pühapäev, 23. november 2008
NOKIA, IKEA, või hoopis Apple?
Väljavõte Ekspressi veebist.
Martin Aadamsoo juhib viimases Ekspressis õigustatult tähelepanu loomemajandusele, mis Eestis on suures Nokia otsinguvaimustuses asjata vaeslapse ossa jäänud. Sest, tõepoolest, lõppude lõpuks võib näiteks India kogu maailma nende patsiga poistega üle ujutada. Ja neid on sealt ka odavam sisse osta, kui neid ise, higimull otsa ees, koolitada. Pealegi pole Nokia ega ka muu IT enam seksikas. Need, kes olid alguses pumba juures, need on tegijad, aga kes nüüd alustavad, neid ei pane enam keegi tähele. Ja isegi vanad olijad on ära kustunud. Mida teeb kunagine suur IT-guru Linnar Viik, kes kümmekond aastat tagasi ehtis pea kõigi ajakirjade esikülgi? Viimati, mõned aastad tagasi, võis tema kohta lugeda, et istub päevad läbi kodus ja tegeleb lapsega. Nüüd pole tast enam kippu ega kõppu. Umbes samamoodi nagu kunagi 50-60ndatel oli elekter kõva sõna ja noormehed läksid massiliselt elektriasjandust õppima. Ent varsti sai vaimustus otsa ja enamik maandus kuskile alajaama valvuriks või rippus päevad läbi lae all, ühes käes juhtmejupp ja teises näpitsad.
IKEA on palju ägedam. Mõtled midagi lahedat välja ja naudid oma töö vilju kõigis neis miljonites kodudes, kus IKEA disainerite mööbel on kasutusel. Ja vähemasti ei saa neist disaineritest kunagi mingeid labaseid töömesilasi, niiöelda kellu-mehi. Nad on šikid tegelased, kes sõidavad Porschega, elavad luksvillas ning on kogu maailma läbi reisinud. Nende tööpõld on üha avaram, sest inimesed eelistavad üha enam enda ümber stiili ja ilu. Võtkem kasvõi haljastustööstus, mis on kogu maailmas kiiresti kasvav ja võimas majandusharu. Või moetööstus. Või, minupärast kasvõi muusikatööstus. Ja igasugune muu meelelahutus, millele on inimesed valmis kulutama üha enam.
Samas on ka tuimal loomel omad varjuküljed. Näiteks pole mööbel seksikas. Ja ta on ikka kuidagi, ütleme, vanamoodne. Kui keegi leiutaks mööbli, mida saab kokku-lahku sobitada ja ehitada nagu Lego, kaotavad nii IKEA kui tuhanded teised mööblifirmad oma turu. Selliseid klotse, kui nad on veel kvaliteetsed, saavad inimesed pärandada mitmete põlvede taha. Ja see oleks ka keskkonnasõbralik, sest palju visatakse mööblit minema või põletatakse seetõttu, et ta on kas ebakvaliteetne, saepurust tehtud sodi, või siis läheb moest välja.
Aga mulle meeldib hoopis Apple. Kus on ühendatud kaks kõva sõna: tehnoloogia ja looming. Iga Apple arvuti on kunstiteos, ja samas ka tehnoloogia viimane sõna. Ja seda nii seest kui väljast. Kui võrrelda Apple'i op-süsteemi tavalise pc omaga, on see nagu andeka kunstniku looming versus kellegi saamatu sirgeldus. Ja mis mulle meeldib, ilus ja hea asi aitab inimese elu muuta lihtsamaks, mis kokkuvõttes aitab palju enam luua. Annab tohutu võimenduse. Või mõelgem ise, kui palju on hävinud ajurakke, raha, aega, või isegi inimelusid seetõttu, et arvutid, õigemini küll nende op-süsteemid ei tööta, jooksevad ühe või teise programmi käivitamisel kokku. Kui palju on kaduma läinud.
Paljudele meeldivad Nokia telefonid, ent olgem ausad, kui Apple oma telefoniga turule tuli, ei kahtle ilmselt keegi, et Nokia on endine kummikufirma. Ja mingis mõttes selleks ka jäänud. Kuigi seal on palgal ilmselt maailma parimat IT-asjatundjad ning ka tunnustatud disainerid. Ent ma ei tea, või ei saa aru, kas nad üldse omavahel ei kohtu, või milles asi, aga asjad näevad välja koledad ja nad pole kasutaja-sõbralikud. Üks Nokia patsiga poiss mõtles küll välja sms-i, ent tõeliselt kasutajasõbralikuks tegi selle Apple. Sarnaselt on maailmas miljoneid asju ja võimalusi, kus annaks lihtsa vaevaga ühendada tehnoloogia ja disain, ning jõuda suurepäraste tulemusteni. Võtame kasvõi näiteks internetikaubanduse. Mis pole vaatamata ponnistustele kuhugi arenenud. Sest ta on kole ja igav, sest, olgem ausad, mis elamuse saab ostja, kui talle kuvatakse ette mingi laoprogramm, kus on heal juhul juures mõni pisike pilt. Ma olen ammu mõelnud, et kui ühitada arvutimängude-alane oskusteave sellesama kaubandusega, saaks luua virtuaalsed kaubamajad, kus klient saab valida omale ja poele väljanägemise, šopingu-kaaslased jms, näha teisi, kes samal ajal poes, nendega tšättida, või isegi seksida, valida selleks siis koht kas vetsus või riiulite vahel. Oleks ju põnev! Ja üldsegi mitte raske ülesanne. Ka Skype'i, mis on äge asi, ent mille kasutaja-liides on ülimalt igav ja primitiivne, annaks kõvasti edasi arendada, kui asjale läheneda veidi loomingulisemalt. Ja sellega kaasata miljoneid uusi kasutajaid, pakkudes neile palju enam kasutusvõimalusi.
Mida siis teha? No, ilmselt siis viia alustuseks kokku disainerid ja IT-mehed. Või koolitada neid koguni ühes majas. Pole vist eriti raske ülesanne. Ja tulemus võib kujuneda väga vinge.
Teemad
Ajakirjandus,
Kuulsused,
Poliitika,
Tehnoloogia,
Äri
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Ma olen sellele kogu aeg mõtelnud. Eesti kultuurainimesed on ju kõik ad-d ja copyd, mõtle, kui neid oleks rahvastikust mingi kolmandik või pool! Kes poole, kes veerand kohaga, aga metsik sünergia tekiks, kogu maaailm kukuks meie käest reklaami tellima, svennu võiks iga päev kirjutada uue raamatu ja palk ja pens jookseks...
Muusikatööstuse "kiire kasvu" osas mõtle järele.
SMSide kasutajasõbralikkusest iPhones... nali vist. Võta iPhone kätte ja proovi üks konkreetne SMS kustutada. Ei saa. iPhones pole sellist võimalust.
"Tehnoloogia viimane sõna" my ass.
Aga miks neid sms-e üldse vaja kustutada on?
Ja mis selle muusikaga siis häda on? Teda lihtsalt ei osata uutes oludes presenteerida ega müüa. Ega siis inimesed muusika kuulamist pole ära lõpetanud, pidem vastupidi.
Postita kommentaar