Väljavõte New York Times'i veebist.
Tänases Äripäevas oli toodud artikkel, mis rääkis sellest, et Eestil on valida kahe D vahel: devalvatsioon ja deflatsioon. Ning et esimene on hullem kui teine. Mistõttu tuleks valida teine.
Samas, nagu kirjutab majandusteadlane Paul Krugman ajalehes New York Times, Läti kohta (mille olukorda ta võrdleb Argentiinaga, taustaks niipalju, et see artikkel ilmus vahetult enne jõule ehk ajal, kui Äripäev magas), ei ole olulist vahet, ja devalvatsioon võib olla isegi etem, kui osa laenudest on võetud lattides. Krugman viitab Edward Hugh'le, kes on kirjutanud sellest, miks Lätile on devalvatsioon parem kui deflatsioon.
Päris hea ülevaate olukorrast Lätis (Eesti ei erine oluliselt) annab ka Latvia Economy Watch, kus kirjutab samuti Edward Hugh.
Läti puhul põhjendati, et devalvatsioon on halb, kuna see lööks laenuvõtjaid, kel laenud eurodes. Aga mis on huvitav point, mis välja toodud Krugmani artikli juures kommentaarides: Oleks huvitav teada, KELLEL on Lätis laenud eurodes. Kui neil, kes on rikkamad ja kel on rohkem võimu, siis võib olla nende soov end veidi rohkem teiste arvelt kaitsta.
Kas pole siia koer maetud ka Eestis? Need 100 000 rikkamat perekonda, kes on võtnud eurodes laenu, on huvitatud pigem deflatsioonist. Vaeste ja keskmiste perede puhul, keda Eestis on valdav enamus, aga kel on vähem võimu, on võetud kas väiksed laenud või mitte üldse (väikse palga tõttu ei antud neile eriti laenu) ning neid lööks devalvatsioon vähem. Küll aga lööb neid deflatsioon (praegune stsenaarium), mis vähendab nende niigi väikest palka veel 25-50% võrra, või jätab üldse tööta.
Nii et see maagiline D on puhtalt poliitiline küsimus. Kas otsus tehakse rikaste või ülejäänute järgi. Praegu tundub, et valitsus eelistab rikkaid. Ehk siis, mõnesaja tuhande inimese heaolu päästmiseks ohverdatakse ülejäänud miljon.
Lisaks, nagu mainib üks kommentaator, tähendab deflatsioon väga pikaajalist kõrget tööpuudust. See on täiendav kulu majandusele, mida devalvatsiooni puhul ei ole. Ehk siis: deflatsioon (valitsuse praegune poliitika) on kasulik hästi makstud, kindla töökohaga spetsialistidele (kelleks on praegu ka valitsuse ja Riigikogu liikmed ise, Eesti Panga töötajad jms kõrged riigiametnikud). Kõigile ülejäänutele on kasulik devalvatsioon.
Nagu on toodud veel kommentaarides, lööb devalvatsioon Rootsi panku, kes on need suured laenud välja andnud. Seetõttu lööb devalvatsioon Balti riikides enim hoopis Rootsit, ja Soomet.
11 kommentaari:
Hiljuti veel lugesid kuupäevi ette, et millal devalveeritakse. Ja nüüd oled vihane, et ei devalveeritagi?! Miks sa siis nüüd arvad, et ei devalveerita?
Mina kirjutasin seda, mida olen kuulnud või lugenud. Mulle endale devalvatsioon kasulik pole. Ent ma arvan, et devalveeritakse, sest see on kasulikum suuremale hulgale inimestele.
Krt, see deflatsioon tekib sellise kriisiga tahes tahtmata, kuna raha ringlus aeglustub. See ei ole ainult valitsuse kontrolli all. Ja praegu langevad kolinad ka kõrgete spetsialistide palgad. Võta sealt rakverest jalad alla ja mine uuri kui paljudes firmades on soe soovitus, et töötajad reedeti palgata puhkusi võtaks. Päris paljudes on. Ja seda ilma ansipi ettekirjutuseta.
Ja mul tõesti ei ole kahju kui mõne isehakanud tüüpilise eesti ehitusspetsialist palka 50% defleeritakse. Inimsed peavad õppima tööd tegema, küll siis ka hing sees püsib.
Aga Inno, ära aja siin igat jama, mis sul peast läbi käib.
Kui sa nii tark oled, siis seleta selline asi ära. Kui mul on laen eurodes ja devalveeritakse näiteks kursiga 1:2, siis ma maksan kroonides 100000+intressid asemel pangale tagasi 200000+intressid. Pank aga maksab oma töötajatele palka KROONIDES ikka sama palju. Järelikult ainus kaotaja olen mina ja ainus võitja on PANK, mis on Rootsi oma. Mis kasulikkusest Eesti riigile ja majandusele sa siin räägid?
