Välavõte Päevalehe veebist.
Majandusraskustes ägav ning päev-päevalt üha enam lugejaid kaotav (sest olgem ausad, kes tahaks lugeda nii, khm, vabandust, sitta lehte nagu Päevaleht) Päevalehte on tabanud füürikadedus. Füürikadedus on oma olemuselt selline nähtus, mis valdab üht võlgades ning pankroti äärel olevat ettevõtet ja selle omanikku, kui ta näeb, et kellelgi teisel läheb hästi. s.o kui kellelegi teisele lastakse välja füüri.
Justnimelt selline füürikadedus on tabanud Eesti Päevalehte. Õigemini küll selle lehe üht omanikku Hans H Luike, kes üritab, kus saab, oma varasid parseldada, aga ei saa ega saa neist lahti. Igaühel võtaks sellises olukorras naha higiseks, kui saad teada, et kellelegi teisele antakse raha ja antakse palju. Oi seda kisa, kui Peeter Võsa sai 400 tuhhi filmi tegemiseks. Ja oi-oi seda kisa, kui meie saime 200 tuhhi raamatu tegemiseks. Ja oi-oi-oi seda kisa, kui Kesk sai 1, 4 milli valimiskampaania tarvis. Suisa seakisa läks lahti ega tahtnud ega tahtnud lõppeda.
Päevalehes lastakse ajakirjanikke lahti, lugejanumbrid kukuvad ning Savisaarele antakse raha. Ja veel välismaa ärimehed! Peavad kindlasti olema korruptandid, röövlid, mässajad ja mõrtsukad! Kust neil muidu see raha, ah? Igal pool tõmmatakse kokku, raisk, ja need välismaa ärimehed muudkui laristavad. Annavad Savisaarele! Tuleb ära keelata, sest kriisiajal peavad kõik olema solidaarsed. Kui Päevalehe ajakirjanikud peavad koondamishirmus kuivi leivakoorukesi närima, siis peab seda tegema ka Savisaar!!
Minu meelest on laupäevase Päevalehe kõige naljakam jutuke juhtkiri, kus keskerakondlasi nimetatakse "kesikuteks". Täitsa Delfi kommentaatori tase, pole midagi öelda. Ja ise tahavad veel tõsiseltvõetavad ajakirjanikud olla. Aga mis teha, kui kadedus on nii suur, et võtab silmanägemise ära.
Ja mis siis, kui Kesk sai füüri raja tagant? SO WHAT? Olge ise ka mihklid ja otsige annetajaid, kes keelab. Kuigi ma kahtlen, kas keegi viitsib nii sitale lehele füüri välja lasta.
Hästi armsad on ka Dannar Leitmaa ja Erik Randi sõnad kohvikut aeg-ajalt külastava koera Kapo suhtes. Noorsandide käsituses on ta siis "korruptsiooniga usinalt võitlev kapo". Braavo. Võimude perse sedapuhku jälle ilusti üle lakutud.
Ja naiivsuse tipp on heita annetajale ette seda, et ta annetuse eest midagi vastu ootab. Seepeale ma küsiks, et kas sündisite eile? Iga erakonna annetaja ootab midagi, enamasti, tõsi küll, vaid seda, et talle ta ettevõtmistes kaikaid kodaratesse pilduma ei hakataks. Come to think of it, äkki ma oleks selleks, et Tartus kohvikut teha, Reformierakonnale vähe füüri välja laskma pidanud? Sest ma ei lasknud neile mingit füüri välja ning nad olid mul kohe kukil. Ehk tahtsid mõista anda, et hõi, sul on füür välja laskmata, ja kui ma oleks sest aru saanud ja neile füüri välja lasknud, oleks kohvikuprojekt läinud kui lepse reega. Muidugi ma olin loll ega saanud neist aru, mistap kohvikuprojekt toppab seniajani. Vähese füüri viga ühesõnaga.
