teisipäev, 10. juuni 2008

Eesti krooni ei saa devalveerida


Väljavõte Äripäeva veebist.

Kuigi rahandusminister muudkui võtab sõna devalveerimise teemal, justkui oleks see mõni jõuluvana, kes tuleb ja läheb, tahaks selle asja ükskord juba ära klaarida. Eesti krooni ei saa devalveerida. Sest see ei annaks mingit efekti.

Devalveerimine annab ehk midagi suletud süsteemides, kui on vaja lühiajaliselt suures koguses raha juurde trükkida, et eelarve puudujääki täita, ehk siis poliitikute lollusi kinni mätsida. Seda võib võtta kui maksu, mis on laotatud ühtlaselt kõigi elanike peale, muidu tavaliselt kiputakse maksustama ainult suurema sissetulekuga inimesi. Ja jutustatakse ka mingist positiivsest mõjust ekspordile, mis on tegelikkuses bullshit. Sest selleks, et eksportida, on vaja importida, ja kui import muutub devalveerimise tagajärjel kallimaks, siis teeb seda ka eksport (ok, puulusikad ja turvas ehk muutuvad atraktiivsemaks, aga no mida see annab?!). Aga see on vaid üks tahk.

Eestis välistab devalveerimise juba valuutakomitee süsteem, mis hoiab nagu nannipunn raha nõudlust ja pakkumist tasakaalus. Kui raha tuleb sisse vähem, siis seda ei ole ja ongi kõik. Nagu praegu seis on, pankadel pole raha, mida välja anda. Rahapakkumise kasv peatus, ning majandusel on mõneks ajaks hing kinni, aga see pole katastroof, seda on varemgi juhtunud. Eesti ei aja iseseisvat rahapoliitikat juba vähemalt 16 aastat, ehk sellest ajast kui kroon käibele tuli. Sellest ajast kehtib Eestis sisuliselt Saksa mark, ja nüüd euro. Kuigi selle nimi on kroon. Ja selle krooni devalveerimiseks tuleks kas a) kaotada valuutakomitee süsteem või b) devalveerida euro. Eesti valitsus ei saa raha juurde trükkida, tal pole selleks mingit võimalust. Ja kui raha on puudu, tuleb ka kulusid kokku tõmmata, mida praegu usinalt tehakse. Nii lihtne see ongi. Ehk teisisõnu: märk peatsest devalveerimisest olnuks see, kui valitsus teatanuks 8 miljardise eelarveaugu puhul, et: me täidame kõik lubadused, ja ületame need!

Valuutakomitee süsteemi puhul on mingi teoreetiline võimalus, et devalveerimine surutakse peale, spekuleerides suurtes kogustes kohalikku raha välismaise vastu, ehk siis eesti krooni euro vastu. Mina sellest pole aru saanud, mismoodi on see võimalik, aga ma olen kuulnud selliseid jutte välismaiste tähtsate pangatöötajate suust, ja mõned spekulandid on neid jutte uskudes isegi mingeid operatsioone sooritanud, toonud sedasi endale suurt kahju ja Eestis asuvatele pangakontoritele, vastupidi, suurt tulu. Ja muud midagi.

Ja kui efekti juurde tagasi tulla, siis, tõepoolest, millist efekti see annaks, see devalveerimine (ma loodan, et lugeja teab, misasi on üldse devalveerimine, näiteks Eesti praegune rahandusminister suure tõenäosusega ei tea)?! Eesti-suguse pisikese ja avatud majanduse puhul. Et siis, oletame, kui krooni "devalveeritakse" 25%, eestimaalane hakkab saama euro vääringus 25% vähem palka. Noh, et mida ta siis teeb, kui kohustused, euros võetud, jäävad samaks (ja pangad hakkavad närviliselt võibolla laenudele lisatagatisi nõudma). Ma pakun, et ta joob endal kõigepealt nosu täis ja siis vaatab, kuidas välismaale tööle pääseda, kas siis Iirimaale kanu kitkuma või Soome maasikapõlde rohima. Ja ongi kogu "efekt", sõbrad. Vähesedki allesjäänud töötajad teevad sääred.

