Ütleme otse: praeguse sügava kriisi taga on valitsus, Eesti Pank ja reformierakonnastumine

Väljavõte Postimehe veebist.

Nagu ütleb Läti Hansabanka endine juht Ingrida Bluma, teadsid pangatöötajad kriisi lähenemisest, aga ei reageerinud kõva häälega, sest ei pidanud seda vajalikuks. Pank on eelkõige äriettevõte. Ja pealegi pole pank veel selline ettevõte, kes avalikkuses eriti häält teeks, pigem selline tasa ja targu sõudja. Ja ma kujutan ette, et neid pankureid, kes oleks kriisist rääkinud, oleks hiljem kriisi põhjustajateks ja õhutajateks tembeldatud. Nagu nüüd on seda üritatudki teha.

Tegelikud süüdlased, kui nii võib nimetada, selles, et Eestis ja teistes Balti riikides on kriisi asemel majanduses katastroof, on ikkagi valitsus ja keskpank, kes joovastusid peadpööritavast edust, nii et näiteks majanduskasvu altarile toodi isegi ühisraha euro, mis nüüd valusalt kätte maksab.

Sest, seesama info, mis oli pangale teada, oli teada ka valitsusele ja keskpangale. Miks Eestis keskpank midagi ette ei võtnud (ma eeldan, et eestlased on siiski targemad kui lätlased-leedukad)? Aga küsigem, kas hakkab reformierakondlasest keskpanga president Andres Lipstok keerama "käru" samuti reformierakondlasest peaministrile Andrus Ansipile, näiteks pidurdama võidujooksu 5 rikkama Euroopa riigi sekka?! Nalja teete! Nõnda lasigi Ansip koos rahvaga rõõmsalt edasi, mis sest, et sea seljas. Tunne oli see-eest äge. Valitsus kiitis ees, ja rahvas järel, sellele takka, sest kõik tundus väga tore ja õige. Välismaalased ja mõned kohapealsed küll naersid, kui nägid, mis toimub, aga nemad tembeldati pahatahtlikeks ilkujateks, kes tahavad Eesti edu takistada. Ja küsimus pole siin mingis kommunismi-aja lõppemisele omases plahvatuslikus tarbimises, millest räägib Õhtulehele antud intervjuus Marju Lauristin. Igaüks tarbib, kui selleks võimalus antaks, ka ameeriklased, kel pole mingit kommunismi taaka selja taga.

Eesti puhul on asi veelgi kaugemale arenenud: kas hakkab Reformierakonna kontrolli all olev Riigikogu valitsust korrale kutsuma?, kas teeb seda reformierakondlik õiguskantsler?, või reformierakondlik Riigikohtu esimees? Või kas reageerib reformierakondlik Euroopa Komisjoni asepresident? Võtmeotsustajatest vaid Riigikontrolör pole reformierakondlik, aga tema tegeleb majanduse vallas peensustega, ja ilmselt suurt pilti ei näe. Ja noh, president on ju formaalselt ka, aga tema on Eestis rohkem naljanumber, varem de jure, nüüd ka de facto, pealegi upitati ta pukki Reformi toel, mistõttu on kuulekam sülekoer kui keegi teine.

Selline üleüldine reformierakonnastumine, või üheparteisüsteem on saamas põhjuseks, miks Eestis on üha raskem teha valusaid, aga pikemas perspektiivis vajalikke otsuseid. Mis aitaks eesti ühiskonna edasi praegusest tupikust, nõuka aja lõpule omasest stagnatsioonist.