Irjaga Tartus

Irja Tartus turu väravate juures, taamal Emajõe Ärikeskus.

Käisime Irjaga eile taas meie vanas armsas Tartus. Lihtsalt niisama, nagu vanasti. Ja sellisena on Tartu väga lahe. Alustasime turust (NB! Kell oli 1 päeval ja turg käis täie hooga!), kus siis ostsime kõigepealt herneid (35 kr/kg), siis ploome (10 kr/kg), tomateid (15 kr/kg), kurke (12 kr/kg), mustikaid (35 kr/kg), tilli (50 kr/kg), peterselli (50 kr/kg), rohelist sibulat (50 kr/kg), kukeseeni (60 kr/kg) ja kartulit (3 kr/kg).

Tartu turg on ikka nii-nii armas. Ühtegi teist turgu ei anna sellega võrrelda Eestis. Õigemini Eestis polegi ühtegi teist õiget turgu peale Tartu turu. No Nõmmel on ka midagi Tallinnas, aga mujal käib üks turu simuleerimine. Nagu näiteks Rakveres, kus, tuleb välja, on nädalavahetuseti turg juba kella 10ks hommikul läbi, kui inimesed alles ärkavad. Sestap käime, kui mahti on Tartu turul. Kus on sadu müüjaid, valik suurepärane, ja eriti meeldivad vanemad tädikesed, kes seal müüvad. Mu enda vanaema käis ka Tartu turul müümas, siis, kui turg oli veel praeguse Statoili tankla kohal, sõitis bussiga hommikul Tartusse ja õhtul tagasi. Müüs siis mustikaid, jõhvikaid, pohli, lambavilla, lõnga. Ja teenis nõnda pensile lisa, millega siis aitas oma lapsi. Irja on muideks hästi mu vanaema moodi, kah selline lahke ja hea. Ja hästi tragi.

Siis edasi jalutasime mööda uuest nooblist Dorpat Spa hotellist, kus siis Tartu maffiapere üks liige Aivar Otsalt pidas maksumaksja raha eest maha oma uhke sünnipäeva. Hotell ise kuulub Tartu risti-isale Neinar Selile. Aga selle hotelli ümbrus oli küllalt trööstitu, kuigi keskkond on väga ilus, jõe ääres. Aga mis on nukker, et need Tartu kodutud, kes varem tiksusid turu kõrval, praeguse hotelli külje all, on nüüd aetud jõe äärde. Ning jõeäär on muutunud selliseks õliseks ja haisvaks, ja jõgi ise ka, kus vedeleb igasugu rämps, tühjad õllepudelid ja -purgid. Nii et otse kesklinnas on ka oma väike geto. Silla alune, mis ma lootsin, et uue hotelliga korda saab, haiseb ikka kuse järele.

Ja üldse, mu arvates, see Tasku ei sobi Tartu kesklinna. Samuti nagu ei sobi uus Kaubamaja. Ega tigutorn. Tartust ei saa kunagi metropoli, ta jääb ikka selliseks provintsi-keskuseks, kus on Eesti tunnustatuim ülikool. Ma mõtlen siin just inimeste ellusuhtumist, mentaliteeti. Sellised klaasist ja kivist monstrumid mõjuvad Tartus samamoodi kui pilvelõhkuja mõnes külas. Nagu sadul sea seljas. Tartu on armas väike provintsilinnake ja võiks seda olla ka väljanägemiselt. Kaubamajad võiks olla kesklinnast väljas, nagu näiteks on Lõunakeskus. Ja kuulda on, et sel Lõunakeskusel läheb väga hästi, palju paremini kui Taskul. Tasku asemel oleks võinud ehitada korraliku bussijaama, nagu lubadus oli, kuna Seli sai selle kesklinna kinnistu linna käest poolmuidu kätte just selle lubaduse eest. Et tuleks korralik bussijaam.

Edasi jalutasime juba Tartu selle kaunima osa poole, Raeka platsile. Mis on tõeliselt ilus. Palju lilli, välikohvikud. Istusime maha ühte meie lemmikusse, Truffe'sse. Tuleb välja, et Truffe on isegi laienenud! Vahepeal oli jutt, et laienevad keldrisse, aga nüüd on nad omale saanud hoopis kõrvalolevad ruumid. Praegu on väga palju häid pindu saadaval!

Siis edasi jalutasime purskkaevu juurde, selle ees olid laagrisse võtnud noored, kus siis üks tädike käis panni pealt kartulit söömas. Küllap masu märk. Ning Rüütli tänava alguses mängis tänavamuusik.

Rüütli tänava algus oli samuti väga vilgas, aga tänava lõpp on jäänud hästi vaikseks. Peatusime ka meie vana armsa Crepi ees (see on see koht, kus me kohtusime 4 aastat tagasi), ja sealt edasi on juba täiesti vaikne. Kõik poed ja kohvikud on kinni. Edasi jalutasime ülikooli peahoone juurde, ja sealt Irja lemmik-raamatupoodi- Ülikooli raamatupoodi. Eriti meeldib Irjale teine korrus, kus müüakse võõrkeelset kirjandust. Siis edasi võtsime suuna mäest üles Toomemäele. Kus on sünnitusmaja kinni pandud ja selle asemel on muusikakool. Toomemägi oli armsalt vaikne, seal oli näha üksteise ligi hoidvaid paarikesi. Kus mujal Eestis neid näeb, eksole?! Õhh!

Tulime Vallikraavi tänava otsa juures alla ja avastasime, et vana hea Wilde kohvik on taas avatud. See on hea uudis! Siis on alanud maja ehitus Ülikooli tänava otsa juurde, kust sõja ajal pommirünnakutes majad hävisid ja kus seni oli selline roheline muruplats, kus oli üleval Vanemuise teatri reklaamtulp.

Käisime läbi ka kaubamajast, sellest buumiaegse bling-arhitektuuri musternäitest, kus oli samuti armsalt vaikne. Jalutasime läbi vana kaubamaja tagat, ja Swedbanki uue büroohoone kõrvalt, bussijaama eest uuesti turu juurde.

Siin ka mõned pildid käigust Tartusse (põhjalikum galerii on üleval siin: http://gallery.me.com/innott#100495):


Irja turul herneid ostmas.


Ja ploome.


Emajõe äär kesklinna silla juures paistab kaunis trööstitu.


Tasku kaubamaja ees.


Truffe kohvikus Raekoja platsil.




Irja paneb tänavamuusikule raha.


Irja oma lemmikraamatupoes- Ülikooli raamatupoes.


Paarike Toomemäel.


Toomemäel.


Wilde kohviku ees.


See tegelane tegi pildid.