Ja mina jään endiselt oma seisukoha juurde, et krooni, vastupidi, peaks revalveerima. Sest Eesti pole mingi Mandžukistan, ta on osake Euroopa Liidust (nagu Valga linn on osake Eestist), aga paljud kaubad ja teenused on siin endiselt odavamad kui ELis, Põhjamaadest rääkimata. Ja siis, ja siis saaks ka selle inflatsiooni lõpuks kontrolli alla. Mis on olnud peamiseks takistuseks liitumisel euro-tsooniga ehk euro kasutuselevõtuks.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

no mis lahti on?
Sõbranna haavel sööb kohtus võileiba ja teie ei olegi teda kaitsmas???
Muuseas, ilus poiss see tema elukaaslane, ainult reporterile tahtis pasunasse anda.

Anonüümne ütles ...

Argentiinas li ka valuutakomitee, kui paanika lahti läheb, ei jää rahvusvaluutast kivi kivi peale.

Anonüümne ütles ...

Miks te Liis Haavelist enam ei kirjuta. Tibi oli eile ju teles ja käitus kohtusaalis väga ülbelt ja üleolevalt. Vastik oli vaadata.

Anonüümne ütles ...

Seda artiklit oled vaadanud Inno - Padar: negatiivset eelarvet ei tule
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17833548&categoryID=120&ndate=1199138400
Padar on nagu negatiivne mentor Parkinsoni seadusest. :)

Inno ütles ...

Argentiinas oli see komitee jutumärkides, selle reeglitest ei peetud kinni. Vanker logises niikaua, kuni ratas alt ära tuli ja kogu kupatus kraavi vajus. Täielik bardakk ühesõnaga, Eesti pangandus töötab nagu šveitsi kell seevastu.

Inno ütles ...

Mis muidugi ei tähenda, et paanikaga poleks võimalik finants-süsteemi kõigutada. Aga kas Rootsi pangad, kes olukorda kontrollivad, tahaksid seda teha? Mis nad sellest võidaksid? Ma saan aru, senise arengu põhjal, et nad pigem on nõus kraanid kinni keerama, pidureid tõmbama, kui hiljem haavu lakkuma. Aga nad peavad ka seda tegema, sest nemad hakkasid andma laene ka neile, kes poleks tohtinud laenu saada. Luues sellega veidi ilusama pildi kogu majandusest. Paha lugu aint, et valitsuses pole korralikke analüütikuid tööl, kes oskaks protsesse jälgida ja ette näha, ilmselt nad on kas välismaale tööle läinud, või erasektoris. Avalik sektor ei paelu, ja küsimus polegi niivõrd palkades, vaid üldisemas maines ja töökorralduses. Sellest peaks asjaomsed ise rääkima, aga ministeeriumid on oma töökorraldusega ikka veel nõuka-ajas. Käib mingi segane värk, kus isegi ministril on raske orienteeruda.

Inno ütles ...

Ma arvan, et Padar, kes suures usinuses heinasaadude ja sõnnikuhoidlate vahelt kaarega Suur-Ameerikasse maandus, pole veel ise ka aru saanud, kus ta on ja mida teeb. Et mis on deebet ja mis kreedit. Tema paigutamisega sinna tasalülitati üks tugevamaid poliitikuid, see on üks Reformi suuri võite. On selge, et Padarist ei saa kunagi tugevat rahandusministrit, küll võiks ta olla tugev põllumajandus-, ja minupärast kasvõi peaminister.

Tarts ütles ...

Olgu Allah kiidetud, Issand tänatus ja Ahura-Mazda tõstetud igavesse kiittusse (Jahvest rääkimata)! Ei ole veel kaine mõistus Maarjamalt otsa lõppend ja (ilma igasuguse irooniata) kui endal aru napib, siis majanduse fundamentaalsetes asjades tasub vaadata, mis Innol öelda on. Tal on õigus. Ma ei kipu naljalt üldistama, aga tegelt on selline lugu, et iga inime, kellel on kasvõi kübeke kriitilist mõtlemist, see nõustub tooduga ja ei allu mõttetusele