Sotsid, RE ja IRL koos Rahvaliiduga haldusreformi vastu?

Väljavõte Postimehe veebist.

Hansapanga asutaja ja pikaaegne juht, Tallinna endine linnapea Jüri Mõis kiidab Keskerakonna välja käidud ideed liita Tallinna lähivallad ning kaotada linnaosade valitsused. Linnaosavalitsustest võiks lausa buldooseriga üle sõita, ütleb Mõis, kes ise elab Tallinna külje all Tiskres ja kirjeldab eeliseid, mida annaks lähivaldade liitmine linnaga.

Mõisa jutt on ka loogiline, sest haldusreformist on juba aastaid jahutud, aga tegudeni pole õieti jõutud. Ja mis seal saab siis halba olla, kui Tallinn otsaga algust teeb. Pealegi soodustab praegune raske aeg selliseid otsuseid. Ja võib arvata, et Tallinna linn saab ka sellega hakkama.

Aga ei. Niipea, kui Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut selle idee möödunud nädalal teatavaks tegi, kukkusid häälekalt pröökama kõigi riigi valitsuserakondade esindajad. Kes seal siis olid, tuletagem meelde, kõigepealt Ken-Mart Vaher IRList, kes ütles, et linnaosade kaotamine on sigadus, siis Jaak Juske sotsidest, kes ütles, et haldusreform muudab Tallinna Keskerakonna osakonnaks, siis Remo Holsmer Reformist, kes ei olnud samuti rahul linnaosavalitsuste kaotamisega. Sõna ütles sekka ka regionaalminister Siim "Hugo Boss" Kiisler, kes ütles, et linnaosade kaotamise taga on erakondlik huvi. See on sama tark jutt kui öelda, et eelarvekärbete või haldusreformi taga on erakondlik huvi. Kiisler pole ministriks oleku ajal "mitte munnigi teinud", kui tsiteerida Jüri Mõisa, ja nüüd siis kukub tänitama, kui keegi tema eest töö ära teeb. Kaasa kaagutas isegi Rahvaliidu esindaja Lauri Läänemets, kes ütles, et linnaosavalitsuste kaotamine on oht demokraatiale. Nonoh. Aga Rahvaliidu puhul ei pane ma seda imeks, sest Rahvaliit on kogu aja võidelnud oma "demokraatia" eest ja haldusreformi vastu, Rahvaliit seisabki püsti kohalikel vürstidel, kes on kõige suuremad muutuste vastased.

Linnaosavalitsuste kaotamine (liitmine linnaga) on olemuselt sama kui valdade kaotamine (liitmine teineteisega). Ka valdade liitmise puhul võib öelda, et see on "oht demokraatiale", "sigadus", et see muudab mõnes vallas senist võimujaotust ja kindlasti võib misiganes haldusreformi liigutuse taga näha erakondlikku huvi. Ent tänaseks, ma loodan, on juba aru saadud, et haldusreformist saadav kasu ületab kõikvõimaliku kahju. Eestis, kus rahvaarv väheneb ja paljud vallad on jäänud peaaegu inimtühjaks, on kohalike tšinovnikute vägisi ülalpidamine selge pidur eelkõige kohaliku elu edendamisele. Väiksest ja vaesest vallast lahkuvad veel viimasedki kodukoha patrioodid. Lätis, millest Eestis on olnud tavaks rääkida kui mahajääjast, on haldusreformiga juba agaralt algust tehtud. Tekib küsimus, miks on Eestis nüüd tekkinud sellele reformile sedavõrd suur vastuseis, sest linnaosavalitsused on samasugused väiksed vürstiriigid nagu vallad, kunstlikult kokkuklopsitud üksused, mille ülelpidamiseks kulub palju raha ja mille peamine funktsioon on toota poliitbroilereid, nagu märkis tabavalt politoloog Anu Toots. Samas tegi Reformierakonna esindaja Remo Holsmer juba möödunud aastal ettepaneku alustada Tallinnas haldusreformiga, liita lähivallad linnaga. Siis oli see idee maru hea. Aga nüüd, kui Keskerakond sama asja teeb, on see halb.

Tundub, et võimuliit on muutunud mingiks kiuslikuks torisejaks vanameheks, kellele miski ei meeldi ja kõik on halb. Selline seltskond on selge pidur Eesti arengul ees. Või mis?! Kuidas saab selline kooslus üldse Eesti majandussurutisest välja aidata? Kas selles, praeguses "luik, haug ja vähk" stiilis, puhtalt Savisaare-vihkamisele rajatud võimuliidus ei peitu ka põhjus, miks Eesti areng on toppama jäänud? Ja pole siis ime, et Keskerakonna populaarsus üha tõuseb ja teiste oma kukub.

Mina kui Tallinnas sündinud ja seal suurema osa elanud tegelane soovitan küll Keskil see asi ära teha ja mitte kuulata kiuslikke torisejaid vanamehi, kes on näidanud, et ei saa kriisiolukorras millegi olulisega hakkama. Aeg on teha ära, mis tegema peab.