Valitsus nagu lasteaed

Väljavõte Delfi veebist.

Märgid selle kohta, et majandus hakkab jahtuma, avaldusid juba kaks aastat tagasi, 2007. aasta algul. Juba siis keerasid pangad kinni laenukraanid, sest USAs kukkus rohmaki kinnisvaraturg ja pangad hakkasid laenuandmist piirama üle kogu maailma. See oleks pidanud olema tõsine hoiatav signaal Eesti poliitikutele, sest Eesti viimase aja majandus oli vahtu klopitud justnimelt pangalaenude toel.

Ent võimulolevad poliitikud ei teinud sellest välja, tegid näo, nagu midagi poleks juhtunud. Kuigi neil oli olemas kogu info, neil pidi olema, sest kellel siis veel info on olemas kui mitte võimulolevatel poliitikutel. Neile on selleks antud kõik volitused. Nad TEADSID, mis toimub, aga hoidsid infot rahva eest varjul. Ehk sisuliselt petsid rahvast. Selle asemel, et tegeleda probleemide tunnistamise ja ennetamisega, tegeleti igasugu jamaga: võeti maha pronkssõdureid ja pakuti rahvale muul moel tsirkust. Millega kaasnes jutt Eesti edust ja 15 aastaga 5 jõukama riigi hulka jõudmisest, igasugu emapalkadest, isapuhkustest, maksuvabadest reedetest, pensionitõusudest ja muust säärasest. Loomulikult on need kõik vajalikud asjad, aga oleks tulnud arvestada juba tol ajal kättesaadava informatsiooniga. Ses mõttes on Keskerakonnal praegu õigus tagantjärele tark olla: valitsus ei kasutanud talle teadaolevat infot mitte rahva hüvanguks, rahva teenimiseks, vaid enda isiklikes huvides. Olukorrast maaliti tegelikkusest parem pilt, ja ratsutati selliste populistlike ürituste seljas nagu pronkssõduri eemaldamine või Gruusia sõda. Ilmselt selleks, et juhtida avalikkuse, see on siis eelkõige ajakirjanduse tähelepanu eemale tegelikelt probleemidelt.

Miks ma ütlen nii veendunult, et valitsus teadis probleemide tegelikku sisu, aga ei võtnud midagi ette?! Aga palun. Mäletate, peaminister Andrus Ansip eitas kuni praeguse hetkeni probleemide olemasolu. Ehk ajani, mil juba tädi Vaike-gi oli aru saanud, et midagi on lahti. Miks seda tehti?! Aga selleks, et poliitikud, ja JUST eelkõige kõrgepalgalised poliitikud saaksid oma soojadel kohtadel võimalikult kaua peesitada. Sest, teadagi, probleemide olemasolu tunnistamisel oleks pidanud hakkama kõigepealt kärpima poliitikute sissetulekuid. Ja kokkuvõttes keerati kogu riigile selline käru, millest tõenäoliselt ei toibuta lähema 10 aasta jooksul.

Ja mis hull, vaatamata sellele, et avalikult probleeme ei tunnistatud, hakkas maksuamet kruvisid keerama juba aasta aega tagasi. Sellega sisuliselt tambiti sodiks suur osa Eesti ettevõtlusest. Neist juhtumitest pole olnud palju juttu, sest ettevõtjad moodustavad niigi vaid väikse osa ühiskonnast, ja kes see ikka tahab oma probleeme tunnistada ja maksuametiga vaielda. Mõned üksikud.

Ja nüüd on tulemus käes: riik on suures kriisis, sisuliselt pankroti äärel, nagu ütleb Swedbanki Balti panganduse (endise nimega Hansapanga) juht Erkki Raasuke. Suur osa ettevõtetest paneb pillid kotti, inimesed kaotavad töö. Riik on sisuliselt laostunud, see mis veel välja paistab, on vaid tühi kest. Sõbrad, lähemad 6 kuud näitavad teile kõigile ilmekalt, mis seis tegelikult on. Ja ma ütlen: asi on vähemalt sama HULL kui Islandil. Või isegi hullem.

Kas panete tähele, valitsus keeldub ütlemast, palju on raha alles riigi reservides?! Miks? Sest need reservid on juba laiaks löödud. Ja neid hakati laiaks lööma juba siis, kui räägiti, et kõik on kõige paremas korras, kui valitsuserakondade juhid sõelusid Gruusia vahet ja tegid muud tsirkust. Jättes sisuliselt oma rahva ja riigi saatuse hooleks. Täiesti süüdimatu käitumine.

Miks see nii juhtus?! Reageeriti liiga hilja, lasti mööda õige aeg ja nüüd tuleb teha väga valusad kärped. Väga valusad otsused. Kui võimulolijad üldse neid otsuseid julgevad teha. Näha on, et nad üritavad pigem kabuhirmus pageda, leida põhjuseid, miks pageda.

Kas pole sarnasus lasteaiaga? Lapsed on samuti sellised, kes kogenematusest ei suuda vastutada oma tegude eest, põgenevad vastutuse eest. Ja kuidas sattus riigis võim laste kätte?! See on küsimus igaühe südametunnistusele.