Samas, nagu nähtub teisest tabelist, on ringluses olevate kroonide maht (sularaha pluss hoiused) 92 miljardit krooni:
Mis tähendab, laias laastus seda, et kate on vaid igal teisel kroonil. Ja devalveerimine võib teoks saada kursiga 1:2. Siis on iga kroon kaetud euroga ja Eestis on sisuliselt käibel euro. Nii nagu oli Eestis sisuliselt käibel Saksa mark 1992. aastal, kui iga välja lastud kroon oli tagatud Inglismaalt tagasi saadud kulla ja Eesti riigimetsaga. Hiljem, kui kulla hind hakkas kukkuma ja metsa osakaal vähenes, asendus see tagatis välisvaluutaga.
26 kommentaari:
a Inno, selgita, mis devalveerimine tavalise inimese jaoks muudab? Raha väärtus langeb, hinnad ei lange? Raha langeb, hinnad langevad? mis?
Muudab selle, et 1 euro ei maksa enam 15,6 krooni, vaid näiteks 31,2 krooni. Dollar ei maksa enam 12, vaid 24 krooni. Ja kõik mis euro või teiste välisvaluutadega seotud, läheb vastavalt kallimaks: laenud, välismaised kaubad ja teenused, reisimine.
Ja sul Inno on hea meel, kui devalvatsioon tuleb?
Muidu on see Ansip nagu on, aga vaata krooni ta ei devalveeri. Vitsur ütles täna raadios ja Meerits vist ka õhtul teles, et peamine argument, mis seda lollust ei tule, on see, et sel aastal on kahed valmised.
Muuseas, paljud spekulanid (kardan, et ka sina) ootate seda devalveerimist. Unustage ära. Enne jätab Unzip majanduse seisma ja suretab riigi välja kui krooni devalveerib. Usu, esimene ohumärk on devalvatsioonist siis kui seda ütleb Mart - ja mitte kadastik vaid Laar. Küll tema teab, millal vajalik ja viimane aeg.
Aga ole pai, ära jaura nagu metsaline oma devalvatsiooniga. Sa oled nagu Ivan Loll seal ahju peal ja midagi teha ei viitsi, aga paljud katsuvad ots-otsaga kokku tulla ja hakkama saada. Devalvatsioon oleks juba niigi probleemidest räsitud inimestele kabelimats.
Kohe näha, et kauaaegne Äripäeva ajakirjanik. Küll Rõtov tahaks sind tagasi, miks sa ei lähe?
Üks asi on poliitika ja poliitukud.Teine asi Eesti Riik ja tema majandus!
Eriti just praegune koalisatsioon, sitta nad seda ebapopuraaset sammu(devalveerimine) astuksid. Just! Tulevad uued valimised ja teised ning söövad veel hullemat sitta edasi!
Momendil päästab sisuliselt valitsuses igaüks oma nahka, kuid ega käed rüpes saa ju istuda, muidugi nad sebivad ja "kärbivad". Aga see ongi nende töö! Kuid targad majandusinimesed, kes ei ole otseselt selle poliitika ja valitsusega seotud pooldavad kiiret ja valulist devalveerimist. Päästa tuleb ju Riik, mitte valitsus! See mittedevalveerimine lähiajal vaid pikendab Eesti riigi piinu ja palju raskem on hiljem sellest august majanduses ja loodan, et mitte pankrotist välja ronida!
Inno: You're looking in the right place. Basically, Eesti Pank can cover less than 50% of the EEK out there with EUR.
So how will devaluation occur? Well the politicians say it can't because of the laws. They are wrong. The free market will do it Here's how:
People will start to convert their EEK to EUR. As soon as half of all EEK has been converted to EUR, then Eesti Pank has no more EUR to give out. Suddenly, that means it's impossible to convert EEK to EUR at all, unless you it on the black market at a higher rate (like maybe 20 EEK = 1 EUR). There's your devaluation, and that's without any change in laws.