Aga jah, iga annetaja ootab midagi. Niisamuti ootavad midagi Reformierakonna annetajad Toomas "Kreml" Luman ja Alar Tamming. Sama lugu IRL-i annetajate Tönis Paltsu, Olari Taali, Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuliga. Ja ega sotside, Rahvaliidu ja Rohelistega tõistmuudu ole. Kõik annetajad ootavad suu ammuli midagi. Selline on elu, selavii.
Pealegi ei ole Keskile 1,4 milli välja käristanud Milan Bališ mingi kurjategija, teda ei ole üheski kuriteos süüdi mõsietud, nii et tema kallal naaksumine pole millegagi põhjendatud. Ja kui oligi seotud mingi "kinnisvaraskandaaliga"? Kui paljude kinnisvaraskandaalidega on seotud Hans H Luik? Ei jõua ühe käe sõrmedel kokku lugeda, eks ole. Piisab, kui nimetada LaFermet (mehed Marbellast ei ole sind unustanud, Hans).
Nii et hakake ise teenima ja saage juba oma labasest füürikadedusest üle.
10 kommentaari:
Pertelson kaebas pankrotihalduri advokatuuri aukohtusse
Indrek Pertelson tunnistas, et tema on üks neist, kes on Terje Eipre mahhinatsioonid advokatuuri aukohtusse kaevanud.
"Jah, mina olen," vastas Pertelson Äripäeva küsimusele.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=22784557
päevaleht ei võta vähemalt ühelt erakonnalt vastu raha, et nad teeksid tema kampaaniat. erinevalt siin ühest või teisest blogist.
A kust sa tead?
Näiteks reklaamirahad liiguvad kampaaniate ajal kõvad, nii et võetakse mis mühiseb.
Andrus Ansipit pole sarnaselt Milan Bališile keegi kohtus süüdi mõistnud, aga ikka kipute arvama et tegu on kriminaaliga :S
Samas Ansip pole Keskerakonda rahaliselt toetanud - võibolla selles ongi asi.
Kampaaniarahasid võetakse reklaamipindadele pandud bännerite eest. Kui sa oled tähele pannud, siis viimasel ajal on väga palju keskerakonna reklaame EPLO-s olnud. Need viska kinga ja juhi nigu ansip. EPL seejuures selle raha eest keskide tagumikku ei laku, aga näe, teie lasete ikka limps ja limps üle. Nagu siin loos EPL-i ajakirjanikke süüdistate. Tundes ühte neist kahest mainitust (ilmselt, kes kokku kirjutas, aga pead ei anna) oli see usinalt võitlemine iroonia.
Innol on ilmselt õigus. Vahest liiguvad rahad nii kõvasti, et isegi kampaaniat pole vaja - makstakse silma pilkumata pool milli, et "võibolla kunagi reklaami avaldada" (Farmaatsiatehas lasi Vilmsi Sihtkapitalile füüri olematu reklaami eest Vesti Dnjas, misjärel hakkasid keskerakonna linnavolinikud imeväel algul keeldutud kõrghoone detailplaneeringut toetama).
Sama ruttu oli vaja papist vabaneda Sõõrumaa Ummil.
Tõepoolest imedemaa see eesti "ajakirjandus". Buratino ütleks kindlasti, et tõotatud lollidemaa rahapuude ja muu lahedaga.
Totu, bännerite eest tuleb kommiraha, õige füür liigub otse suure isa kätte, mille eest ta siis muidu kokaiini ostab, villasid ehitab ja mööda maailma ringi reisib. Luik on ikkagi ärimees, mitte mingi naljanina.
Ja kas see Bališ on siis süüdi mõistetud? Pole nagu kuulda olnud.
Bališ ei ole süüdi mõistetud. Aga Ansip ka ei ole. Millest siis selline erinev suhtumine? Ühte neist peate ju avalikult kriminaaliks.
