pühapäev, 18. mai 2008

Veidi inffi tsöliaakia ja laktoositalumatuse kohta

Kirjutan eesti keeles, sest tsöliaakia, gluteeni- ja laktoositalumatuse ning muude toiduallergiate kohta on inglise keeles ohtralt materjali saadaval, kahjuks mitte eesti keeles.

Üheks tunnistuseks on kasvõi see, et gluteenitalumatuse kohta on inglise keeles loodud põhjalikke veebikülgi:

Väljavõte saidilt celiac.com.

või see:

Väljavõte saidilt glutenfree.com.

Või see:

Väljavõte saidilt gluten.net.

Eestis selle omapära, või ütleme tundlikkuse üle ainult irvitatakse. Eestikeelne sait tsoliaakia.ee on loodud nagu mingitele hälvikutele. Noh, ma ei imesta, nõuka ajal Eestis arstiabi sisuliselt puudus. Ja enamik inimesi ravis end seetõttu ise. Ja sama trend jätkub tänaseni, arstidest on saanud ravimifirmade müügiagendid, muud midagi. Samas on see vastutustundetu inimeste, eriti laste suhtes, kes saia süües ja piima juues võivad hävitada oma tervist.

Nii nagu mina, kes ma juba lapsena oli väga "allergiline" laps. Ekseemid kätel ja jalgadel, ja keegi ei saanud aru, millest see tuleb. Isa kiiritas mind ultraviolettlambiga, mis veidi leevendas allergianähte, aga mitte oluliselt. Arstid võtsid analüüse, tegid vereproove, ja tulemus oli, et olin täiesti terve. Umbes samamoodi rääkisid vene kroonus noormehi ravinud veterinaari-haridusega "meedikud", kes ütlesid mu rauapuudusest mädanevaid jalgu nähes: te peske ennast rohkem!

Ja kuna lollus ja rumalus Eesti meditsiinis on lausa norm, siis pean vajalikuks hoiatada inimesi nii gluteeni kui ja laktoosi eest. Ja hoiatan: lapsi ei tohi sundida sööma saia, leiba, ja jooma piima, tarbima piimatooteid. Paljude soomlaste jaoks, nagu on tuvastatud, on tavaline nisusai ja rukkileib mürk, nagu ka lehmapiima tooted. Ja arvata võib, et sama on Eestis. Ja see, et Eesti meditsiin on lapsekingades ning inimesi vähe uuritud, ei saa olla põhjuseks, et lapsed ja nende tervis massiliselt kannatavad.

Mina, kes ma varem arvasin, et minu tervisehädad tulid raskest elust, kooselust sobimatu inimesega, stressist, sellega seotud joomisest ja suitsetamisest, olen nüüd kardinaalselt teisel arvamusel. Ja ma ei irvita enam soomlaste üle, kes väga jälgivad, mida söövad, kelle jaoks gluteenivaba ja laktoosivaba dieet on norm. Sest olen nüüd, kui kõik muud probleemid on ära langenud, ise aru saanud oma tervisehädade põhjusest (just ise, sest ma ei suudaks end usaldada arstide kätte, kes "ravivad" tsöliaakiat, ajades suu kaudu kõhtu mingeid kuradima sonde, lisaks peab enne seda end gluteeniga mitu kuud mürgitama), mul on ära kadunud need nn allergiad, kui jälgin oma dieeti: olen asendanud nisu-, rukki- odra- ja kaeratooted riisi, tatra, maisi ja hirsiga. Ning enesetunne on väga hea. On ära kadunud kõhupuhitused ja pidev kõhulahtisus.

Ja hiljuti avastasin ka oma teise vaenlase: laktoosi (enamasti käivadki gluteeni- ja laktoositalumatus käsikäes). Mida sisaldavad kõik lehmapiimatooted, kui neid pole just eriliselt töödeldud. Näiteks piim, jogurtid. Laktoos tekitas minus samasuguseid põletikulisi protsesse kui gluteen, ainult veidi teisel moel ja vähemal määral.

Samuti olen avastanud tundlikkuse säilitusainete suhtes. Näiteks nende suhtes, mida topitakse nendesse jookidesse, mille nimi on poes MAHL. Tegelikkuses peaks nende nimi olema mahlamaitseline jook, sest esiteks on seal päris mahl segatud vee, värvaine ja suhkruga, ning enamasti lisatud eri säilitusaineid. Õige mahla saab, minu kogemusest tulenevalt, Eestis kätte ainult siis, kui kui seda ise marjadest, õuntest või apelsinidest pressida, ja vastavalt vajadusele lahjendada. Ja siis tarvitada. Ok, smuutid on ka midagi sinnapoole, aga nende säilivusaeg on väga lühike ja nad on suht kallid.

