Kirjasaatjad, kes laiali üle maa, annavad teada Jüri Pihli kohta järgmist (tekst pärineb ajast, kui Pihl oli veel justiitsministeeriumi kantsler, aastail 2005-2007):
Nõukogude okupatsiooni ajal töötas Jüri Pihl aastaid, esialgu autojuhina, seejärel inspektorina ENSV siseministeeriumi operatiivteenistuse osakonnas (praegune operatiivbüroo), kus põhiliselt tegeldi varjatud jälgimisega. Ühe tolleaegse kolleegi jutu järgi oli Jüri Pihl väga tagasihoidlike võimetega, keda soosis tollane osakonna ülem miilitsapolkovnik Kaasik, kes samuti oli pärit Saaremaalt ja tundis oma alluva isa. 1970-ndate lõpus oli skandaal, kui Moskvast saabunud kontrollijad leidsid, et operativniku isa oli sõja ajal teeninud Saksa armees, nõuti Pihli vallandamist. Moskva kontrollijaile esitati tõend, et Pihl-seenior on Saaremaal parteikomitee liige ja igati tubli nõukogude inimene, see päästis praeguse justiitsministeeriumi kantsleri karjääri.
Vahetult enne 1980.a. olümpiamänge saadeti Jüri Pihl õppima Leningradi erikooli kursustele, kus õpetati operatiivtööd nii miilitsaile kui ka KGB töötajaile. Olid algamas olümpiamängud ja punaimpeeriumi "organid" vajasid lisakaadrit lääneriikidest saabunud sportlaste, spordihuviliste, ajakirjanike ja teiste jälgimiseks ning jälitamiseks. Juriidilise hariduse sai ta Tartu Ülikooli kaugõppeosakonnas.
Nõukogude okupatsiooni ajal püüdis KGB oma tööd igati salastada. Oli kombeks, et osa kutselisi KGB töötajaid täitis oma tööülesandeid teiste struktuuride ridades (miilitsas, passiosakondades, SORVVO-s, asutuste eri- ja kaadriosakondades, väliseestlastega tegelevas VEKSA-s jm.), seetõttu on Jüri Pihli tollaste kolleegide hulgas levinud arvamus, et ka Pihl oli üks sellistest. Tema edukas karjäär paistab seda väidet kinnitavat. On arvatud, et pärast Leningradi "kagebiitide" ja miilitsate erikoolis õppimist võeti püüdlik miilitsamees tööle "organisse", kuid ta jätkas teenistust miilitsamundris. Temale pandi suuri lootusi, on rääkinud üks Pihli endine kolleeg miilitsa-päevilt.
Jüri Pihl pandi juhtima Inturisti hotelli "Viru" eriteenistust. Enne seda töötas ta kriminaaljälituse vaneminspektorina Harju rajooni siseasjade osakonnas, kus ei paistnud mitte millegi erilisega silma. Hotelli "Viru" eriteenistust juhtima taheti määrata teine isik, vastav käskkirja projekt oli juba siseminister Marko Tibari laual, kuid siis sekkus KGB: teine kandidaat ei olnud "kagebiitide" meelest nii usaldusväärne kui Jüri Pihl ja ümbervormistamine toimus väga kiiresti. See formaalselt ENSV siseministeeriumile alluv osakond oli otseselt aruandluskohustuslik ENSV KGB ees. Pihl juhtis hotellikülaliste turvamist. Turvamise üks eritoiminguid oli turistide ja teiste hotellis peatuvate välismaalaste jälgimine, nende telefonikõnede salvestamine jne. Vilja Laanaru (Savisaar) on oma raamatus Jüri Pihli äraminekut hotelli "Viru" turvatöölt seletanud ühe turvapealikule õnnetult lõppenud kontaktiga, kus teine osapool oli kergete elukommetega soomlanna. Paarikest olevat filmitud mitte kõige sündsamas asendis.