Noja kas see deflatsioon on siis hea? Lugege neid materjale, millele ma viitasin, kõik rägivad, et deflatsioon on majandusele hukatuslik, eriti kui see on pikaajaline.
Ja 21:36 anole:
pank ei võida, sest paljud inimesed jäävad maksetega jänni, laenukahjud kuhjuvad. Pankadele jääb kätte suur hunnik kinnisvara, autosid ja muud träni, mille väärtus on pea olematu.
Muide, rikkad ostavad elamuid ILMA igasuguse laenuta. Need, keda sa rikasteks nimetasid, on vaesed.
no sm tähismaa võiks ikkagi mõista, et devalveerimine ei anna eesti puhul mingit efekti. ja krugman ei ole ilmselgelt läti keissile pühendanud piisavalt tähelepanu.
devalveerimise ainus põhjus saab olla konkurentsivõime suurendamine. aga ometi:
1. suurem osa tootmisest on põhineb impordil, mis muutub kallimaks ehk ei mingit võitu.
2. kui välismaalased täna meie kaupu ei osta (ometi on meie palgad ju kordades madalamad kui nende omad), ei aita ka 20-30-40% kaupade odavdamisest. me lihtsalt teeme valesid asju, vähe ja ebaefektiivselt. nii lihtne ongi.
devalveerimisest rääkimine ON vastutustundetu.
KELLEL siis on laenud eurodes, tõepoolest?
Mõned aastad tagasi rääkisid kõik pangad eluasemelaenu andes, et eurodes on palju mõttekam võtta. Et kurss on fikseeritud ja kohe-kohe nagunii tuleb, et pole mõtet krooniga jamada. Väga veenev jutt oli. Pakun, et üsna paljudel on laenud eurodes, ja mitte ainult mingil valitud seltskonnal, kes raskuste tekkides adjöö oma valge jahiga Kariibi merele põrutab.
Ehk siis devalvatsioon on kasulik neile, kel on laenud kroonides/lattidest. Või säästud eurodes.
Neile, kel säästud kroonides või laenud eurodes, on devalvatsioon valusam.
Ülejäänutele pole sisulist vahet. Laenu tagasi maksmisega hätta jääjaid on nii ühe kui teise variandi korral.
Devalvatsiooni korral on ebameeldivaks kaasnähtuseks kõrge inflatsioon - ehk siis elatustaseme säilitamiseks tuleb palka juurde kaubelda. Aga paljalt devalvatsioon meid ei päästa - majanduse vajab ikkagi ümber korraldamist. Devalvatsiooniga me võidame ainult veidi aega (kroonides hoiustajate/eurodes laenajate arvel) nende ümberkorralduste tegemiseks - infaltsioon nullib mõne aja jooksul kogu devalveerimise efekti ära.
Deflatsiooni korral peavad siis firmade juhid aktiivsed olema ja palku madalamaks kauplema. Või kulusid mujalt kärpima/muidu efektiivsust tõstma.
Mina teenin pisut üle keskmise, naine lastega kodus, sääste ei teki. Eluasemelaen on eurodes - järelikult olen kulak ja külakurnaja või??? Olen kaks korda eluasemelaenu võtnud ja ei mäleta, et kummalgi juhul oleks isegi võimalust olnud seda kroonides teha. Inno peaks ju ometi teadma või siis jätab targu mainimata, et kogu buumiraha on pankade poolt sisse laenatud eurodes - kesse loll neid siis kroonides edasi laenaks?
Suht meelevaldne väide, et eur-laenudes saavad vastu pükse mingi kitsas ringkond n-ö "rikkaid". Majanduskasvu tingimustes võtsid tavalised blue-collar tegelased, kelle sissetulek kerkis kiirelt 15k kanti, hordide kaupa euris kv-laenu ja kolisid uusarendusse. See kontingent on värskelt tekkinud viimase 5 aasta jooksul ja nende ainukese "vara" müügihind kukub püstloodis, samal ajal on need spetsialistid, keda teie ära märgite, olnud suurema sissetuleku peal arvatavasti pikemalt ja teinud seega ka vähem riskantsemaid valikuid. devalveerimise laks tuleb kõige jõhkram just neile, kelle eest te siin omaarust seista üritate. samas mõistetav jutt, kuna tegemist on inimesega kes kunagi töötas väljaandes, mille absoluutselt igas numbris ilmub mõni tõeline "pärl"
Postita kommentaar