Ja ma kordan: lastele koolides vägisi piima ja piimatoodete toppimine on jama. Enamik lastest ei saa neist toodetest kätte kaltsiumi, mida neid tooteid pakkudes reklaamitakse. Vastupidi, need tooted võivad lapse tervisele jätta korvamatuid tagajärgi, kuni invaliidistumiseni välja. Aga jällegi, sellest pole üldse juttu. Kui vaadata laktoositalumatuse alast infot inglise keeles:

Väljavõte ühelt vastavalt USA saidilt.

siis tuleb välja, et laktoosi suhtes on tundlikud 30-50 miljonit!!! ameeriklast, seejuures enamus põliselanikest (indiaanlased) ja suur osa mustadest. Mul olid lapsed allergilised, perearst kirjutas, ja seda veel mõned aastad tagasi, välja vaid allergiarohtusid nagu Zyrtec ja Claritin. Kuigi tegelt oli suure tõenäosusega tegemist kõige labasema laktoositalumatusega. Kurat, see on kuritegu! Need allergiarohud keerasid näiteks minul endal südame päris tuksi. Ma ei kujuta, kuidas need võivad lastele mõjuda.

Nii et inimesed, kui tunnete, et olete allergilised, katsetage laktoosi- ja gluteenivaba dieeti. Ning te võite kogeda imet! Mis pole muidugi mingi ime, vaid lihtlabane teadlikkus.

Ja see pole mingi vabandus, justkui vanasti allergiaid polnud. Oli küll, inimesed olid väga haiged, aga sellest lihtsalt ei räägitud. Ja ega inimesed endast eriti ka ei hoolinud. Ja, muidugi, säilitusaineid, peale soola ja suhkru, ka ei kasutatud. Jaapani köök on laktoosi- ja gluteenivaba, ja inimeste eluiga kõige kõrgem kogu maailmas. Huvitav, kas pole. Ei räägita seal, et lapsed peavad piima jooma. Selle asemel süüakse palju värsket kala.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii aga mida ma oma 2-aastasele lapsele juua annan, kui piima ega mahla ei tohi. Moosivett ainult?

Edmund ütles ...

Kuidas oleks üldse loobuda maitsega jookidest? Puhas (sh. filtreeritud) vesi peaks mõjuma tervisele paremini kui ükski nendest kommertslikest mahladest mida poes müüakse.

Inno ütles ...

Miks mitte moosivett! Või tavalist vett. Miks peaks mingit piima, vasikate toitu näost hullu moodi sisse ajama. Pealegi mahl, eriti kui see on suhkruga, rikub lapsel hambad ära.

Anonüümne ütles ...

Sina, Inno, oled kergelt pääsenud. Ma tean noort neiut Tartust, kellel eesti arstid ei tundnud ära gluteeni talumatust tite-eas ja selle tulemusena on ta praegu erivajadustega.

Kristopher ütles ...

Säilitusainetest mahlas konkreetselt ei ole kuulnud, aga põhiline viga Eesti kommertsmahlade küljes on kindlasti suhkru- ja veesisaldus.

Miks on saadaval lahjendamatul kujul ainult apelsini- ja tomatimahl?

Kusjuures on tegu kontsentraadiga.
Olen aga kusagil Hollandis nurgapoest saanud 1,50 EURi eest värskelt pressitud apelsinimahla -- tavalises kandilises mahlapakendis. Maitses nagu Tropicana Pure Premium USAs.

Kes on kord joonud, Aurat enam ei osta.

Eestlane väärtustab värskust ja head maitset, probleem on ilmselt inertsis ja väljakujunenud ketikaubandussidemetes?

Muide, ma ei ole kunagi rukist ega kaera pidanud tervisele kahjulikuks. Kas siis speltat ei tohi gluteenitundlikud ka süüa?

Aga võib-olla vaatan asja veregruppide vaatevinklist (põlise 0-grupi esindajana).

Kas Eestis saab quinoat? Gluteenivaba, kõige täiuslikum teravili. Peaaegu et täisväärtuslik valk?

Anonüümne ütles ...

Quinoat sisaldavaid mõningaid tooteid (vist oli müsli ja mingi pastavariant) on saada Eestis vaid spets-ökopoodides. Ei pea vist lisama, et enamike lastega perede jaoks oleks regulaarne ökopoe külastamine mõeldamatu - siiski niivõrd kallis on seal toit.
Oeh, lood toiduga on meil nigelad jah, aitab vist ainult oma mahetalu ja täiskasvanute puhul ehk paast. Laste toiduga on asi ikka päris jama - no ei tee ju ühele normaalselt ühiskonnaelus osalevale lapsele selgeks, et piimatoodete ja pirukate-pitsade asemel palun, sööme nüüd igapäev vaid köögivilja, riisi ja värsket kala. No ei tee ju!
Nõme on, et toit meil poes kõik nii lisanditega mürgitatud, krt unistan, et oleks võimalik teha nii, et ühel hetkel kaotada kõik suurtootjate toidukeemia varud - kogu maailmast. Nojah, tulemuseks oleks muidugi majanduskatastroof - kasumid jääks saamata ja toiduainetetööstusega seotud milljonid inimesed paisataks hoobilt vaesusesse. Nõiaring.

Anonüümne ütles ...

2-aastasele lapsele võib naturaalsete mahlade kõrval väga vabalt anda ka taimset päritolu piimasid (soja-, kaera-, riisi-, mandli-, metspähkli- jne), kahjuks Eestis küll veel nende valik kehvapoolne ja hinnad kõrged...

Aga muidu tubli ja vahva, et te ka piimavastaste ordusse asunud!

Ülihea video piima ja piimatoodete kahjulikkusest:
video.google.com/videoplay?docid=9014552245997479572

Anonüümne ütles ...

Oojah!
Kaldute oma võitlejamentaliteediga ikka äärmustesse minema. Eestlased on oma genofondi poolest rahvas, kellest üle 80%-l on täiskasvanuna aktiivne laktoosi lõhustav ensüüm. Väikelastest palju enamatel. See, kui mingi osa inimestest ei talu piima, ei tähenda, et sama häda teisi peaks ohustama. Tähtis on leida individuaalselt sobiv toidusedel. Täpselt samamoodi nagu õige partner. Kellelegi on ka Ingrid sobilik (tõenäoliselt). Keegi sööb leiba hääl meelel ja ilma puhituseta, keegi rüüpab rõõmsalt piima.
Lihtsalt pole mõtet tekitada ristisõda piima joomise vastu. Aafriklastel (enamusel, peale masaide näiteks)ja Ameerika indiaanlastel puuduvad sobivad ensüümid. Vahemere kandist pärit rahvastel täiskasvanueas kah enamasti.
Püstitage parem loosung nagu "igaühele oma" vms. Sest tõesti, kas polegi mitte õnnelikkuse taga oskus teha õigeid valikuid? Ja abi selleks oleks küll paljudel vaja. Et teada saada kui hästi või halvasti mõjub ühele või teisele inimesele kasvõi piim, gluteen, vali muusika, laste kasvatamine, kala, aspiriin, igapäevane seks, päikesevalgus jne jne jne...

Geenivaramule olete verd andnud?

Aga lisaainete osas olen sama meelt. Peale suhkru ja soola (või ka pipra) tahaks muid konservante vältida. Ehkki see on poeseisuga ületamatult raske. Aga palun ärge suhkruasendajaid küll sisse ahmima hakake - kui just diabeet teid maha ei juhtu murdma.

PS Üks tuttav kooliõpilane tegi (UK-s) katse, kus jälgis toitude säilivusomadusi. MacDonaldsi burger igatahes ei läinud mitme nädala jooksul niiskes ruumis hallitama...

Anonüümne ütles ...

Ma ei mõista seda viha eesti (diagnoositud) tsöliaakiahaigete vastu! Miks te neid hälvikuteks sõimate? Just tänu Tsöliaakia Seltsile tuuakse gluteenivabu tooteid maale ja müüakse suurtes kauplustes ja on lootust, et tulevikus sortiment suureneb. Ja on olemas koht, kust algaja gluteenitalumatu või gluteenitalumatu lapse vanem saab sama probleemiga kogenud inimeste käest detailset nõu. Seda polegi nii vähe.

Teil on palju vaba aega käes, kui tahate midagi kasulikku teha, siis võiksite parem ise maaletoojate-kauplustega läbi rääkida, et mõnd uut gluteenivaba toodet Eestisse toodaks-müüki võetaks.

Teiseks, võiksite soovitada vanematel oma lapsed ikkagi arsti juures diagnoosida. Täiskasvanu toitumine on vaba tahe, pidagu ta siis kremli dieeti, kapsasupidieeti, gluteenivaba dieeti või mis iganes. Aga kui otsustatakse lapse üle (pannakse vanema käsuga toidupiirangud peale), võiks ikka veenduda, et tõesti tegu tsöliaakiaga ja välistada teised mao-, soolte- või misiganes haigused.

Anonüümne ütles ...

veel...
Väga tahaks uskuda, et teie jutud gluteenist on ajendatud siirast soovist aidata inimesi ja jagada omi kogemusi. Aga kahjuks on need jutud segased ja väheinformatiivsed, kuna te pole valdkonnas piisavalt kodus, ajate elementaarseid mõisteid segi jne.
Ja muidugi on siis neil, kes ehk pole nii heasoovlikud, hea irvitada, et mis soga nad seal ajavad.

Anonüümne ütles ...

Siin keegi võttis mul sõnad suust, et kui teie arvates on tsöliaakia liit Eestis hävikutele ega saa oma ülesannetega toime, siis mis takistab teil oma samade vajadustega inimeste aitamisele suunatud MTÜ-d vms rajamast? Selles asemel, et siin mulli puhuda.

Või rajada firma, mis toobki maale just selliste erivajadustega inimestele mõeldud toitu? Raha teil ju, nagu aru saan, on.

See, et te inimesi teavitate selliste hädade olemasolust, on õige ja väga tänuväärne. Aga iga kõhupuhitust või muud seedehäiret kohe tsöliaakiaks või laktoositalumatuseks tituleerida pole siiski eriti tark tegu. Diagnoosimiseks on arstid, isegi Eestis.

Ja mis puutub Inno arvamusse piima kui lastele sobimatu vasikate joogi kohta, siis jään eriarvamusele - enamikule lastest on piim kasulik kaltsiumi jm allikas. Ei sobi see ikka vähemusele, mitte enamusele, nagu üritate väita.