Valdek Kiiver edastab:
Lähtudes Teie kohvipoe kultuurilembelisusest ja üleskutsest anda kohvikulistele teada ka trükivalgust näinud headest raamatutest, tahaksingi seda võimalust nüüd kasutada. Hotpress Kirjastuse (www.hotpress.pri.ee) väljaandel on ilmunud Vladimir Wiedemanni mälestusteraamat MAAGIDE KOOL.
Ning olgu lugejad sellega ettevaatlikud, see olgu kah kohe alguseks öeldud. Nimelt tasub enne lugema asumist oma katusest kahe käega kõvasti kinni rabada ja hoida seni, kuni raamat läbi saab. Sest see võib väga kergesti pealt minema sõita!
Aga nüüd paar sõna MAAGIDE KOOLIST endast ka.
Möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate alguses hakkab roiskunud kapitalistlikust läänest alguse saanud hipiliikumine end ilmutama ka Nõukogudemaal. Ja see ei lähe mööda ka Eestist. Lääne hipide seas laialt pruugitav heroiin ei ole siiski veel siia jõudnud, sestap tarbitakse „päris kraami” puudumisel kõikvõimalikke surrogaate ja psühhofarmakone. Laialt hakatakse kasutama Läti päritolu puhastusvahendit Sopals, mille eeterlike aurude nuusutamine läkitab nii mõnegi pikajuukselise sedavõrd kaugele kosmilisele rännakule, et ta enam tagasiteed ei leiagi. Moonitoodetest ja kanepist ei ole aga üldse puudust. Kanepitossupilved hõljuvad lae all isegi pealinna esinduskohvikus Moskva.
Kuid paraku on pikad juuksed, räbalad välismaa püksid ja muu asjakohane provokatiivne atribuutika vägagi tihti siiski vaid petlik pealispind. Samal ajal kulgeb selle all üks teine, hoopis varjatum allhoovus. Ja valdavalt just sellest räägibki käesolev raamat.
Räägib tolle ajastu underground’ist ja okultsetest ringkondadest, kes püüdsid lagundada Nõukogude Liitu maagia abil, hipide üleliidulisest vennaskonnast ja selle ettevõtmistest ning siinsete krišnaiitide esimese põlvkonna tekkimisest. Wiedemanni raamat annab ka üksikasjaliku ülevaate Eesti ühe tuntuima guru, legendaarse müstiku Mihkel Ram Tamme elust. Ning kirjeldab värvikalt tollal Tallinnas elanud, Lennoniks kutsutud musta maagia meistri okultseid ettevõtmisi ja astraalseid rännakuid. Ja kui käesolev mälestusteraamat peaks kogemata näppu sattuma mõnele endisele kagebiidile, siis kindlasti on temalgi nüüd tore teada saada, et Eestis toimis aastaid võimas põrandaalune trükitööstus, mille turg oli Kesk-Aasia.
Hipiliikumise kuldaeg Eestis kestis vaevalt kümmekond aastat, hääbudes möödunud sajandi kaheksakümnendate alguseks ja teisenedes uuteks alternatiivseteks „moevooludeks”. Seega on „vanast heast hipiajast” tänaseks möödas juba üle kolmekümne aasta. Ja kuigi sõna „hipiaeg” on ühiskonna kollektiivses mälus muutunud lausa omaette mõisteks, nostalgiahõnguliseks kujundiks, on tähelepanuväärne, lausa imekspandav, et selle olemust ei ole tänaseni veel keegi sügavamalt lahti kirjutanud.
Seda väärtuslikumaks tuleb pidada käesolevat raamatut. Sest see laseb heita pilku toonasesse hipiilma asjaosaliste endi silme läbi. Sel moel on Wiedemanni raamat kaugelt rohkem kui lihtsalt burleskne teekond läbi kauge Kanepitossumaa. See on ühtlasi ka autentne ajastulooline dokument, mis aitab Eesti ajaloo möödanikus üht salapärasemat ning seni kirjeldamata valdkonda tõetruult avada, jäädvustada ja mõtestada.
„Maagide kooli” autor Vladimir Wiedemann, toonase kodumaise underground’i tuntumaid kujusid, sündis 1955. aastal Tallinnas, kus omandas ka kõrghariduse vene filoloogia alal. Käesolevas raamatus kirjeldatud ajal kandis ta võõrasisa järgi perekonnanime Kassatkin, millest tulenes ka tema toonane hüüdnimi Kest. 1986. aastal lahkus Wiedemann fiktiivse abielu kaudu Nõukogude Liidust ning asus elama Kolumbiasse. 1988. aastal sai Vladimir Wiedemann korrespondendina tööd BBC venekeelsete saadete toimetuses Berliinis. Praegu elab ja töötab Wiedemann Londonis.
ISBN 978-9985-9857-7-9; 192 lk, pehme köide, illustreeritud rohkete fotodega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar