Väljavõte Õhtulehe veebist.
Vaatleja Tiina Tamman kirjutab, nüüd juba Londonist, et britid on mures politseiriigi ilmingute pärast. Kus politsei peksab opositsiooni.
Eestis on politseiriik juba pikemat aega toiminud. Selle üheks eredaks väljundiks oli Lihula mälestussamba kõrvaldamine, siis pronkssõduri eemaldamine. Kus politsei on saanud end nö näidata. Siis poliitiliste vastaste, Rahvaliidu ja Keskerakonna liikmete vahistamised, kuigi samalaadsete asjadega on vahele jäänud ka valitsuse juhtivpartei Reformierakonna esindajad.
Huvitavad ajad igatahes, eks näis, mis edasi saab, kuhu see asi lõpuks välja jõuab. Ajakirjandus igatahes laulab sellele politseiriigile kiidulaulu kaasa. Eks see kestab niikaua, kuni ise kannatada saab. Aga siis võib olla juba hilja reageerida.
Savisaar pole ise ka puhas poiss. Tema oli see, kes džinni pudelist välja aitas, ja seda liini jätkas Juhan "kovd majja" Pavts, kes siis imiku koos pesuveega lõplikult välja viskas. Võimule tuli hoopis kolmas, Reformierakond, kes nüüd teiste loodud keskkonda naudib.
5 kommentaari:
See ei ole nüüd väga selle teemaga seotud, aga kas teie arust on Eesti praegusel kriisil, või vähemalt sellel osal, mida ei põhjusta globaalne kriis, mingeid sarnaseid jooni Soome 90ndate lamaga? Kas Eestil oleks sellest midagi õppida?
Kas äkki oskate soovitada mõnda head lama puudutavad raamatut?
Ma ei näe siin olulist seost lamaga. Lama tulenes sellest, et Soome, kui 16., või siis 17. liiduvabariik pärast Bulgaariat, kukkus kokku koos NLiiduga. Suure sõbra suured tellimused kukkusid järsku ära. Ja Soome pidi, nagu Eestigi, hakkama elama turumajanduse reeglite järgi. Erinevalt Eestist oli Soome elanikkond kogunud tänu sõprusele NLiiduga märkimisväärse kapitali ja see jäi suures osas alles, Eestis olid inimesed paljad nagu püksinööbid.
Ses mõttes on muidugi olukord nüüd sarnane, ja mitte ainult Soomes, vaid kõikjal maailmas, et paljud endised kapitalistid on paljad nagu püksinööbid. Selles mõttes sarnane olukord 1930ndate kriisiga, kus paljud olid samuti paljad. Eestlased pole eriti hullus olukorras, kuna neil polnud suurt midagi, ja siis pole ka midagi kaotada. Ent Läänes on kukkunud terved perekonnad, dünastiad sisuliselt nulli. Kukkumised on järsemad.
Teiseks on Eestil nullist alustamise kogemus olemas. Läänes on selle paljud jõudnud ära unustada.
Praegu on olukord ses mõttes parem, et on olemas IMF, maailmapank, mis aitavad kriisi leevendada. 1930ndatel seda polnud, ja kujutgem nüüd ette, mis saanuks Eesti majandusest, kui IMF poleks Lätile appi tulnud. Oleks olnud täielik kaos. Mis valitseski 1930ndatel, igaüks vaatas, kuidas ise sai ja see viis lõpuks üleüldise kaose ja sõjani. Sellest on õpitud.
Mingeid raamatuid ma soovitada ei oska, aga Wikipediast peaks saama häid viiteid.
Soome tegi peale lama muudatusi oma hariduspoliitikas ja see oleks ehk midagi, millest võiks Eesti õppida.
Need muudatused toimusid juba 1970ndatel.
kas tõesti?kas politseiriigis olex võimalik et kohtu all olevad vargad ja petised ning mässuõhutajad vabalt pressikal kuulutavad et nad europarlamenti kanditeerivad?
ja mingid seniilsed riigivastased autonoomia küsitlust läbi viivad.kui eesti politseiriik oleks kas siis mingi 2.järgu liinielektrik pääsex nii kergelt-
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=56123
Postita kommentaar