Neljas kolumn: Palju häid ideid

(avaldatud 14. mail 2008)

Palju häid ideid

Valitsusparteisid ootamatult tabanud 8 miljardi kroonine auk riigieelarves on poliitikud kihama pannud nagu mesilaspere. Ja vaka alt on välja koorumas mitmeid huvitavaid ideid.

Neist kõige huvipakkuvam ehk endise rahandusministri Taavi Veskimägi välja käidud idee võtta paralleelselt krooniga Eestis kasutusele euro. See on vana idee, mida mõlgutati enne ELiga liitumist kuskil 5 aastat tagasi. Ent siis maeti see maha, kuivõrd Eestis pidi euro kohe varsti pärast liitumist kasutusele tulema niikuinii. Ja tõepoolest, tingimused olid toona suurepärased. Eesti inflatsioon oli kõigest 1-2%, laenuintressid langesid ja majandus kosus. Ent siis tegi seesama Veskimägi koos Juhan Partsi juhitud valitsusega saatusliku vea- nad tõstsid järsult riigiametnike palku. Mis läks nagu vesi kuumale kerisele, lihtsat kätte tulnud raha läks niisama kiiresti ringlusse ja hinnad sööstsid üles. Millele lisandusid ELiga seotud kohustused, nn euronõuded, mis omakorda suurendasid nõudlust, ning tagatipuks maapoodide ja paljude muude äride sulgemine, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise vähenemise. Kõik see on kergitanud Eestis hindu, mis omakorda on edasi lükanud võimalusi euro kasutuselevõtuks. Aga ma saan Veskimägist aru, ta andis valijatele ja ärimeestele palju lubadusi, ning nüüd peab oma sõnu sööma. Ja et mitte päris lolliks jääda, siis vähemalt üritab euro niisama kasutusele võtta. Sest, olgem ausad, paljud ettevõtted kulutasid miljoneid euro oodatud kasutuselevõtuks, poed pidid kõik hinnad eurodesse arvutama ja välja panema, näiteks. Ning pangad pidid tegema terve rea ettevalmistusi. Ja, kõige tipuks, Eesti Pank kulutas kümneid, et mitte öelda sadu miljoneid euro-valmiduseks, ehitati isegi mingid kambrid eurode hoidmiseks, mis nüüd vaid tolmu koguvad. Ma kujutan ette, et paljud tahaks Veskimägil kõrvadest kinni võtta ja teda natukene sakutada, näidata talle Riia linna. Selle jama eest, mis ta kokku keeras. Ja loomulikult ka tema eelkäija, maksupetusangar Tõnis Palts, kes ministrina hoolitses vaid selle eest, et tema mitmesaja miljoni krooni suurune maksuvõlg saaks ruttu kustutatud.

Ok, aga rääkigem muudest headest ideedest ka. Üks neist on Mart Laari mõte viia suured riigiettevõtted börsile. Mis tähendab, et Eesti Raudtee, mille Eesti riik juba maha müüs, ja siis mitu korda kallimalt tagasi ostis, müüakse uuesti maha. Ja praegust turukonjunktuuri arvestades, taas odavalt. Idee on hea, aga seda oleks pidanud tegema palju varem, siis kui majandusel hästi läks. Kui praegu riigiettevõtted maha müüa, näiteks Werol, siis saab selle eest vaid sandikopikaid. Kui üldse midagi. Pigem võiks riik praegu ettevõtteid üles osta, odavalt. Ja müüa siis, kui hinnad on üleval.

Siis on juttu olnud Riigikogu liikmete palkade külmutamisest, mis on hea algatus, aga erilist kokkuhoidu ei anna. Palju efektsem oleks kõigi riigiametnike palkade vähendamine majanduse mullistumise eelsesse aega, aga see oleks poliitikutele massimõrv, sest ametnikud on muu hulgas usinad valijad. Oi, neid on palju. Ja nad valivad seda, kes neile rohkem raha annab. Selline areng viib lõpuks muidugi majandusliku katastroofini, aga nagu president Toomas Hendrik Ilves ja mitmed teised ajugeeniused on öelnud, ega omariiklus ei saagi odav lõbu olla. Muidugi, Ilves ja teised sotsid on olnud alati arvamusel, et raha kasvab puu otsas, tuleb osata ta sealt vaid alla tuua. Aga kui lõpuks selgub, et raha siiski puu otsas ei kasva, siis ollakse vait nagu tuppa sittund kass. Millegipärast pole Ilves enam juttu teinud maksude tõstmisest, millega ta presidendiks saamise esimestel päevadel kilkas, ja mis muidugi paljusid investoreid tugevalt ehmatas.

Pisut on juttu olnud ka kunagisest suurest Isamaaliidu algatatud haldus- ehk omavalitsusreformi kampaaniast, mis alustas lootusrikkalt, aga jäi neli-viis aastat tagasi järsku pooleli ja on olnud varjusurmas. Ja jällegi, ka kohalikud maakondlikud omavalitsusjuhid-kunnid on samuti valijad ja tähtsad arvamusliidrid, kellega tülliminek tähendab parteigenossedele hävingut valimistel. Sellega seoses tuleb ka omavalitsusametnikke moosida ja unustada, ilmselt igavaseks, valdade ühendamise plaanid.

Minu arust oleks ainus mõistlik ja kergelt saavutatav mõte suurendada just nüüd hüppeliselt kulutusi haridusele, saata kasvõi terve trobikond noori õppima USA parimatesse ülikoolidesse, nagu kunagi tegid sommid, ja mida on korranud näiteks koeralased. Ja nad ei kahetse. Sest ainult haritud inimesed suudavad Eesti arengut edasi aidata ummikseisust, kuhu praeguseks on jõutud. Vastasel korral lõpetab Eesti nagu Portugal. Väga nadilt.

Ja ma kasutan juhust ning raputan veidi soola haavale, keskaja Euroopa arstide kombel: kuidas on, herr Unzip, selle plaaniga jõuda 15 aastaga Euroopa 5 jõukama riigi hulka? Kas pole nii, et on hea, kui ei jääda 5 vaesema hulka? Või mis?