Seda tegevust, mida Pihl soomlannaga harrastas, ei peetud nõukogude miilitsatöötaja jaoks moraalseks. Lubja tänavas olevat kokku tulnud miilitsa parteiaktiiv, et arutada parteikaaslase amoraalset käitumist, kuna asi oli suure kella külge läinud. Moraali vastu eksinut ähvardas parteist väljaviskamine, kuna kommunistile ei peetud kohaseks lõbutseda kapitalistlikust riigist saabunud turistiga - ikkagi klassivaenlane! NLKP-st väljaviskamine tähendas ühtlasi ka seni edukalt kulgenud miilitsakarjäärile krahhi. Keegi parteiaktiivil kohalolnuist on jutustanud, et Pihl sulgenud end WC-sse ning ähvardanud maha lasta, kui ta kommunistlikust parteist välja visatakse. Miilitsatest ülemused käinud ukse taga palumas, et ta rumalusi ei teeks. Pihli olevat päästnud kahe kõrge ülemuse soosing. Üks neist oli tolleaegne ENSV siseminister ja endine KGB töötaja Marko Tibar, teine siseministri asetäitja Vello Rikkas.
On arvatud, et "Viru" turvaülema filmimist korraldasid Jüri Pihli enda alluvad, et kiuslikust ülemusest lahti saada. Pihl ei ole Laanaru raamatus "Valguses ja varjus 1995" toodud faktidele kuidagi reageerinud, kuigi riigi kõrge ametimehe ankeet peaks lojaalsuse koha pealt Eesti Vabariigile olema plekitu.
Võrus aktiviseerus 1987. aasta teisel poolel rahvuslikult meelestatud noorus. Korraldati mitmeid meeleavaldusi, mis andsid KGB-le ja miilitsale palju tööd. Tollane Võru miilitsaülem ei suutnud oma tööga rahuldavalt hakkama saada, kuna situatsioon oli uudne - tuli arvestada Gorbatšovi glasnosti-kampaaniaga, ei saanud rahvuslikku noorust brutaalse vägivallaga maha suruda, nagu seda tehti 1980. aastal. Joodikust miilitsaülem vahetati välja püüdliku Pihli vastu. Sellel kohal jätkas Jüri Pihli protežeerimist Marko Tibar, kes tõi oma lemmiku 1990. aastal pealinna miilitsasse tagasi. Tublisti oli vähenenud Võru noorte aktiivsus, kuna nende kõige energilisem juht Ain Saar oli välja saadetud Rootsi. Pihli jaoks õnnetult lõppenud inetust loost "Virus" oli möödunud mitu aastat ja lugu ammu unustustehõlma vajunud.
Jüri Pihli suureks teeneks peetakse kahe Rootsi sotsiaaldemokraadist ametiühingutegelase surma asjaolude väljaselgitamist 1990. aastal Tallinnas. Teadupoolest olid tapmisse segatud "Virus" töötavad vene prostituudid. Valdav enamik välisturiste teenindavatest prostituutidest tegi ettekandeid KGB-le. Pihli enda osa mõrvarite ülesleidmisel oli siiski väga minimaalne, sisuliselt puudus, ta tegeles üldjuhtimisega ja töökoosolekud toimusid tema kabinetis. Kurjategijate vahistamiseks saadud informatsioon saadi KGB käest ja isegi pidevalt Pihli kabinetis viibinud rootsi keele tõlk oli kutseline KGB-lane.