For those of you who don't believe in devaluation, then let me tell you how to make some money from your belief:
1. Go borrow EUR for 1 year. The current Euribor on 1-year is 2.2%, and let's add a 2% premium so you cost is 4.2%.
2. Convert the EUR into EEK.
3. Put it into a one-year deposit, like at SEB. They are paying more than 5% interest on EEK for 1-year http://www.seb.ee/page/0101190101 (and note, they are not paying so well on EUR... I wonder why? )
4. After 1 year, convert your EEK back to EUR to pay off your loan. You just made a profit of at least 0.8% (5% - 4.2%) and probably higher.
Think about it: Why are banks paying different interest for EEK compared to EUR? Because there is a risk of devaluation. If there was no risk, they should pay exactly the same interest on EUR as EEK, since they are freely-convertible back and forth, right?
Now, as to why devaluation is good:
The government can control the economy using either deflation (lowering wages) or currency devaluation. Places with a freely-floating currency, like the UK and Sweden, have had their currency devalued over the last few months. This is good. It makes their export products cheaper, and encourages local consumers to buy more local products (since foreign products are more expensive).
Trying to convince companies to lower wages, and especially to keep the same productivity with that wage, is very difficult to do, and takes place over the long-term.
As to why devaluation is good for Estonia: Walk into Selver or wherever and you'll notice many basic food products are imported. Why do the onions come from Holland, the cucumbers from Spain, and the potatoes from Poland? All those products are produced in Estonia, and they taste better too. So why is it cheaper to put bags of onions on a ship and send them to Estonia, compared to just getting Estonian onions? Simple: the EEK is overvalued. With devaluation, foreign products become more expensive, and local products become more attractive.
I'm glad the Estonian media is finally catching on to what foreign businessmen in Estonian figured out a few months ago. Every businessman I know has converted all their EEK into EUR, because we all assume devaluation will happen quite soon.
Siin peaks arvestama, et "valuuta" võib tähendada ka rootsi kroone, islandi kroone ja äkki isegi vene rublasid. Dollar on muidugi kosunud aga seevastu inglise nael on jällegi kukkunud. Seega ei ole võimalik kulla ja valuuta väärtust öelda ilma, et teaksime erinevate valuutada jaotust selles.
Devalveerimine edendaks eksportivate firmade äri kuid lööks importi. Samuti kaotaksid eurodes laenu võtnud, sest nende laen või tagasimaksed lähevad suuremaks. Näiteks devalveerimisel kursile 1:24 suureneks nende igakuine tagasimakse laenu põhiosa üle 50 protsendi. Aga kust võtab inimene selle raha kui räägitakse pigem palkade külmutamisest?
Argentiina sündmused võivad tõesti korduda. Seal oli 2002. samuti raske olukord ja valitsus võttis inimeste käest ära pankadesse hoiustatud valuuta (enamasti USD) ja andis vastu umbes 5 % väärtuses peesosid.
Kui mul oleks hoiuseid, siis võtaksin need välja ja vahetaksin sularaha valuutaks.
Kui mul oleks sularaha sääste, siis üle 2 kuu elamise raha oleva summa vahetaksin samuti sularaha valuutaks.
Kolmas variant on osta odavneva rahaga aktsiaid, sest need võiksid devalveerimise üle elada. Kuid miks mitte ka võlakirju. Sellist käitumist soovitan aga siiski väga suure riskivalmidusega inimestele.
ja kuidas päästab devalveerimine eesti majandus või eesti riigi?
äkki räägiks sellest väheke täpsemalt.
mina näen näiteks suur hulk kodu ostmiseks laenu võtnud keskmisi ja/või keskmisest pisut rikkamaid inimesi peab hakkama maksma peale 1:2 devalvatsiooni ca 2 korda suuremat laenumakset mõnele rootsi pangale, millega nad aga tõenäoliselt hakkama ei saa, nad on sunnitud oma kodust loobuma ja kolima kuskile üürikasse, jäädes enamvähem eluks ajaks ilma oma kodu loomise võimalusest. mis võiks olla nende motivatsioon edasi töötada ja luua väärtusi mida saaks potentsiaalselt eksportida?
