Ilves on hea demagoog

Väljavõte Delfi veebist.

President Ilves on ikka üks äraütlemata hea demagoog. Et kui mingi asi, ükskõik kui mõistlik, on otsapidi Venemaa huvides, siis seda Eestis ei tehta. Nii ongi, ei tehta, ja kõik! Antud juhul puudutab see siis kohalikele nn hallipassimeestele (kellest paljud on kogu oma elu Eestis elanud) kodakondsuse andmist lihtustatud tingimustel. Umbes nii nagu sobimatus lähisuhtes, kus üks abikaasadest pole millegagi nõus isegi siis, kui teisel on õigus. Ja siis ajab kumbki oma jonni, süüakse üksteisel närve seest, ja kokkuvõttes kannatavad kõik, nii need abikaasad ise, kui lähedased, lapsed. Mis kummaline, seda peetakse normaalseks.

Eesti on juba ammu NATO ja ELi liige. Mistõttu võiks võtta Venemaa osas vabalt, suhelda nagu võrdsed partnerid. Aga ei. Ikka on vaja käru keerata. Sest mis see kohaliku venekeelse elanikkonna kottimine muud on kui käru keeramine. Ja sellega ei keerata käru mitte Kremlile, mis on kurja juur, vaid vene rahvale, kes pole milleski süüdi. Kreml ainult itsitab pihku ja hõõrub käsi, sest Eesti natsionalismi, mis kohati on fašismiks (äärmuslik natsionalistlik ideoloogia) üle kasvanud, on hea Venemaa venelaste ülesässitamiseks kasutada. Venelastel on paljuski õigus: Eesti on fašistlik. Kus venelastesse suhtutakse kui teisejärgulistesse, kellel on vähem õigusi (sellele on tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Amnesty International). Umbes nagu kunagi Ameerikas käituti mustadega, kus Ameerika oli rassistlik. Ja nüüd on Ameerikal must president. Kes oleks seda veel 50, või isegi 20 aastat tagasi uskunud.

On selge, et ELis natsionalismi või fašismiga kaugele ei jõua. Ja Euroopa Liidu kodanikuna ütlen, et mul on häbi Eesti juhtide pärast, kes natsionalismi õhutavad ja üht osa elanikkonnast represseerivad. Antakse mõista, et osa ühiskonnast pole väärt kodakondsust (tegemist on ligi 10%ga elanikkonnast, mingi 110 000 inimesega), kuna nad ei oska keelt, nad pole lojaalsed ja mis kõik veel. Aga miks peaks neilt midagi ootama, kui neid isegi niipalju ei usaldata, et neile see kodakondsus anda? Ilma kodakondsuseta on see mass nagu viitsütikuga pomm, mis ootab vaid hetke, millal plahvatada. Ja mismoodi nad kodakondsusega rohkem kurja saaks teha kui ilma? Kas see on parem, kui nad võtavad Vene kodakondsuse, mida on neile hakatud pakkuma? Kas see on parem, kui Osseetia stsenaarium kordub Eestis? Mille tagajärjel on Eestil oht kaotada osa territooriumist.

Kodakondsuse andmise põhiline takistus on see, et need inimesed ei oska keelt. Noja mis siis, see keelenõue on pehmelt öeldes jabur. See oleks umbes sama nagu kehtestada Šveitsis või Soomes üks riigikeel ja nõuda kõigilt selle ühe keele õppimist, kindlasti leiaks ka seal seletusi, miks see on vajalik, ajalooliselt oluline jms. Öelda ka seal nii, et kes ei õpi, need kodanikuks ei saa. Sellise jutu peale saadetaks Soomes või Šveitsis või Belgias puu taha. Eestis millegipärast räägitakse, et see on ok. Kuigi ka Eesti reaalsus on see, et pärast nõuka okupatsiooni on Eestist saanud mitmekeelne ühiskond ja see asjaolu on vaja seaduses fikseerida. Muud lahendust ma ei näe. Ja ma ei näe, kuidas see Eesti huve kahjustab, pigem vastupidi, see tuleb Eestile vaid kasuks, eriti asjaajamises Venemaaga. Sest Euroopa Liit ei kao kuhugi, Venemaa ei kao kuhugi, neid riike seovad omavahel tihedad majanduslikud, kultuurilised ja teaduslikud kontaktid. Ja suhete arendamiseks on vaja keeleoskajaid, vastava kultuuri tundjaid. Eesti on nagunii olnud ajalooliselt sillapea ida ja lääne vahel. Ta oli 500 aastat lääne mõjusfääris, siis 200 aastat ida mõjusfääris, nüüd taas lääne mõjusfääris. Nagunii on Eesti nii ida kui lääne mõjutustest läbi imbunud. Paljud lääne ettevõtjad on investeerinud Eestisse just kõike eelnevat arvestades, lootuses siit idaturule edasi liikuda.

Ja ka see jutt on puhas demagoogia, et Venemaaga on võimalik hästi läbi saada ainult siis, kui Eestist saab Venemaa osa. Hülge ila, mida võib ajada ainult üks persevest, kes sai endale odavalt EVPde eest erastada Eesti Raudtee kontrollpaki ja selle mõned aastad hiljem päris raha eest poole kallimalt tagasi müüs, seebitades tehingut altkäemaksuga ühele juhtivale erakonnale, mis oli algul tehingu vastu. Pealegi ajaks see mees hoopis teist juttu, kui see raudteefirma oleks endiselt tema oma. Aga nüüd sai ta kerge vaevaga paraja nutsu, et toppida see oma kaupluseketti, mis müüb rahvale kalli hinnaga selget rämpsu. Ja võib ajada, hambad irevil, lolli juttu suust välja. Kõik maailma suurriigid, tähtsad otsustajad saavad Venemaaga hästi läbi, isegi endised verivaenlased. Kas Eesti president on Putiniga kalal käinud? Kummaline on see, et Euroopa Liit saab Venemaaga hästi läbi, tahab saada, ainult Eesti kui selle riigi osa ajab mingit teistsugust, Vene-vaenulikku poliitikat. Tekib küsimus, miks pole Eesti ELile lojaalne, ei toeta ega kaitse euroopalikke väärtusi, kui Eesti juhid ise tahtsid ELiga liituda, ise surusid Eestit sellesse liitu. Kas see oli pettus?! Peteti Euroopa Liitu?

Kui Eesti poliitikud ei võta aru pähe ja ei likvideeri pingekollet, siis saab Venemaa kasutada Euroopa Liidu vastu igavesti seda inimõiguste ja fašismiga seotud kaarti. Ja ma ei usu ka seda, et Euroopa Liit seda pikalt jaksab pealt vaadata ja kannatada. Mingi otsus tuleb varem või hiljem. Eesti jaoks on parem, mida varem.

Ja lõpetuseks huvitab mind, miks ajakirjanikud ei kirjuta ega räägi sellest, mismoodi need kodakondsuseta inimesed seal Kirde-Eestis elavad. Mida nad teevad, mis on nende mured. Kus nad tööd saavad? Eesti lehtedes kajastatakse ainult sealseid narkomaania ja HIV-uudiseid, sedagi kuiva faktireana. Samas elab seal mitu korda rohkem inimesi kui Tartus, kust tuleb iga päev mõni uudis.