P.A. Satskyle:
loe mus seda sissekannet, siis saad asja selgeks:
http://innojairja.blogspot.com/2009/04/miks-ajakirjandus-ei-salli-savisaart.html
Oh aeg... Inno, mul on asi ammu selge. Lihtsalt vaated asjadele erinevad. Sa keskendud oma sissekandes ainult ühele Savisaare fenomeni aspektile – vastasseisule meediaga. Viljatu oleks vist vaidlema hakata, kes alustas, aga Savisaar omalt poolt on kindlasti teinud kõik, et ei tuleks mingit leppimist. Nii ajakirjanduse kui poliitiliste oponentidega. Minu poolt või minu vastu, vahendeid valimata ja ilma varjunditeta.
Konstruktsioon Savisaar-konfrontatsioon Lauristiniga-koolitatud ajakirjanikud-suunatud ajakirjandus on huvitav, kuid lahjake. Ütleksin – liiga lihtne.
Minu jaoks isiklikult näiteks on Savisaare juures vastunäidustatud (aja/ruumi kokkuhoiu mõttes toon ainult esimesena pähekargavad asjad:
1) seesama vastandumine – meediale, oponentidele, valitsusele, riigile.
2) Odav populism (Tallinna pensionäride häälte ostmine, nn. “küsitlused”), demagoogia (Ansip süüdi globaalses majanduskriisis!), salatsemine (KE võlakirjaemissiooni rahastajad, slovaki “ärimehed”, Priimäe mainekujundusafäär jne. jne. jne), vassimine (devalveerimine, õigeusu pühad, Nõmme maja ostu-müügitehingud jne)
3) Labane ja primitiivne retoorika (Aga teised tegid ka!)
4) Ohjeldamatu egotrippimine, mis suures plaanis väljendub paralleelsete võimuinstrumentide ihaluses omaaegsest kodukaitsest tänase munitsipaalpolitseini.
5) Ilmne mitmel toolil istumine – väljendub kõige eredamalt pronksiöö aegses peataolekus, aga otse loomulikult ka kurikuulsas koostöölepingus Putini parteiga, poolsalajastes Moskva-visiitides ja “öised vestlused koertest” Vene Riigiduuma saadikutega, kes loetud tunnid varem olid nõudnud Eesti valitsuse tagasiastumist.
6) Autoritaarsus – selles vist ei kahtle keegi?
7) Pättide ja kriminaalide vaikne soosimine (Keskturu erastamine, Kallo avalik semmimine Malinovskite-Tarankovide jm. “autoriteetidega”, Rene Reinmann Tallinna volikogus)
Inimlikult võib aru saada kibestumisest ja küünilisusest, mis Savisaare tegevust kannab – küll mängitakse ta võimu juurest auti, küll “kukub iseenda võttest selili”, aga sellist tigedat poissi lihtsalt ei taheta mängu võtta ja kõik. Vaadata peeglisse, nagu soovitas hiljuti KE ridadest lahkunud ärimees, on lootusetult hilja. Kahju on tema zombide parteist – mind tõesti väga huvitab, mis neist saab ühel päeval, kui Edgar lusika nurka viskab? Ja eriti kahju on Edgarjugendist – milline noorte elude raiskamine vastandumise ja vihkamise altarile viskamisega ühe inimese meeleheaks...
Kokkuvõtteks – loodan, et andsin mingi pildi, kuidas näen Savisaart mina ja mitte ainult mina, kelle mälu ulatub tagasi võiladude, ostutšekkide ja lindiskandaalini ning kellest ei saa kunagi Savisaare toetajat, vaid teevad kõik, et tema pimedalt vihkav maailmavaade mitte kunagi Eestis võimule ei pääseks. Oma laste pärast, täitsa ilma Lauristini ja Suure Äri abita.
P.S. See Suure Äri j aajakirjanduse teema hõlmab siiski ainult viimaseid aastaid, võilaod murti lahti, salalindistati ja armastatud daam selle eest ambrasuurile lükati siiski ammu enne seda. Lehed olid siis veel “omade” käes.
Postita kommentaar