Asi polegi päästmises. Eesti kroonis on 1:2 mull ja kui valitsus seda mulli välja ei lase, siis teeb seda turg (ehk mäletate veel seda juttu vabaturu maagilisest käest), ja üpris kähku. Siis oleks kaos veelgi suurem.
Samahästi võiks küsida, et kuidas päästab Eesti majanduse börsi 5-10-kordne kukkumine (aga just niipalju on börsil noteeritud aktsiad kukkunud viimase aastaga). Et riik oleks pidanud neid aktsiahindu kunstlikult kõrgel hoidma?! See oleks nonsens, ütlete! Aga miks siis peaks 2 korda ülehinnatud krooni vägisi kinni hoidma?
Praeguses olukorras on selge, et Läti-tüüpi erakorralised laenud on viimane asi, millega IMF tegeleda tahab. Keegi ei anna praegu laenu, ja kui seda tehakse, siis väga kõrge intressiga ja väga erakorralistel tingimustel. IMF teeb kõik, et Eesti-sugused riigid ei peaks mõne kuu pärast kätt küünitama hakkama ja sellest tulenevalt sunnitakse lõiget tegema. Kui IMF seda ei teeks, kukuks maailma finantssüsteem üldse kokku.
Ma isiklikult arvan, et ei Eesti Pank, valitsus ega rahvas ei kontrolli enam olukorda Eesti rahanduses. Arvata võib, et IMFi "saneerijad" istuvad juba Eesti Pangas ja rahandusministeeriumis arvutite taga, seda kõigis kolmes Balti riigis.
Küll aga peavad Eesti Panga ja valitsuse juntsud hiljem rahvale põhjendama, miks nii läks nagu läks.
devalveerimine tähendab, et ostuj6ud langeb (raha väärtus muidugi t6useb, inflatsiooni puhul langeb), aga hinnad jäävad samaks
kui krokodillide komisjon K6igilt raha vahemaks v6tab (sest seda lihtsalt pole, auk on 5-8mlr), siis see sisuliselt ongi devalv.
nii et 3:33- pole m6tet pahandada, ei meeldi kellelegi, aga olukord on selline, see on muidugi 6ige, et valitsus ei julge seda oeldagi, tegemisest rääkimata (kuigi nendel valimistel mingit palgat6usu juttu ei tule, ei maksa lootagi)
-nagu keskpäevatunnis nenditi- eelarve v6eti alles 5n tagasi vastu ja tehti nägu, et k6ik on tasakaalus, nuud tuleb m6ne päevaga kogu töö sisuliselt uuesti teha
miks on IMF meile tähtis?
raha laenata peaks saama ju mujaltki paljudest kohtadest.
kes siis maailma finantssüsteeme lõpuks koos hoiab, kas IMF või vaba turg?
ja mis oleks samad artiklis toodud numbrid näiteks lätis, leedus, soomes ja rootsis.
lihtsalt et panna asjad mingisse taustsüsteemi, kui hull see asi meil ikka on.
Ma tean, et te minu komme ei avalda, kuid võtke siis teadmiseks need vähemalt. Mõlemad filmid kokku on ca 4 tundi, kuid muude asjade hulgas annavad päris hea alternatiivse ülevaate sellest, kuidas raha tekib (eriti teine film).
http://www.overstream.net/view.php?oid=n8axucl8txuz
http://www.overstream.net/view.php?oid=mgmfs3uvsjek
enne kui usa keskpangaga rahvusvaheliselt midagi ette ei võeta , kust kriis alguse sai , jäävadki lugupeetud akadeemikud ja "majandustradlased" lugema riigivõlgu ja devalveerimise kursse
ja seni mitte midagi rahaturgudel oluliselt ei parane
federal reserve lasi rahaturud niiöelda vabalangemisse ja probleemi lahendamist tuleb alustada sealt kus see algas - ehk federal reserve erapangast.
Innojairja astub täpselt samasse ämbrisse, kuhu astus aastakene tagasi äripäeva peatoimetaja oma jutuga, et eesti kroon ei ole kaetud.
Kurb kurb ja pealiskaudne.
eelmisele:
Näita välja, kus need paljud kohad on, kes 9-10 kohalisi summasid TÄNASE seisuga ja mitteröövelliku intressiga meile või Lätile laenata tahaks/suudaks. Keegi ei teeks IMFiga tegemist, kui oleks lihtsamaid võimalusi.
19:05 anole:
eks sa siis tõesta ära, et nii ei ole.
ühest teisest foorumist kommentaariks: seal blogis on üks lihtne viga. Keskpank katab peamiselt sularaha (ja teatud kommertspankade nõudeid), deposiitide kate on kommertspankade laenuportfell. Blogist jääb mulje, et keskpanga varad peavad katma ka kommertspankade deposiite. Ehk siis kokku üks pudru ja kapsad.
Nii et siis, mingist hetkest, kui inimesed lähevad oma hoiuseid näiteks eurodeks vahetama, siis öeldakse pangast, et, näete, meil siin enam eurosid pole, aga pakume teile ... eee... laenuportfelli.
See on sama tark jutt nagu likviidsuse likvideerimine.
laenuportfelli pangad pakkuma ei hakka, vaid tõstavad krooni intressimäärasid. Kui lahti pole ülivõimas paanika, siis see mõjub - kui eurohoiuselt pakutakse 2% intressi ja kroonihoiuselt näiteks 10%, siis sa ju hakkad mõtlema, et ehk tasub devalveerimisrisk ikkagi võtta ja kroonis hoiustada vähemalt osa oma rahast.
Paanikaolukorras intressi tõstmine ei pruugi väga aidata, aga see ei tähenda veel, et kõik on läbi - võtad emapangast eurodes laenu ja konverteerid soovijate kroonid eurodeks. Sedamööda, kuidas kliendilaenudest eurosid tagasi tuleb, maksad emapalgale laenu tagasi.
Kui asi eriti jamaks läheb, võib muidugi juhtuda, et isegi emapankadelt ei saa enam tuge.
Aga see mõttekäik, et Eesti Panga rservid peavad kogu rahapakkumist katma, on sul igatahes vale. Ei ole kunagi katnud ja ei peagi katma.
Et kui lähen panka ja tahan oma raha eurodes välja võtta, siis öeldakse: stopp!, ärge võtke raha välja, me pakume teile hoopis 10% kroonihoiust. No-noh, aga mind see jutt ei veena.
Ja see, et emapangast eurosid kamaluga Eestisse vedada, no misjaoks?! Emapangad niigi peaaegu käpuli, manguvad Rootsi riigilt toetust. Ma saan küll aru, et seda raha ei ole ega tule.
No ja see jutt, et reservid ei pea rahapakkumist katma, on muidugi pealtnäha ilus, aga praeguses olukorras, kus kõik mullid finantssüsteemis sisinal tühjaks jooksevad, ei pääse ka see. Game over.
Sulle, Inno, paistab kangesti meeldivat, et game is over. Ja see on põhjus, miks ükski sinu väide enam veenev ei tundu.
No ja mis siis. Ega ma pole mingi jumal.
okei, aga seletage palun miks kui vaadata kuude kaupa tagasi... aastasse 2008, 2007 ja varasemassegi aega siis tundub et tol ajal oli kroonil veel vähem katet? wtf?
Mitte oluliselt rohkem. Aga suur erinevus võrreldes praeguse ajaga oli see, et välismaalt voolas sisse raha, esialgu otseinvesteeringutena ettevõtetesse, siis laenudena eraisikutele ja ettevõtetele. Krooni toetas välismaa raha, mida oli palju, mis oli hea odav ja eestlased elasid hästi tänu välismaa rahale, mis tuli Eestisse seoses ootustega, et see raha teenib siin veel suuremat raha. Kõik sujus hästi, sest teati, ja räägiti, et raha pole maailmast otsa saanud. Aga kummalisel kombel see just möödunud aastal juhtuski: raha sai maailmast otsa. Ja keegi ei usu enam, et raha teenib siin veel suuremat raha, seda näitab börsi 10x kukkumine, kinnisvarahindade hüppeline kukkumine ja raskused laenu saamisel. Lumepall on hakanud teistpidi veerema, majandus tõmbub väga kiiresti koomale, samas on teatud kulud, mida on väga raske järsku koomale tõmmata, nagu pensionid ja palgad, mis on viimasel ajal paisunud nagu pärmi peal. Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kuidas poliitikud saavad hakkama, ütleme, palkade ja pensionide vähendamisega 50%.
Paha lugu on ka see, et suures joovastuses on kadunud Eestist ekspordivõimeline tööstus. Kogu Eesti majandus püsis sisuliselt ainult ühel vaalal: kinnisvaral, ja sellega seotud kaubandusel. Nüüd on see vaal ammu vee all. Ja sellega kogu majandus. Läheb väga pikk aeg, enne kui ekspordivõimeline tööstus uuesti arenema hakkab ja sealt raha sisse tulema. Kohe järsku pole Eestil muud eksportida kui metsa ja turvast. Soome turistidele ehk odavat viina ka. Ja metsaga on kah kehvad lood, sest metsa hind on kukkunud väga madalale seoses ehituse langusega üle maailma. Kriisiolukorras lähevad peale odavad toiduained, aga neid Eestis ei toodeta. Pigem veetakse ka toitu sisse. Teatud mõttes tuleb alustada otsast. Ja eks aeg näitab, mis tasemelt see algus saab olema. Olukord on mõneti sarnane sotsialismi aja lõpuga, kui NLiit kokku varises. Kõik tuleb uuesti läbi mõelda ja arvutada. Tekivad täiesti uued ettevõtted, nullist. Suur osa vanasid kaob ära. Paljud inimesed peavad jälle ümber õppima. Ilmselt paneb suur osa kauplusi uksed kinni. Paljud majad jäävad tühjaks. Ja inimesed siis lähevad metsa marju korjama, et teenida ja hinge sees hoida. Eesti mets pakub ammendamatuid teenimisvõimalusi, said ju marjade vahendamisega Soome omale jalad alla sellised hilisemad korüfeed nagu Märt Vooglaid, Tullio Liblik ja Toivo Alt. Ma usun, et iga eestlase kodus on asju, mis on ostetud marjade müügist saadud raha eest. Mõned said isegi autoraha kokku. Nüüd on aeg, kus tuleb marjakombainid jälle välja otsida ja vanad nipid uuesti meelde tuletada. Loodetavasti tulevad head marja- ja seeneaastad. Eks aitavad ka välismaised sõbrad-tuttavad.
"So why is it cheaper to put bags of onions on a ship and send them to Estonia, compared to just getting Estonian onions? "
Economy of scale; and more inhospitable climate in Estonia.
Dehydrate some crap Chinese garlic and then dehydrate some Peipsiveere garlic and run it though a mass spectrometer. No contest.
nagu utleb S.Kallas, kulla 23.02, siis raha kui selline on k6ik tema ekvivalendid, mitte ainult sula...
tegelane E.Pangast:"...kuivõrd Eesti Pank emiteerib ainult nii palju kroone kui tal on välisreserve, tagades seeläbi kursi püsimise."
<-loomulik ka, just nii see ongi, 6igemini Peaks olema,
kommertspangad hoiustavad ikka ainult neid kroone, mida EP on k2ibele lasknud
ma v6in ju raha hoiuse peale panna, aga mingil ajal tahan nt seda k2tte saada, (hoiuintressi t6stmine on hea vahend pigem liigse sularaha 2rakorjamiseks, praegu pole see probeem)
Postita kommentaar