Suvel 1991 hakati Eesti politseiameti koosseisu moodustama kaitsepolitseid ja Jüri Pihlist sai kapo esimene ülem. Eraldi ametiks sai salapolitsei koos oma eelarvega "Isamaa" valitsemise ajal. Pärast kaitsepolitsei seaduse vastuvõtmist 1993 kinnitas Riigikogu Pihli iseseisva ameti peadirektoriks. On andmeid, et Jüri Pihli kandidatuuri suurimaks pooldajaks oli tollane peaminister Mart Laar. Mitmed teised "Isamaa" juhtivad poliitikud (Kannik, Hallaste) olevat endisesse "Viru" turvapealikusse suhtunud palju tagasihoidlikuma optimismiga. Kaitsepolitsei šeffi on lausa piiritult usaldanud endine ERSP-lasest siseminister Lagle Parek. Aktiivsest poliitikast eemaldunud Parek suhtles (oma jutu järgi) kapo juhiga väga aktiivselt veel 1996. aastal. Vilja Laanaru kirjutas: "Täiesti tema mõju all oli Parek, kes teda piiritult usaldas. Mulle on jutustatud, kuidas Pihl saatis oma agendid, kes kuulusid ERSP organisatsiooni Võrumaal, ministrile rääkima, kuidas kapo peadirektor on alati toetanud ERSP ideoloogiat." Jüri Pihli kohta on rääkinud Enn Tarto, et mees oskab ülemustele meeldida. Lagle Parek pidas ministriksoleku ajal paljusid endisi "punaseid" (kes tema ees püüdlikult pugesid) "väga meeldivaiks" inimesteks. Ometi on kummaline, et rohkete KGB-kogemustega endine poliitvang ei suutnud aru saada, et "Viru" turvateenistust võeti okupatsiooniajal juhtima ainult kontrollitud ja süsteemile ustavaid inimesi. Juhuslikke, kes "ERSP ideoloogiat toetasid", sinna ei võetud.
1992. aasta lõpus, mil töötasin siseministeeriumis, pöördus minu poole parlamendi ERSP fraktsiooni aseesimees Viktor Niitsoo küsimusega, mida ma arvan Jüri Pihlist. Kas teda võiks kinnitada juhtima kaitsepolitseid? Sel ajal ei teadnud ma Pihli eluloost mitte midagi ega olnud temaga veel isiklikult kohtunudki. Loomulikult kehitasin Niitsoo küsimuse peale õlgu. Selge on see, et Jüri Pihl määrati riiklikule julgeolekule nii tähtsa struktuuri etteotsa täiesti kontrollimatult, nagu on väitnud ka kaitsepolitsei kontrollimise komisjoni esimees Enn Tarto.
Juba aastaid hiljem, see oli 1995. aasta algul, sain ma Jüri Pihli protežeerimisest kuulda huvipakkuvat ja ühtlasi väga ärevakstegevat infot. Kuuldu pärines ühelt endiselt "kagebiidilt", kes pärast KGB tegevuse ametlikku lõppu Eestis 1991. aastal asus tegutsema väikeettevõtjana. Ta oli väikese töökoja kaasomanik ja ühtlasi töömees. Endine "organi" ohvitser oli töötanud KGB 5. osakonnas ja värvanud 1980-ndate aastate algul kaastööle ühe teadusliku instituudi tollase kaastöölise. Värvatu oli korda saatnud mingi eksimuse, mille eest oleks okupatsiooniaegsete seaduste järgi laagrisse võidud saata. Sekkus KGB, kes pakkus alternatiivi. Mees nõustus. Sama mees pääses "Isamaa" nimekirjas Toompeale.
Objektiivsuse huvides tuleb märkida, et KGB kaastööliseks värvatud mees ei kuulunud nö. ideeliste hulka. "Organi" abiline, kes sai pseudonüümiks "Daniel", oli olnud vägagi loid oma kaastööliste kohta informatsiooni andmisel ja kadus 1980-ndate aastate lõpus, kui algas laulev revolutsioon, KGB silmapiirilt. 1992. aasta lõpus otsiti endine KGB-töötaja üles ja meenutati talle, et tal oli kunagi "Danieli" nimeline abiline. Venemaalt KGB mantlipärijalt FSB-lt oli korraldus saadud, õigemini soov, et ohvitser kohtuks oma endise agendiga ja taastaks temaga kontakti. Sooviti, et riigikogulaseks saanud "Daniel" püüaks Toompeal oma kolleege mõjutada hääletama Jüri Pihli määramise poolt. Endine "kagebiit" aga oma agendiga ei kohtunud ja ignoreeris endiste leivaisade soovi. (Vähemalt mulle rääkis ta nii.) Ometi võib eeltoodust teha huvipakkuva järelduse: ilmselt sobis Jüri Pihli kandidatuur venelastele niivõrd, et sealne "organ" otsustas teda toetada. Need on "organite" luuremängud, mis asjasse pühendamatuile mõistmatuiks kipuvad jääma.
Jüri Pihli isik kaitsepoltsei peadirektori ametikohale rahuldas mitmeid osapooli, sealhulgas ka KGB-d. Ühe endise julgeolekulase sõnul oli KGB-l kaitsepolitsega kokkulepe, mille järgi kohtub Pihliga aeg-ajalt viimane ENSV KGB ülem kindral Rein Sillar.
9 kommentaari:
Te võite siin Pihli tümitada lõputult, aga oma kuulsa pronksmanöövriga pesi Jüri endalt kõik vanad patud maha. Indulgentse jäi ülegi.
vot vasjad. uraa, uraa, uraa. da zdravstvuet estonskaja militsija i kgb - seitsme näoga jaanused. oksele ajab! see on sama hea kui prostituudist saab kunagi nn hea ema. vot pljaad.
Mida sa teed kui oled riigitasemel valgekraeline varas, ehk nagu pätid ütlevad, "vor zakona". Mitte sittagi, see kes omab sinu kohta kompromiteerivat infi ja rohkematki, selle ees sa lömitad terve elu. Vaadake, kes Pihli ees lömitavad ja pole vaja olla ajugeenius, et üht-teis mõista riigis toimuva üle. Pihl on kõige ohtlikum mees, kes oma kärsa poliitikasse ajanud. Aga ta teab väga hästi, mis meetoditega on võimalik imbuda poliitikasse ja seal jõuliselt, jõuliselt, jõuliselt, jõuliselt nagu ta korrutas kui papagoi, toimetada. Sitta ja pättust, vähe sellest, ka riigireetmist tippude-tipu (ärge unustage, endise mendi) tasemel on selles vargapesas niipalju olnud, et infi omavatel manipulaatoritel on täna käes selline võim, mis tavainimesele lihtsalt arusaamatu ja nähtamatu. Mis omakorda soosib ja on soosinud tagatubades tehtud salajasi kokkuleppeid. Ma ei tea miks, aga mulle meenus praegu Estonia parvlaeva kapten Avo Piht. Küsige Pihlilt, kuhu peideti see mees või on juba mullatoidul? Kütke ahjud kuumaks, puid peaks estonski metsades veel jätkuma. Vargad ahju. Lugupidamisega "Teie Pärisorjuse tunnetaja"
Juhtide kohta selline lugu...
Ajakirja Business & Finance artikkel
HOW WE CAN CREATE BETTER GOVERNANCE
Cian Blackwell looks at our inadequate corporate governance standards in Irish businesses and suggests several steps Brian Lenihan can take to improve them and mitigate damage to our reputation abroad.
Minister for Finance Brian Lenihan
has pledged to introduce legislation that will prevent directors from sitting on multible boards.He has also indicated that the practise of chief exevutives becoming chairmen in banks wil be banned in the near future.
The publcation in February 2009 of Grant Thornton's review of the corporate governance practices and reporting of Iseq-listed companies
contained several recommendations on how to improve comliance in Irish companies.
This article explains the context and evolution of corporate governance practise in Ireland.
for the past three years,Grant Thornton has conducted research
on the extent to which Irish-listed companies are compliant with the Financial Reportng Councl's combined Code on Corporate governance,based on information in the companies' published annual reports.
The Combined Code sets out standards of best practice in relation to board composition,remuneration,accountabiity,audit and relations wit shareholders.
The Grant Thornton Iseq Corporate
Governance Review 2009 was compiled in the last quarter of 2008,based on publicly available data for 39 companies listed on the man market of the Irish Stock Excange.
The most recently published financial statement were examined for each company,covering financial year-ends in the first half of 2008 and the latter half of 2007.The researc shows that only 51% of the samle of lsted companies have disclosed in their annual reports that they are fully comliant with the Combined Code.
The remander of companies either disclosed that there are exeptions to their compliance or,in one case,made no mention of whether
they were compliant with the code.Where companies do not fully comply,they are required to explain their noncompliance.
To address the governance requirements of listed companies,most western jurisdictions have introduced additional governance rules regulated ether by the stock excange itself or by an independent regulator.
In the US,the regulation of listed companies consists mainly of the listing rules of each stock excange
,the regulatons of the Securities and Exchange Comssion(SEC) and federal legislation such as the
Sarbanes-Oxley Act.
In Ireland and the UK,where corporate governance frameworks are simlar across the two jurisdictions,governance has evolved as a more principles-based aproach rather than the largely rules-based approach in the US.
The principlesbased aproach in the UK and Ireland is founded on the requirement on both jurisdictions for listed companies to comply with the Combined Code.
We can only speculate as to what effect the current crisis and and recession will have on the regulatory environment in Ireland but recent indications from the Department of Finance would suggest that it will result in an increased regulatory burden.
From the 2009 Grant Thornton reprt,a number of non-compilance trends are noteiceable in the companies surveyed,including the following,some of which have received media attention recently:
*Failure to separate the roles of chair and CEO
*Elevation of a former chief executive to chairman
*"Independent" directors who do not meet the independence criteria of the code
*Failure to name the member of the audit committee who has"recent and relevant financial experience".
On the latter point,over a third of companies fail to note which
of their audit-committe members has such experience,although many of those companies indicate that at least one members does.Given the nature of the financial and economic crisis that these companies are dealing with,this
omission requires urgent reassessment.
A further trend that has become apparent in Irish-listed companies
is the extent to which
cross-directorships,refered to by the Combined Code,have become commonplace.
Although the code lists the existence of cross-directorships as a factor that potentially impairs independence,it gives no guidelnes on a suteble limit to the number of boards on which a director ahould sit.
Whilst a small number of part-time,
non-executive positions on listed or publc boards is reasonable,excessive directorships,particularly where one role is a full-time executive
one,should be questioned.
The results above provide evidence that,rather than complying with the spirit of the principles of the Combined Code and providing sufficient information for shareholders to make their own
assessment of the level of compliance,companies have opted to provide the bare minimum of information,frequently not even enough to comply with the provisions of the code.
It is clear that for
principles-based regulatory environment,merely complying with the letter of the guidance,and not its spirit,is not adequate.
Furthermore,this approach may have contibuted to an environment where it was considered appropriate to do what one might reasonably expect to get away with.
The requirement for listed companies to comply with the Combined Code is incorporated into the listing rules of the rish Stock Excange and the UK Financial Sevices Authority which acts as the UK Listing Authority.
Effectvely,this makes the requirement to comply with
Jätkub...
Vargad ahju!
Jätk..
Kusagil siinmaal vast jäi pooleli:)))
Effectively,this makes the requirement to comply with the Combined Code a contracted one,rather than a legislative requirement,and thus the sanctions for non-compliance by an
Irish-listed company are only those available to the Irish Stock Echange,eg suspension of shares or delisting,mechanisms which are invoked only in the most extreme circumstances.
To enhance the governance of Irish companies,it may be time to provide legislative backing to the principles of the Combined Code.This is not a call for adoption of afully rules-based
framework,as typified by the onerous and costly requirements of the Sarbanes-Oxley Act.
Rather,what is required may be a hybrid approach involving continued reliance on the Combined Code but supported by legislation
to require and enforce key compliance principles.
The Financial Reporting Council has recently sought views on how to enhance the Combined Code,acknowledging that it has not been sufficently effective.
Specific messures that should be considered for legislative codification,for example:
*The placing of stricter limits on the maximum number of directorships of listed companies that can be held,particularly in banks;
*Requiring companies to have a minimum number of independent directors,and setting standards for determing independence;
*Requiring separation of the roles of chair and chief executive;
*Requiring companies to have an audit commitee which must have a majority of independent directors,and evidence of recent,relevant financial experience.
Consolidated legislation is currently being drafted to replace the existing Companies Act.While ultimately stronger corporate governance mechanisms should be incorporated into this,rather than wait until this is ready,legislation should be enacted as soon as possible.
In conjuction with these legislative changes,the following changes in attitudes to corporate governance are essential:
*Companies must embrace the spirit of principles-based reporting and provide more meaningful and comprehensive disclosures on matters that are of relevance and importance to investors;
*Regulators,investors and other stakeholders must increase their pressure on companies to report appropriately and discharge their
dities fully;
*Shareholders(both institutional and individual)should more actively question board and assess whether the answers they receive are appropriate.
Ultimately,the main benefit of improving the level of compliance with corporate governance in Irish companies lies in supporting international confidence in Ireland as suitable place to invest and do business,and mitigate the damage to the reputations of companies and the Irish economy.
This should be an important goal for Government in the coming year and the boards of Irish companies have a crucial role to play in supporting it.
Cian Blackwell,FCA,is a partner in nGrant Thornton's Business Risk Services department in Dublin.
He also lectures in University College Dublin's diploma cource in corporate governance.
Vargad ahju!
Kuidas sul,Pihli poiss,kulgeb parvlaeva Estonia uputajate kohtu ette toomine?
Millegi pärast www.elaestonia.org
ei avane...juba eila õhtust saati...
Kas keegi teab kuidas läheb Helje Kaskelil?
Ta ju pidavat elama Eestis.
Nii ta kirjutas mulle viimati.
Ei tea,kas ta kirjutas avalduse EV politseisse algatamaks kriminaalasja toomaks kohtu ette parvlaeva Estonia uputajad?
Miks sa Pihl ei ole selle jaoks midagi teinud,et tuua kohtu ette parvlaeva Estonia uputajaid?
Miks Lang viimati meedias ütles sedasi :"Kui Rootsile on vaja algatada uut uurimist siis EV seda ka teeb."?
Leavahuku süüdlaste kohtu ette toomine on ju EV siseasi...
Lang ise peanuks juba ammu tooma kohtu ette süüdlased...
Vargad ahju!
Selles ajakirjas Business & Finance
on veel mõned huvitavad artiklid aga kuna ma ei leia postitusi mille alla need sobiksid siis kallid kohviku pidajad palun lubage need siia paigutada.)))
Järgnev artikkel on kingitus Eesti ettevõtjaile.)))
TENDENCE IS THE TOP SHOW
This year's Tendence International Trade Fair,which takes place in July later this year,promises to be the biggest and best yet.
Retailers take note.This year's Tendence International Trade Fair in Frankfurt will be held in July rather than its usual slot in autumn.This is the second year in succession that the organisers,Messe Frankfurt,have brought the date forward to take into account the ordering needs of traders.The move also means that Tendence will be the first event in both the national and international calendar for the second half of the year.
Messe frankfurt,which employs 1,400people wordlwide and has annual revenues of Euro 436 million,is Germany biggest fair and exhibition company.On top of that,the group has a global network of 29 subsidiaries,five branch offices and 48 international sales partners,which represent Messe Frankfurt in over 150 countries around the globe.The company is well represented on the international front but this year's Tendence Fair promises to be the stand-out date on their calendar as the event shifts from its traditional date in the autumn.
