Väljavõte Delfi veebist.
Tänases Delfis lahkab, oma mätta otsast, Eesti majanduse ja Reformierakonnaga seotud probleeme Keskerakonna juht Edgar Savisaar.
Minu arvates hukutas Reformierakonna panustamine natsionalistlikule kaardile. See oli nagu püksi pissimine: algul hea soe, aga siis väga sitt tunne. Ükski ettevõtjaid, majanduse arengut tähtsaks pidav erakond ei saa panustada natsionalistlikule kaardile. Sest mida tegi see natsionalistlik kaart Eestis: esiteks tekitas lõhe riigi sees ja edasi tekitas lõhe Eesti ja kaubanduspartnerite, näiteks Venemaa vahel. Isegi Soomega suudeti tülli pöörata. See, paraku, kajastub neis numbrites, mida arvutavad kokku Rahandusministeerium ja Eesti Pank. Ja lõpuks kajastub ka Reformierakonna populaarsuses ja tema võimes toetusi genereerida, isegi Toomas Luman, varasem Reformi suur toetaja, on sellest erakonnast distantseerunud ja ironiseerib telesaates Reformi poliitika üle.
Ma mõistan Reformierakonna soovi, meeldida kõigile, olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke. Algselt ettevõtjate erakonnana alustanud Reformierakond mängis algul, seda vähemalt Kallase, Kirsipuu ja Mereste ajal ausat mängu. Ma mõtlen ettevõtjate suhtes ausat mängu. Tegeleti reformidega. Ettevõtlust soodustavate reformidega. Reformierakond ei juhtinud küll valitsust, aga oli oluline survegrupp. Mis aitas ühiskonda edasi viia.
Ent mingil hetkel eesmärgid udunesid. Seda eriti pärast seda, kui Kallas oli Eestis jõudnud tippu, aasta aega valitsust juhtinud, ning läks oma meeskonnaga Brüsselisse ja Eestisse jäi Reformierakonna asja ajama üks Tartu mees, võim Reformierakonnas läks Tartu pundi kätte. Ja siis läks andmiseks. Kõigepealt asuti Keskerakonnaga konkureerima teemal, kes suudab rohkem pensione maksta, ja igasugu muid hüvitisi ning kes ostab raudtee tagasi. Sotside ja Res Publicaga konkureeriti teemal, kes suudab riigiametnikele kõrgemat palka maksta. Isamaaliiduga konkureeriti teemal, kes on suurem rahvuslane, kes suudab maksta suuremaid lastetoetusi. Rohelistega konkureeriti teemal, kes kaitseb enam loodust. Ja Rahvaliiduga konkureeriti maadevahetuses. Ühelt poolt pole ime, et selline erakond saavutas populaarsuse, teiselt poolt pole ka ime, et see erakond paisutas eelarve lõpuks nii suureks, et inflatsioon sööstis pilvedesse ja tegi võimatuks euro kasutuselevõtu nii planeeritud ajal 2007. aasta alguses kui ka aastaid hiljem. Praeguseks on eelarve lõhki ja majandus languses ning edasi ootab Eestit Portugali saatus: aastatepikkune stagnatsioon. Kuigi vahepeal jäeti justkui mulje, et piss püksis on ikka veel soe. Või et raha kasvab puu otsas.
Kahju on sellest, et Eestis pole enam erakonda, mis esindaks ettevõtjate huve, seisaks reformide eest. Näiteks vajaks toetust haldusreform, millele Reformierakond tõmbas ise vee peale. Kuna see pole eriti populaarne. Aga Reformierakond tahab ju kõigile meeldida.
Ma tuletan siinkohal meelde, et Mart Laari suur pluss oli just see, pikemas perspektiivis, et ta tegi omal ajal mitmed ebapopulaarsed majandusalased otsused, mistõttu ta kaotas populaarsuse ja oma koha valitsuse juhina, aga tagas riigile ja majandusele kiirema arengu. Mart Laari mäletatakse tulevikus kui kangelast, talle jagatakse rahvusvahelisi auhindu. Andrus Ansipit mäletatakse tulevikus kui tõbrast, kes tegi võimul püsimiseks rea väga populaarseid otsuseid, ent ajas riigi pankrotti ja pidi lõpuks ikka lahkuma. Ansip on ajalugu, teda ei oota enam mitte keegi mitte kunagi võimule tagasi.
