Ilvese majandusteemaline kõne on nagu karikatuur

Väljavõte Delfi veebist.

President Toomas Hendrik Ilves mõjub nagu kangelane Miki-Hiire multikast, kes on jooksnud üle lauaääre ja sibab veel mõnda aega kõvasti jalgadega, et mitte alla kukkuda. Ilvese kõne mõte on lühidalt selline, et vaadake, rahvas, kui te nüüd veel rohkem sibate, siis võib juhtuda, et te alla ei kuku ja võibolla saate isegi imekombel lauale maanduda. Multikates käib see tavaliselt nii, et kangelane haarab endal ise käega kaelast ja tõmbab enda lauale tagasi.

Samas on Ilves ise praeguse majandusliku olukorra kõige parem karikatuur. Üle võimete elanud (täissöönud) Eesti riik paisutas oma aparaati nii mis jaksas ja ka presidendi institutsioon on juba võrreldav superriigi USA omaga. Kõik need presidendi ja tema proua ihukaitsjad, abid ja autode korteežid, julgestus ja muu jätab pigem mulje USAst või Ladina-Ameerika narkovabariigist kui ühest vaiksest ja rahulikust polaarjoone äärsest Põhjamaast.

Ja mis kummaline, soovitab Ilves veel ettevõtjatel oma raha paigutada sellesse ülepaisutatud bürokraatiaga riiki. Milleks? See oleks enesetapp. Vähemalt praeguses seisus, kus see bürokraatia teeb meeleheitlikke jõupingutusi oma eksistentsi nimel. Inimestest pigistatakse välja mis pigistada annab, on lugeda olnud maksuameti ja teiste ametkondade arvukatest "kangelastegudest" kodanike kallal. Milleks neile pakkuda seda lõbu?! Las kärssavad täiega põhja. Kaasa arvatud see Ilves koos oma kaaskonnaga. Sest mis kasu on rahval presidendist, olgem ausad?! Ma saaks veel aru, kui ta oleks läinud näiteks pronksiööl, kui valitsusel katus pealt ära sõitis, olukorda lahendama. Aga ka seda mitte. Nii sündis rahvale vähemalt 50 miljoni krooni eest kahju. Pluss pauk majandusele. Seda ei suudaks korvata ükski asja eest vastutanud ametnik, ega ka nende sugulased mitme inimpõlve jooksul. President on eesti rahvale ainult üks suur kulu, ja rahvas ei saa teda isegi valida mitte.

Mis Ilvese kõnesse puutub, siis ma loodan, et ta ise ka aru sai, millest ta rääkis. Näiteks pikalt välja toodud majandusliku protektsionismi teema, et tuleb vältida enesesse sulgumist. Mis see Eestisse puutub? Või kui, siis ainult niipalju, et Eesti kaupadele on välisturud üha rohkem suletud, mistõttu ka jutt ekspordist on naeruväärne. Samuti ei mõista ma presidendi irooniat Eesti geograafilise asukoha aadressil. Et mis siis veel? Kui Eesti majandust, ja koos sellega ka eesti rahvast on aastatuhandeid üleval hoidnud Ida-Lääne kaubavahetus, siis miks peaks see ühtäkki muutuma? Aga nojah, Ilves seda oma soojast kabinetiaknast ei näe.

Ja no see Ilvese tehnoloogia-teema mõjub samuti nagu tühi kott. Üks asi on omale laenuraha eest osta viimase peal arvuti, teine asi on sellega miskit peale hakata. Ilvese ja tema ametnikest kompanjonide juhitud riigis on makstud õpetajatele naeruväärset palka, mistõttu ei ole lootustki lähemate aastakümnete jooksul, et keegi nende arvutitega midagi teha oskab. Ja needki vähesed, kes ise õpivad, omal kulul riigi hariduspoliitika lünki täidavad, liiguvad sinna, kus neid oskajaid on rohkem, Eestist välja. Ilves võiks pigem minna Stenbocki maja ette piketeerima õpetajate palgakärbete vastu kui ajada suust mulle välja. Ja kust peaks tulema need tehnoloogilised töökohad, mida Ilves kutsub looma, kui hariduslik baas nõder? Ja isegi siis, kui hakata täna haridusse korralikult panustama, on tulemusi ooodata alles 10-20 aasta pärast. Eesti poliitikutest nii kaugele keegi mõelda ei oska, ja seetõttu jääb Eesti, või õigemini saab uuesti selleks odava masstööjõuga maaks, millest Ilves nii irooniliselt pajatas. Jah, just nii, saab uuesti, ja see protsess on sissetulekute sunniviisilise vähendamise näol juba alanud. Ütleme nii, et odav tööjõud pääses mõneks ajaks meepoti juurde, ori pääses orjapidaja söögilaua manu ja sai sõita orjapidaja autoga, aga varsti ollakse omas vanas rollis tagasi.

Huvitav on Ilvese väide, et Eesti on paremini valmistunud kui 10 aastat tagasi Vene kriisi ajal. Ja et valmisolek tähendab seda, et rahvas ja riik on rikkamad! Haa-haa! See on umbes sama hea, kui öelda, et hästi on valmistunud see inimene, kes on saanud 30 aastaks 3 miljonit laenu ja selle laenuraha paari aastaga laiaks löönud. Et ta on rikas ja valmis. Eksid, sõber. See, mida sa oma kabinetiaknast näed, on miraaž. Raha on ära raisatud, mingit uut kvaliteeti pole sest sündinud, nagu sa ise ütlesid, raha on läinud kinnisvarasse, mille hind nüüd kolinal olematusse kukub. Ja kus on see tugevusvaru, millest sa räägid, kui valitsus kärbib paaniliselt kulusid (sealhulgas õpetajatele lubatud palgaraha). Miks siis seda "varu" ei kasutata?! Ahh?! Vene, õigemini Kagu-Aasia kriis oli poisike praeguse kõrval. Pealegi kasvasid siis kõik muud turud mühinal edasi ja see aitas tasandada kriisi mõjusid. Eesti haakis end mäletatatavasti just siis Euroopa turu taha. Praegu kolisevad ämbrid üle maailma, ja eriti Euroopas.

Samuti ei saa aru Ilvese püüdlustest teha sita mängu juures head nägu. Mis see aitab?! See on mingi keskaegne komme, mingi silmakirjalikkuse ülistamine. Tõele tuleb näkku vaadata, sõbrake! Rääkida asjadest nende õigete nimedega. Liialt kaua on Eesti juhid ja ametkonnad teinud sita mängu juures head nägu, lootuses, et see aitab. Ei aita. Vastupidi. Sellest ka praegused "üllatused". Kriisi on kõige kergem üle elada siis, kui tunnistada olukorda ja tehtud vigu, alles siis saab neist vigadest ÕPPIDA. Ja midagi ette võtta. Kuni jätkatakse keerutamist ja kinnimätsimist, seni ei saa rääkida mingist uuest tõusust.

Ja mis on see häda ja huku kuulutamine? Üle maailma hinnatakse Baltimaade olukorda kõige keerulisemaks. Kas seda on siis nõnda raske tunnistada? Läti on muidugi omaette teema, kus valitsuse poliitika kritiseerijad pannakse vangi istuma. Häda ja hukk on juba käes, seda ei peagi kuulutama ja see ei peagi enam täituma. Seda näevad juba kõik, isegi tädi Vaiked Võrumaal. Kõik need, kes on oma tööst või sissetulekust ilma jäänud. Kes on suures võlakeerises. Küsimus on, kas valitsejad tahavad seda endale tunnistada. Vaikiv ajastu pole kellelegi kunagi pikemas perspektiivis kasu toonud.