reede, 8. veebruar 2008

Keegi sittus meie Tartu kodumaja postkasti

Isegi minu pika ajakirjanikukarjääri jooksul ei juhtunud midagi säärast. Kuigi mind hoiatati, näiteks, Preatoni eest, et see mees on kõigeks võimeline. Aga ta pritsis vaid tatti Tallinna lennujaamas, enne kui ütles, et lahkub Eestist igaveseks ja ei taha enam näha ühtegi Eesti ajakirjanikku! Meest sõnast!

Aga nüüd siis pärast mõneaastast blogija-karjääri selline lugu. Kui läksin eile pärast Lissabonist naasmist meie postkastist ajalehti võtma, siis tabas mind üllatus. Kõigepealt olid ajalehtede vahel munakoored. Ja siis üks päris ehtne sitajunn. Mis, nagu Irja ütles, oli päris inimese sitt, sest haises päris jälgilt.

Ma olin endast väljas, Irja itsitas kõrval ja hoidis nina kinni. Tema hoidis sitast õige kaugele. Ma siis puhastasin postkasti ära ja viskasin sitaseks saanud ajalehed minema.

Noja, küll me siis nuputasime, kes selle sita sinna oli pannud. Või kuidas see sinna sai. Kas siis situti kodus valmis ja võeti kilekotis kaasa. Või kuidas. No postiljon vaevalt. Siis arvas Irja, et vast oli mõni noor reformierakondlane. Kurat, ma seda hästi ei usu. Et isegi Kairi Õun, see Langi armuke, hiiliks kohale ja sitajunni postkasti sokutaks. Ei, ei ole võimalik! Ja Peep Vain kah vaevalt, või Ingrid. Isegi Tartu linnapeast Urmas Kruusest ei usu seda, kuigi ta on paras lollpea ja temast võiks justkui kõike oodata. Ja ka mitte maksuameti revident Sirje Põdramägi. Et tuli ja poetas oma junni vaikselt meie postkasti. Ja Mart Kadastik, Laine Jänes või Andrus Ansip kah vaevalt. Neil on muudki tegemist. Ja Aapo Ilves kah ilmselt mitte. Tema vaevalt sitta julgeb puutuda.

Ja-jah, kahju et meil turvakaamerat väljas pole, oleks saanud väärt filmi. Kasvõi blogisse üles panna. Ja ma siin mõtlen nüüd, et pole ju raske üks veebikaamera aknast välja suunata ja siis see pilt salvestuma panna. Pärast saab veel mõnel festivalil näidata, kui üht action-realitit.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Teoorias saaks ju vist isegi DNA testi teha :P

Anonüümne ütles ...

Arvestades, kui palju te ise inimeste kohta sitta kirjutate, on kahtlusaluste ring nii suur. Kuidas sa seda dna asja ette kujutad? Vabandage, härra President(Asip, Daki, Epp, Lang jne), meil on vaja Teie dnad kuna me otsime kahtlusasuseid I&I postkasti sittumise asjus.

Anonüümne ütles ...

Tüüpiline olukord - head mõtted tulevad alati pärast ja head sündmused juhtuvad kui kaameral aku tühi :D
Vastik küll aga ärge sellest veel endast välja minge, eks tegija seda ootab ja loodabki.
PS! Ärapanijas hakkab Juur Lassi panema!

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et junnist peaks saama täisväärtuslikku DNA-d. Muidugi pole välistatud, et junn oli välja petetud või lihtsalt varastatud.

Anonüümne ütles ...

ma isiklikult arvan et see oli mingi suvaline mustlane kes teile postkasti sünnitas...
irw

Anonüümne ütles ...

Analoogiline sita mõttes lugu toimus kunagi ühes Lasnamäe majas minu tuttava perega. Tegemist oli vene aja lõpus n.ö paljulapselistele peredele ehitatud majaga. Mu tuttavad olid kirikuringkondades, seal aga teatavasti liikus 90ndate alguses palju humanitaarabi riiete ja toiduainete näol, millega nad siis ka tervet seda 9-korruselist trepikoda heldelt varustasid. Mitte kedagi kunagi ilma jätmata. Tänuks selle eest siis head naabrid määrisid pea iga nädal nende korteri ukselingi sitaga kokku. Lõpuks nad ei kannatanud seda enam välja ja kolisid ära.

Anonüümne ütles ...

hmm liigne paranoia ka variant ehk? vb sattusite kellegi lollaka tembu ohvriks, kes otsustas suvalisse postkasti junni visata? nojah, kes teab...

Anonüümne ütles ...

hmm liigne paranoia ka variant ehk? vb sattusite kellegi lollaka tembu ohvriks, kes otsustas suvalisse postkasti junni visata? nojah, kes teab...


Nõus