11 kommentaari:
"esiteks tekitas lõhe riigi sees"
Seda lõhet ei tekitanud Reformierakond, see oli juba varem.
oh innukene, mängid seal vara hommikul ajakirjanikku. kribid miskit jama ja unistad, et see oleks nagu tellitud artikkel ja et oleks nagu TÖÖ...
loll oled, mees. ei palka sind ükski tõsiselt ega vähem tõsiselt võetav ajakirjanduslik väljaanne. tead küll - ise s***sid oma margi nii täis, et hais hakkas hinge matma. ja paistab et seda väiksemat asja teed ka sageli püksi.
hale luuser oled, innu.
http://www.youtube.com/watch?v=0my8J5H8xLg
Innole peaks huvi pakkuma need sõnad...
pole kuidagi seotud inno ega ingridiga. mulle see blogi meeldib. tubli oled inno, jätka samas vaimus.
Ettevõtjana ütleks, et seekord on naelapeale pihta saadud.
Samas ettevõtjana nendin, et valida pole enam kedagi. Hoidku jumal keskerakonna ja nende majandushiiglaste eest. Samas on muidugi populistid IRL ja rohelised...aga majanduskeskkonnale pole neist lihtsalt kasu, liiga marginaalsed. Haiseb pahasti, see Eesti riigi tulevik....
Laar jääb ajalukku kui inimene, kes keeras p.... põllumajanduse, mis on alles viimastel aastatel euorahade toel vaevaliselt ikka veel vankuvatele savijalgadele tõusnud. Omandireform, Gruusia riigi "nõustamine" jääb ajalukku jne. Inno, Sa ju tead seda kõike hästi, miks promod siin Laari? Ja ma märkan, et Laari näojume hakkab aasta-aastalt ikka rohkem meenutama paadunud alkohooliku oma (gruusia veinid, teadagi). Eestile ei oleks mitte hea Laari kolmas tulemine.
ma ei väsi kordamast-Inno on üks normaalsemaid Inimesi.
Vaatan, et see jätkusuutlik anonüümne (10:20) pole jätkuvalt mitte millestki aru saanud, mingi püha isiklik viha? Kuskilt Nirti palati kandist? Tüütult haige kommija!
1.Kui selle samba nihutamisest oleks sõltunud majandus siis...
neid sambaid oleks tehtud kümneid,
igale väljakule oleks püstitatud kolm aljosat ja toompea lossi hoovile samuti.
Veel ei ole hilja võib ju panna igale väljakule kõrvuti aljosa ja lihula samba korraga...
2.Parem tõlkige eesti keelde
Irish Times-i artikkel mille kirjutasin postituse alla "Millest äripäev ei kirjuta"
3.Iirimaal kirjutatakse majandusest avatult ja mitte egoistlikult.
Näiteks Irish Timesi 24.okt.08 artikkel:
Lost competitiveness must be tackled
Carol Newman
It is possible that,
through correct choices,
Ireland can fight its way out of its difficulties
As Ireland enters a fully-fledged recession,it is important not to let the descending gloom lead us to lose sight of fundamentals required for a prosperous economy.We should focus instead on the features that may help us make our way out of this recent reversal of fortune.
There is no doubt that the loss of jobs,the public finance crisis and worsening economic conditions do give cause for concern and warrant analysis,but this should reflect on where this small regional economy has come from,the experiences we have gained and the successes achieved that will help us to make correct decisions in the coming months.
One of the main causes for concern from a long-term growth perspective is Ireland´s loss of competitiveness since 2000.
There are also clear warning signs in recent months that this is continuing a quickening pace.
This is evidenced by the rising cost of doing business in Ireland,and as result the rising
numbers of manufacturing firms closing,or planning to close,Irish plants in favour of overseas locations.
Adding further cause for concern
for job prospects is the decline in construction employment.
The knock-on effects of this has impinged on the rest of the construction sector and more worryingly,on the economy as a whole.While,for now,employment is still growing,albeit at a much slower pace,against the backdrop of worsening economic conditions,the situation could get worse.
The changes should be viewed as part of gradual structual change that has taken place throughout history.
An early dependence on agriculture is replaced by a process of industralisation,creating strong manufacturing.
Most developed economies have experienced a fall in the share of output and emloyment attributable to manufacturing,and rise in the imortance of services.Ireland is no exeption.
Emphasis needs to shift from traditional manufactoring sectors towards strategic sectors for employment growth,such as high
value-added activities like
high-skilled manufacturing and internationally traded services.
Government policy needs to facilitate this process through,for example,delivering on the
NATIONAL REFORM PROGRAMME.
It was fosterng an environment in which jobs could be created that was the backbone of growth in the late 1990 and 2000s.
Some of the main contibutors to the rising cost environment are increasing labour costs(Ireland has one of highest minimum wage levels in the world),deficits in our physical infrastructure,and the high and rising cost of domestic services,including energy and utilities.
These areas present key policy challenges.
It is important that the Government does not scrimp on its capital expenditure but delivers on the NATIONAL DEVELOPMENT PLAN.
This will have the the benefit of providing jobs for those caught by the decline in private housing construction.
Investment flows should be facilitated,particularly in the wake of the global credit crunch.
The Government´s guarantee on bank deposits is a positive
short-term step.In the longer term,it will also be important to
facilitate overses investment.
There is strong evidence to suggest that high levels of outward direct investment are linked to a strong export base and high levels of R&D investment.
A diversified portfolio can help protect the economy from regional downturns.More fundamentally,mounting concern over the effectiveness of public expenditure growth and whether or not such growth has led to a sustainable improvement in public services means that much needed,but painful,reform is required in the public sector,something confirmed by an OECD report in may 2008.
There is doubt over the level of human capital in Ireland,in particular compared with parts of Asia and northern Europe,despite the view in many quarters that ireland has superior education system.Policies aimed at
re-skilling those displaced by changes in the labour market and promoting high value-added activities in manufacturing and services will also be necessary.
If these measures are achieved,there is no reason why Ireland cannot remain a
high-income and high-emloyment country.
There are almost twice as many people employed in 2008 as there were 15 years ago,and this is not going to be reversed.
Neither will the gains in public and private wealth in this period.
Attitudes to business,entrepreneurship and success have changed in the last 20 years.
There is acceptance of increased competition and openness,partly brought about by membership of the EU and moves towards a single market,and by increased competition from Asia.
New opportunities are sought out with the help of agencies like Enterprise Ireland and IDA.
Levels of outward direct investment are also increasing.
There is no reason to believe that Ireland has not got the ability to exploit these opportunities.It is possible that,through making the right choices now,Ireland can fight its way out of its difficulties and build on the success of the last 20 years.
The huge gains in employment,GDP and private wealth will all remain.
They just may not increase in size again until necessary adjustments to policy have been effected.
This article is a collaboration between Carol Newman and
John O´Hagan,who are at the department of economics,school of social sciences and philosophy,Trinity College Dublin.
Their recent edited book,The Economy of Ireland:National and Sectoral Policy Issues highlights major changes in the economy in recent years.
Selle juutjuubi kohta ütleksin mina, et pigem on träänsu-musa (või nagu mina seda nimetan: pussuhaisumusa) tegijad natuke homod. :)
Mitte Refor ei tõmmanud haldusreformile vett peale vaid seda tegi IRL ise kui Reimaa lahti lasi. See mida Kiisler pakub haldusreformi pähe on haldusreformist sama kaugel kui sitt šokolaadist.
Laar jääb ajalukku ka kui varjamatu korporatiivsuse maaletooja. Ükski poliitjõud pole asju nii mastaapselt oma kaukasse ajanud. Unustage sepp ja tema tallinna korterid, omandireformi kõrval on see kõik köki-möki
Postita kommentaar