neljapäev, 19. veebruar 2009

Back to basics


Väljavõte Postimehe veebist.

Kes majandusest huvitatud, soovitan lugeda Swedbanki Eesti haru juhi Priit Perensi intervjuud Postimehele. Perens on majanduse vallas Eestis kindlasti üks informeeritumaid kui mitte kõige informeeritum inimene. Mistõttu oskab ta ka kirjeldada ja ette näha protsesse.

Kui Perensi öeldu kokku võtta, võib tõdeda, et ühiskond liigub suunas back to basics, ehk tagasi põhilise juurde. Kaob ära igasugune vaht ja pinnale jääb see, mis on tõeliselt väärtuslik. See käib nii poliitika kui majanduse kohta.

Mis majandusse puutub, siis kaovad loodetavasti ära jutud mingisusest pidevast "ime" otsimisest, mille algatas kunagi üks majanduskauge inimene Lennart Meri ja millele kõik justkui ummisjalu järgi jooksid. Ma olen seda kirjeldanud kui orjastatud rahva sündroomi, kus, olukorras kus kõik ühiskonna liidrid, peamiselt mehed olid ristisõdijate poolt maha tapetud, aeti naisi ja lapsi nagu loomi ühest kohast teise. Ja nood siis jooksid kabuhirmus, surm silme ees, lapsed kaenlas, nagu nüüd jookseb kogu rahvas. Eestlane pole veel suuteline seisma kahe jalaga maas. Joostakse pidevalt sinna ja tänna, kuhu parasjagu keegi, soovitavalt välismaa keelt rääkiv isik näpuga näitab. Sest nii ollakse harjunud. Kus siis kord oli see otsitav "spunk" või lipuke, mille juurde joosta infotehnoloogia, kord biotehnoloogia, kord internet, kord eksport, siis Euroopa Liit, siis kinnisvara. Ent miski pole justkui andnud oodatud tulemust. Sest mingeid imesid enamasti ei ole. Kui tunned asja ja teed hingega seda, mida teed ja taotled parimat, siis saadab sind edu, ja seda ükskõik mis alal, ja sadagu taevast või pussnuge. Ja see kehtib eriti praeguse aja kohta. Igasugu õhumüük kaob ära, mis on pikemas perspektiivis ainult hea.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Inno, kõik õige, üksnes kummalise tabamatu otsitava kujund ei ole "skunk", vaid "spunk". See sõna/võrdlus on pärit Astrid Lindgreni Pipi Pikksukast, peatükist "Pipi otsib Spunki". Back to basics;) Edu:)

Inno ütles ...

Tänan, parandasin ära.

Anonüümne ütles ...

Tekkis küsimus, kas oleks võimalik võrrelda eri riikides teenitud panganduse koondkasuminumbreid per capita. Uskudes rootsi pankade teenustasude ja laenuintresside erinevusi eestis ja rootsis, peaks elu eestis olema ikka VÄGA kallis. Ja keegi ei kögise! Tarbijakaitse? Päh!