neljapäev, 7. mai 2009

Aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea...


Väljavõte Delfi veebist.

Kui vaadata tänast ajakirjanduspilti, siis millele see sarnaneb?! Kes mäletab veel vana nõuka aega, see ilmselt märkab teatud sarnasust. Eriti nõuka aja viimastel aastatel, kus riik oli omadega perses, rahvas nälgis ja mässumeeleolud üha suurenesid. Aga ajakirjanduspilt oli sootuks teistsugune, seal räägiti, et kõik on kõige paremas korras, jutustati kolmandajärgulistest teemadest. Või sellest, et kapitalistlikud imperialistid, pahad välismaalased hauvad kurje plaane ja teevad muid inetusi. Või midagi seesugust. Muusika mängis täiel häälel lõpuni.

Eesti ajakirjanduses võib märgata praegu samalaadset nähtust. Ajal, kui tööpuudus üha suureneb, palgad vähenevad ja inimesed ning kogu riik on üha suuremas kriisis, räägib ajakirjandus sellest, kuidas kuri Venemaa haub Eesti vastu pidevalt mingeid salaplaane, ja kuidas elu Eestis on muidu üks suur lust ja lillepidu. Veenduge ise, väljavõtted tänase veebimeedia esikülgede nö põhiuudistest:







Ma ei ütle, et meedia peaks kriisi võimendama ja ainult nö negatiivseid sõnumeid edastama. Aga tähelepanu peaks koondama olulisele: kuidas kriisis ellu jääda. Seda igal tasandil. Vastasel korral on rahvahulgad varsti tänavatel, seda vaatamata Kapo vms struktuuride hirmutamistaktikale. Ka NLiit läks lõpuks pauguga lõhti, kuna kummi oldi kõvasti venitatud. Rahvas pressis end lõpuks ikka tänavale: surm siin või Siberis.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olen juba öeldud, et uudiste esilekerkimine nendel lehekülgedel on seotud lugejahuvi ehk klikkidega - toimetajad uudiste järjestust ei mõjuta, ei saagi mõjutada.

Seega teie kriitika on täielik pask.

Anonüümne ütles ...

Ei, inimesed ei tule tänavale.
Kes enam ei suuda, sureb ära.
Kes suudab, läheb niipea kui mujal majandus kosuma hakkab.
Hääletatakse jalgadega.
Vastu tahtmist ja valuga, kuid minnakse. Kuskil peab ju inimesel olema kodumaa, mis hooliks temast samavõrra kui tema kodumaast.
Või vähemalt jätaks rahule.

Inno ütles ...

21:36 anole:
hülge ila. Siis peaks esiküljel olema ainult seksi-uudised, aga neidki pole.

Ja mis inimestesse puutub, siis ka 1988. aasta algul püüdsid Kadastik&Co väita, et keegi ei tule tänavale, ainult hullud, aga lõpuks tuli lauluväljakule 300 000 inimest. Kui vaja võib eestlane olla väga otsustav. Ja kui algul ei saa vedama, siis ei saa pärast pidama. Ja ei lähe see eestlane niisama lihtsalt oma kodust kuhugi.

Anonüümne ütles ...

1.Varem mainisin siin,et peaks tegema artiklite välimääraja aga see on juba ammu tehtud ja
VÄGA HIIGLAMA vahval moel...nimelt on välja antud raamat:
DON´T BELIEVE IT!
How lies become news
Autor Alexandra Kitty.
Dublini raamatukogudes saadaval...
Selles on toodud välja tohutul hulgal näiteid sedasi,et on kirja pandud lehes või teleuudistes öeldu ja siis selle tagamaa lahti seletatud...
Raamat on küllaltki paks...
Sellise raamatu ilmumine Eestimaal
paneks mokad kinni,
ajupesu meedial-pööbli peedistamise meedial mis nimetab ennast peavoolu meediaks s.o. Postimees,Ekspress,Õhtuleht,Maaleht jms.,ja lõpetaks igasuguse hämamise ja sitaloopimise neis väljaannates ja kanaleis...loodetatavsti...
vähemasti siis pööbel saab aru millest on neil tekkinud tülpimus poliitika vastu ja üldse elu vastu...
Eesti meedia tuleb anda kohtu alla...kahjuks pole ju kohut kelle poole pöörduda sest kohus on nendega ühes paadis-maffia.
2.Ega meil muud üle jää kui kasutada EV põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vägivaldselt kukutada debiilikute ja röövlite võim...peame ühinema
Tiit Madissoni juhtimise alla...
Vargad ahju!

Anonüümne ütles ...

Inno, mina arvan, et 1988.aasta asjad juhtusid seepärast, et tegemist oli "kinnise anumaga". Täna lendab enamus rahulolematuid siit lihtsalt minema ja ei toimu mingeid tänavarahutusi. Aga eks need minejad ole idealistid või saamahimulised - kus neid ikka rohkem oodatakse kui kodumaal.