Väljavõte Postimehe veebist.
Värskes Postimehes on põnev lugu Eesti iibeproblemidest. Kus siis rahvastikuteadlane Mare Ainsaar räägib vanas heas Kalev Katuse vaimus, et kui midagi kohe ette ei võeta, siis sündivus kukub ja eestlased võivad kaduda. Või umbes nii. Seda laulu on aastaid laulnud näiteks Rein Taagepera, ja mitte ainult.
Jutt on ilus, aga selle kõige taga on üks suur AGA. Kui seni on palju räägitud sellest, et ajud voolavad Eestist välja ja et Eesti ülikoolidest on saanud haritud tööjõu tootjad paljudele Lääneriikidele (mistap muudetakse Eestis kõrgharidust üha rohkem tasuliseks), siis kas tahetakse nüüd seda, et Eesti emadest saaks ka järeltuleva põlve tootjad nendelesamadele Lääneriikidele? Ja eesti rahvast nende emade ülalpidajad? Olgem ausad, kõik vähegi tegijamad ihkavad Eestist ära. Esialgu õppima või edasi õppima, ja siis jäädaksegi mujale. Aastakümneteks. Võtame kasvõi sellesama Rein Taagepera. Ta räägib küll ilusat juttu, aga mida teevad tema enda lapsed? Miks neist pole midagi Eestis juttu. Ja miks Taagepera ise Eestis ei ela? Vaid eelistab USAd. Ja käia aeg-ajalt eesti rahvale õpetussõnu jagamas. Nagu jumal. Eestlased millegipärast austavad ja usuvad väljastpoolt tulijaid ja ütlejaid rohkem kui kodueestlasi. Isegi presidendiks valiti tulnukas.
Kas see, et eestlane usaldab (kõige kõrgemal tasemel) välismaalast rohkem kui kodueestlast polegi põhjus, miks paljud ihkavad Eestist ära?! Ihkavad saada välismaal sellesse jumala staatusesse, kust siis hiljem tulla ja valitseda. Ja kuni see nii on, jääb Eesti veel aastakümneteks, kui mitte sadadeks, sita tootjaks demograafilisse vetsupotti, kui piltlikult väljenduda. Või mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar