Mõned aastad tagasi sai teenetemärgi, vist president Rüütli käest üks Valga arst. Kes juhtumisi ravis minu endise äia, ühe lihtsa, aga väga toreda inimese, tänaseks juba kadunud Harri Veidenbergi sapikive, eemaldas sapipõie. Tegi ühe levinud operatsiooni. Aga oli see arst siis joogine, või mis tal viga oli, aga asi läks veidi nihu. Ja ta lõikas kogemata läbi sapi ja maksa vahelise elutähtsa soone. Ning vigastas mitmeid tähtsaid veresooni. Ja mätsis ja klammerdas siis kõik kõhus kinni, nii nagu poleks midagi olnud. See tuli loomulikult ilmsiks alles hiljem.
Aga esialgu läks vaene mees, minu äi siis, pärast operatsiooni üleni kollaseks ja hakkas üle keha sügelema. Too Valga arst võttis veel proove ja ütles, et kõik on normis. Nõnda solgutas vaest 75-aastast meest mitu kuud!!! Äi vaakus juba elu ja surma piiril, ja too Valga arst, kes just-just oli saamas teenetemärki, ei teinud sellest väljagi. Kuni sugulased toimetasid äia Tartusse, kus siis arstid kõik korda tegid, ehitasid uue sapi ja maksa vahelise juha ning taastasid veresooni. Käisin ise teda Tartus vaatamas ja kontrollimas, et kõik oleks nö korras, aga pilt oli selline, et ma oleks ise äärepealt ära minestanud.
Ja see Valga arst võttis ilma mingi süümepiinata vastu oma ordeni. Ja ilmselt elab õnnelikult sellega edasi, seda oma sõpradele ja tuttavatele näidates. Nii nagu teeb seda tulevikus Riivo Sinijärv, kes soovitas ühel noorel daamil mõni aeg tagasi enesetapu peale mõelda, kui see daam polnud rahul Sinijärve ettepanekuga, mis selle noore daami elu täiesti perse keeras. Seejuures oli ettepanek selline, mis oleks varjanud kõik Sinijärve enda susserdamised.
Ma ei tea, kas Sinijärve on nii jultunuks muutnud tema enda või tema abikaasa KGB minevik või mis, aga tõesti, kust tuleb selline jõhkrus?! Ja selline jultumus?! Või on tal tõesti peenis aju asemele kasvanud?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar