugevam stressifaktor rindekaaslastele kui meessoost kaaslase hukkumin. Ega bioloogia vastu saa: naine on loodud elu jätkamiseks, mitte sihtmärkide hävitamiseks, mille käigus võib ise hukkuda! Võidab see, kes ründab kiiremini ja täpsemalt.
Aga egas amatsoonikalduvustega ema paha poleks Su Inno uutele lastele. Jõudu proovimiseks! Kuna Sul on olnud õnn üles kasvada isa lemmikuna, saaks Sust suurepärane emme.
Postita kommentaar