"Organisers of trade fairs need the courage to make changes and so we undertook the major step of moving Tendence from its
centuries-old autumn slot to July
3rd-7th,"explaines Michael von Zitzewitz,chairman of the board of management at Messe Franfurt,"The decision is of huge strategic and economic significance to Messe Frankfurt,since Tendence is one of our most important events of the year."
This year there will be three trade fairs taking place under the umbrella of Tendence:Giving,Living and Collectione.
"With Living and Giving,Messe Frankfurt aims to sharpen the image of tendence as the platform for products for the home and giving,"says von Zitzewitz."The focus at the design orientated Living trade fair,which will be held in halls 4.1,4.2 and 6.1 at the Frankfurt am main,is on products in the modern interior design category and includes accessories for the home,as well as home textiles,pictures,frames and lighting.
"the Giving trade fair (halls 3,5.1,5.0 and 6.0)is devoted to presents,a subject that dominates the Advent and Christmas seasons and,therefore,almost the whole second half of the year.Besides a large selection of gift items from traditional to very trendy products,the range of exhibits at Giving also includes stationary,toys,arts and crafts,candles and gourment presents.On top of that of all that,there will also be exhibits on genuine and costume jewellery,personal accessories and beaty and wellness products."
The wide variety of exhibitiors on show gives credence to the statement that Tendence is distinguished from other trade fairs by"an unparalleled range of products at the optimum time...and stands for seminal design,the latest trends and valuable inspiration for the trade".This has been especially true since Messe frankfurt added the Collectione fair to the portfolio of Tendence in 2005.
"At this year's Collectione,exhibitors will present the trends for the upcoming spring and summer seasons in 2010 for the first time," von Zitzewitz explains."This part of Tendence is a magnet for decision makers and bulk buyers from retails chains,department stores,the floristy wholesale trade,DIY and home improvement centres,and garden centres.This year at Collectione,visitors to the fair will find a complete spectrum of annual decorations and gift article,as well as broad range of products for balconies,gardens and terraces.
Collectione is the first and most important event for the presentation of new products for the coming season and a specialist marketing platform for the
medium-to large-sized segment of the market.
"There will also be a passage section in Hall 9 where overseas exhibitors will present a wide range of home accessories,gift artices,and household products."
Promoting innovation
Not only is Tendence recognised as one of the most important trade fairs of the year,it is also renowned as design and trend venue where the latest tendencies and movements are broght to life at variety of trend shows during the five days of the fair.
Studio Polka from Vienna and Studio Doshi/Levien from London will be this year's personal shoppers for 2009.Their individual exploits,which will be represent a wide variety of items on display at the fair,will be on show at specially assigned trend area.
Up and coming designers will also be given their head at this year's event."Talents" will give 40 young designers and students the opportunity to present their prototype designs to an audience of international experts.This special platform also offers the next generation of desigers the chance to make important industry contacts.
For young designers with some experience already under their belts,another promotional event entitled "Next" has been organised for them to gain a firmer foothold within the industry.This event also offers young international companies with a design background the opportunity to become better known with established industry experts.
Vargad ahju!
Kuule ennetustöö, palun pane edaspidi oma pikemate tekstide kohta, mis kuskilt veebist kopitud, AINULT LINK!!! Väga raske on pikki tekste jälgida, ning sinu enda mõtted kaovad ka sinna sisse ära. Nii et pane, palun, ainult link, pikki tekste kohvik enam ei avalda.
siit kopisite vä?
http://www.e-hydepark.com/new/?id=thread&parent=296&forum=teemad&showposts=1
http://www.arileht.ee/artikkel/460832&kommentaarid=0
http://www.postimees.ee/171007/kommentaarikeskus.php?ARTIKKEL_ID=288706&TASK=KOMMENTAARID
http://www.reporter.ee/2007/10/12/juri-pihl-runnaku-all-kgb-seks-soomlannaga-ja-enesetapuahvardus-wc-s/
Postita kommentaar