Appi! Montana kotkas avas noka!

Väljavõte Delfi veebist.

Ja nagu arvatagi võis, ei pudenend sealt midagi tarka. Kes tahab teada, kuidas üht arvamust kirjutama ei peaks, lugegu Delfi vastse peatoimetaja Urmo Soonvaldi arvamust, kus ta kritiseerib Toomas-Hendrik Ilvese ja Edgar Savisaare suhtumist meediasse. Urmo arust on Tom ja Edgar liig egoistlikud, kuna ei taha elada nende sääduste järgi, mis kehtivad Maarjamaal. Ehk siis tõlgituna: ei taha mängida nende mängureeglite järgi, mille on kehtestanud lugupeetavad meediahärjad, Urmo leivaisad Kadastiku Mart ja Luige Hans-Hadniel.

Armas Urmo. Vat mis ma sulle ütlen. Tõsi ta on, et Tom ja Edgar on ajakirjanduse kohta nii mõnedki kanged sõnad öelnud. Ja see kõne, mille Edgar meediamaailma vägevatele pidas, oli ju ausalt öelda super.

Inimesi on kahesuguseid. Komformiste, kes on nõus kasvõi saatanat teenima, kui ainult säiluks soe söök ja soe säng, ning omapäi kulgejaid, kes ei kõhkle, kui tuleb tõsta relvad hädamere vastu. Sina, kord Kadastiku, kord Luige jooksupoiss, kuulud viimaste sekka.

Ilvese ja Savisaare meediakriitikat tuleb ainult tervitada, sest meedias on väga palju seda, mis võiks olla teisiti. Kirjutasin juba Kadastiku ja Ansipi suursõprurlusest, mis lasi tekkida olukorral, kus kogu justiitssüsteem on Reformierakonna kolme õiguspõrsakese, see on siis Rein Langi, Märt Raski ja Indrek Tederi kontrolli all, aga on ka muid asju. Ja neile tuleb tähelepanu juhtida.

Üksmeel on ilus asi, Urmo, aga see peab olema iseeneselik, mitte pealesunnitud. Pealesunnitud üksmeel ajakirjanduses tähendab vaikivat ajastut, naasmist Pätsu-aega, kus oli vaid üks partei ja selle ühe partei häälekandja. Sinu kirjatükis on tunda õhkamist seesuguse aja järele. Eks sa seepärast Edgari häälekandjat kritiseeridki. Sest oleks see vast elu, kui Eestis oleks vaid üksainuke meediaväljaanne, mille peatoimetaja oleksid sina, armas Urmo. Võtaksid sinna tööle vaid sellised ajakirjanikud, kes oleks sinuga kõikides küsimustes vastuvaidlematult ühel nõul, ning kirjutaksid seal iga päev juhtkirja selle kohta, kuidas meie riigis on kõik kõige paremas korras.

Sind unistajat! Sellist asja ei juhtu kunagi. Vähemasti seni, kuni on inimesi, kes ei maga ning julgevad ka neljandat võimu tukast sakutada. Ja tänu jumalale, neid näib veel olevat.