Venemaa peab ideoloogilist sõda Eestiga

Väljavõte Izvestija veebist.

Soovitan lugeda seda eilset Izvestija kirjutist, kes vene keelt mõistab. Väga huvitav ja informatiivne. Mis siis räägib sellest, kuidas Venemaal on välja lastud järjekordne propagandafilm selle kohta, kuidas NLiidu "okupatsioon" oli Eestile pigem hea ja kuidas elu läks kehvaks pärast NLiidu lagunemist.

Kellele see film on suunatud? Loomulikult mitte eestlastele, sest nemad nagunii teavad ja osa neist mäletavad, kuidas asjad tegelikult olid ja on. Film on suunatud Eestimaa venelastele, keda pärast Eesti riigi taasiseseisvumist oma koju tagasi ei saadetud ja keda on Eesti võimud asunud nüüd ohjeldamatult kottima, justkui soovist kaasa aidata nende lõplikule võõrandumisele. Ja Venemaa kasutab seda loomulikult ära, tootes selliseid propagandafilme, et tõsta venelaste enesehinnangut Balti riikides. Et neile nö õlale patsutada.

Ülim lollus on sellises olukorras teha seda, mida on valitsus teinud Reformi, IRLi ja sotside eestvõttel: pidada venelastega Eestis külma sõda, justkui lootuses, et need venelased siis pika kottimise peale ise minema lähevad. Sõbrad, te võite need venelased ka kõik ükshaaval siin surnuks piinata, neid lõikuda ja tükeldada, ma mõtlen siin just vaimselt, mitte füüsiliselt, nad ei lähe enam kuhugi. Vaid vastupidi, võtavad palju agaramalt vastu igasuguseid Venemaalt saabunud teateid. Tunnetavad üha enam Venemaa tuge. Lehvitavad Venemaa lippu. Lühidalt öeldes, Eesti valitsuse praegune poliitika on ise loonud seda nn viiendat kolonni, millest räägitakse seoses kohaliku venekeelse elanikkonnaga. See on väga ohtlik tee, väga ohtlik.

Eestil pole ka seda võimalust mis Gruusial, et võimulolev klikk kehtestab diktatuuri ja asub siis julmalt kõigiga arveid õiendama. Euroopa Liidus oleks selline asi mõeldamatu. Soome ja Rootsi investorid ütleksid selle peale adjöö ning Rootsi pangad tõmbaks Eesti majandusel lõplikult tooli alt ära.

Ainus võimalus, millele viitab ka Tõnis Saarts tänases Postimehes, on kohalike venelastega sõbralikult koos elada. Ei pea pugema, nagu nüüd on asunud paaniliselt tegema Reformierakond, see on veel ohtlikum tee. Et ühel päeval annad peksa, vehid nuudiga, teisel päeval palud põlvili. See töötab vaid väga lühiajaliselt, ja on suur oht sedasi üldse usaldus kaotada. End lolliks teha. Suhete loomine on pikk ning järjekindel protsess. Seni on seda mõistnud ja ära kasutanud vaid Keskerakond, keda on Eesti palju kirutud ja tembeldatud nn mustaks jõuks. Mille põhjal? Selle põhjal, et Kesk on ainsana üritanud venelastega normaalselt läbi saada ja sedasi hoidnud ära sotsiaalse katastroofi. Nüüd oleks aeg ka teisetel, selle asemel, et Keski tümitada, asuda ise ka tegelikkuses neid nn valgeid huve esindama ja looma rahu oma kodumaal. Õppida alustuseks kohalikku venelast tundma. Saada temaga sõbraks. Need, kes venelast tunnevad, need teavad, et venelane oma sõpra ei reeda. Ta on palju usaldusväärsem kui eestlane. Mul on seda piinlik tunnistada, aga nii see on. Need, kes on olnud koos venelaste ja eestlastega, teavad seda. Loomulikult on erandeid, aga laias laastus on asi selline. Venelane on valmis oma sõbra eest surema, eestlane mitte. Juhul, kui Venemaa on Eesti suurim oht ja vaenlane, nagu võib aru saada Eesti juhtide jutust, siis on suurim lollus kiskuda tüli kohalike venelastega. Ja äärmiselt ohtlik. Mõelgem selle peale.