Väljavõte Postimehe veebist.
A word of advice, ärge usaldage Jüri Pihli. Kui mu nina ei eksi (ja nagu ajalugu näitab, mul on selliste asjade peale väga hea nina), on Jüri Pihl Reformierakonna mees. Kui soovite, siis Reformi Trooja hobune sotside sees. Ja nagu Trooja hobune toodi Trooja väravate alla kavalusega, nõnda toodi ka Pihl sotside sekka kiibitsema - kavalusega.
Sotsid võivad ju arvata, et Pihl suudab luua tugeva organisatsiooni ning sel viisil sotsidele valimistel edu tuua, aga edu ei tule juba seepärast, et loomeinimesed, kes moodustavad sotside valijaskonnast küllaltki aukartustäratava osa, ei vali iialgi menti. Liiatigi veel tühmi menti, kel puudub igasugune ilumeel. Ka lihtsatel töölistel pole selle ülbe ametnikuga midagi ühist. Omamehelik Nestor oleks olnud palju parem valik. Või aktiivne naine Katrin Saks. Jüri Pihl imponeerib ehk vaid kalapilgulistele ametnikele ja nn kõva kätt pooldavatele fundamentalistidele, aga ka Andrus Ansip on ametnike heaks palju ära teinud ning ka temal on tugev käsi, tõstis eesti rahva vaenlase nr 1 Aljoška paigast. Või õigemini Ansip ja Pihl koos tõstsid. Või õigemini Ansip värises ja Pihl tõstis.
Ansipi ja Pihli ajalugu ja maailmavaade on üsna sarnased. Võiks isegi öelda, et nad on nagu kaks tilka vett. Mõlemad on südametunnistuseta karjeristid, kes tahavad iga korra ajal pumba juures olla. Põhimõtetest, aadetest kama kaks. Nagu üks tark poliitik tabavalt märkis, neil polegi maailmavaadet. Nad on nõus olema kes iganes - komud, natsid, fašistid, antifašistid, konservatiivid ja liberaalid. Kuidas vaja, palun väga! Nõukaajal olid mõlemad kõvad aparatšikud: Andrjuška ajas Tartus tudengeid koertega laiali, Jurka oli gostinnitsa Viru turvaülem. Mõlemad mehed õppisid kõrgemas parteikoolis ja olid ustavad parteilased. Jurka olevat koguni end ära tappa lubanud, kui teda soomlannaga seksimise pärast parteist välja visata taheti.
Ja nüüd on korraga sedasi, et sama ilmavaatega mehed, kes koos Aljošat kangutasid, on eri erakondades. Kuis nii; veider, kas pole? Jüri sobiks palju paremini komuminevikuga aparatšikute punti, mis on Reformierakond. Aga ometigi on ta valinud sotsid. Sotsid, keda on harjumuspäraselt valinud kultuuriinimesed, töölised ja isegi venelased. See rahva kõige vaesem ja intelligentsem osa, kui nii võib öelda. Inimesed, kel ei ole Jüri Pihliga midagi ühist, kes ei suuda end temaga samastada.
Kulturnikud suudaks end samastada näiteks Indrek Tarandiga ja töölised Eiki Nestoriga: mõlemad on mehed, kes suudaks viia rahva barrikaadidele. Aga just selline mees või naine peaks olema sotside eesotsas. Mees või naine, kes suudaks (piltlikult öeldes) ratsutada oma sõjaväe (ehk erakonna) eesotsas nagu hunnide Attila. Pihl on teist tüüpi mees. Tema on see tüüp, kes tuleb kumminuiaga rahvast barrikaadidelt ära ajama. Ja kui panna ta sõjaväge juhtima, siis tema on seda tüüpi kindral, kes vaatab kõrgelt künkalt, kuidas tema sõjavägi lahingut lööb ning laseb varvast niipea, kui asjad lähevad hapuks.
Nüüd venelased. Venelaste vaenlane nr 1 on Andrus Ansipi järel Jüri Pihl. Muidu hääletaks paljud venelased ehk sotside poolt, aga nüüd mitte iial, sest Pihl on ees. Ja venelane juba Pihlile Pronksööd ei andesta. Ja kuna venelane samastab sotse Pihliga, siis ei andesta ta ka sotsidele.
Reformierakonnale ei ole tugevad sotsid kasulikud. Ja ei ole kasulikud seepärast, et kui sotsid saaks valmistel palju hääli, siis nad lööks suure tõenäosusega kampa Savisaarega ning liitund Kesk ja sotsid saaks Reformi ja IRL-i opositsiooni lükata. Seepärast ei ole tugevad sotsiaaldemokraadid Reformierakonna huvides.
See võib tunduda esmapilgul uskumatu, kuid mõelgem siiski - mis oleks veel parem viis sotse kui erakonda diskrediteerida kui "sokutada" sotside erakonda ja hiljem erakonna etteotsa mees, kel on tühm ja tahumatu ning suudab heal juhul vaid käputäit valijaid peibutada? Ma ei saa ainult aru, miks sotsid olid ometi nii lollid ja valisid Pihli erakonna esimeheks. Miks Katrin Saks taandas oma kandidatuuri? Kas Pihl survestas sotse millegagi ja neil ei jäänud lihtsalt muud valikut? Kuidagi teisiti ei oska ma seda niivõrd rumalat ja lühinägelikku strateegiaotsust tõlgendada. See on umbes sama, mis panna Roheliste erakonna juhiks kõige suurem keskkonnasaastaja.
Muide, laupäevane Postimees kirjutas, kuidas sotsid ajasid eelarvekõnelused ummikseisu ning et esmaspäeval jätkavad sotside nõudel eelarvekõnelusi valitsusliidu kolme erakonna juhid ehk siis Ansip, Laar ja Pihl. Kui Pihl peaks olema Reformi mees (ja ma arvan, et ta on seda), siis sisuliselt jätkavad eelarvekõnelusi kaks reformisti ja üks irl-lane. Ja tegelikud sotsid ei saagi kaasa rääkida. Juba tuli uudis, et Ansipi ettepanek peatada maksed kolmandasse sambasse läks läbi nagu niuhti. Nestor natsa piiksus, aga kasu polnud sest kedagi. Pihl aga teeb nii, nagu see on kasulik Ansipile. Ta on selline tore Trooja hobune, kes suudab pelgalt oma kohalolekuga palju kahju tekitada.
Ma arvan, et Pihl palju ei põe, kui sotsid valmistel hävitavalt lüüa saavad. Ma arvan, et tal on sotsidest suht suva, sest Reform ja Ansip on talle kindlasti juba mõnd sooja ametiposti lubanud.
Sinisilmsed sotsid usuvad ilmselt siiralt selle õelate silmadega mehe naeratust. Asjata. Tema ongi põhjus, miks te nii Europarlamendi kui kohalikel valimistel väga vähe hääli saate.
2 kommentaari:
Kahju on sellest,et pildil olevate reeturite kaudu tuntakse meie kodumaad väljamaal...
Ajakirjas Business & Finance artikkel algab Herman Simmi loost...
Muid asju ei kirjutata Eesti kohta...
PRINCIPLES? MOT ON OUR TURF...
Its time to turn our guns on
non-executive directors who refuse to take a stand to ensure accountability,writes Cormac Lucey.
Hermann Simm was in charge of Estonia's national security system and organised the flow of all classified military documents.He was also Russian spy.He pleaded guilty to reason on February
25th.Simm was captured because his Russian handler was spotted as he tried to recruit an official in another country.The Russian was followed to see if he might lead investigators to other spies.
He did.
According the Economst,"several other countries are apparenty following up five leads"arising from the handler's activities..."the results are unlikely to become public".It is the suggestion that the possible existence of five Russian spies operating at senor levels of NATO
governments is"unlikely to be made public"that is of special interest.
There can hardly be a security argument for keeping these matters
secret.Clearly Russia,having recruited these spies,already knows of their existence.
Clearly,having nabbed these spies,the intelligence sevices of their own countries know about them.And,given that the intelligence services know about these matters,they have presuambly notified their political masters.
The only key group left in the dark will be the general public.
And they are the masters in democracy,arent they? It is the protection of the publc which is,after all,the core objective of their intelligence services?
Government agencies believe in the public's right to know,don't they?Yeah right.In reality,government only grudgingly concedes this point.Government wants to look big and strong and hates to be exposed as weak and,sometimes,incompetent.
The reluctance of people with big jobs in barely accountable bureaucracies to accept personal responsibility or to admit personal error is a major source of our problems in this country.
Consider the decision of the board of Irish Life and Permanent(ILP)to initially refuse the resignation of their chief executive,Denis Casey.Casey had been part of ILP's decision to window-dress Anglo=Irish Bank's year-end deposite base by Euro 7bn.Within a day,this board decision was reversed and Casey's resignation accepted.
What role did the directors,recently apointed to monitor the public interest,play in all this? What role was played by former finance minister Ray MacSharry,former financial regulator Liam O'Reilly and former secretary-general of two government departments,Margaret Hayes?
When ILP chairman Gillian Bowler signaled her intenton not to accept Casey's resignaon,did none of these directos have the gumption to say to her,"if you don't accept Casey's resignation,you'll have to accept mine.I have no wish to remain on a board that can accept such behavior"? It's clear that none of them took this line as Casey remained in positon an extra day while Finance Minister rian Lenihan secured the aceptance of his resignation.
This is one of the main problems facing Lenihan and Cowen.While they must take decisions,many of those who surround them succeed in dfficusing responsibility by sitting on boards and commitees which are so structured that nobody seem to take responsibility for anything.
The entire thrust of the corporate governance movement has been to target executives who accure too much power and abuse that power.
It is not time for that movement to turn its guns on those nonexecutive directors who adroitly
avoid accountability for any exercise of power? If those who abuse power must be held to account,is it not also right to hold to account those who refuse to use their power to ensure accountability?
The ultimate sanction which independent directors have against executive directors is their power to resign and draw attention to the matter which they object to.If directors are not willing,in extremis,to countenance this action then they reduce themselves to little more than corporate ornaments who are dusted off and taken out every month or two to claim their barely earned emoluments.
When was the last time you can recall the director of an Irish company resigning on a matter of principle.Even if they do,it is often dressed up as a resignation prompted by pressing time commitments.
The problem here in Ireland is that our establishment is so small and inter-connected,that resignation from one of its element can be portrayed as a rejecton of that establishment in its entirety.The person who resigns can be represented as"a loose cannon" or
"not a team-player".What thanks,for instance,did the economst Jim O'Leary get in 2002 when he resigned from the benchmarking body after it emerged that it was simply about arranging extra pay increases for public-sector workers(rather than ensuring that public-sector pay was comparabale to private-sector pay)?
As a society,we are simply unused to people acting on a principled basis.The notion that"independent" directors operate some sort of control over very powerful executives is therefore largely ilusory.Corporate governance works in theory.In Ireland,it doesn't seem to work in practice.
Cormac Lucy was senior advisor to Michael McDowell in the last government.
Kas panite tähele,et iirlased leiavad nende kodumaa olevat väikene nagu küla kus selle elanikel pole saladusi?
Vargad ahju!
Vigade parandus.
Pealkiri peab olema:
Principles? Not on our turf...
Vargad ahju!
Postita kommentaar