Jessas, mis Kaur Kenderist on saanud! Ja uus Ingrid on sündinud: Anastasia Kender.

Väljavõte viimasest MK-Estonia'st.

Njah. Ma ei teagi, kust alustada. Kui ma Kenderiga mõned aastad tagasi suhtlesin (siis, kui ta veel ühte koma teist kirjutas), siis rääkis ta ikka aeg-ajalt oma Nastjast, kes pidi olema armas ja õrna hingega tütarlaps, tõeline headus ise, pidi olema pärit Ukrainast, ja õppima eesti keelt. Selline tore tüdruk. Nastjake.

Aga nüüd ma tunnen Kauris ära iseennast. Kõigepealt on sellest Nastjakesest saanud Anastasia. Kes siis ühines äsja Reformierakonnaga, ilmselt on siis läbi käinud ka Peep Vainu "koolituselt", nagu ka Ingrid (Ingrid, muide hakkas ka ühel hetkel ootamatult Reformi eelistama, kui oli varem kogu aeg Isamaaliitu valinud). Ja kes, nagu ta ütleb intervjuus ajalehele MK-Estonia, ei räägi kodus sõnagi eesti keelt, ja sunnib ka Kauri vene keeles rääkima, nii et lapsed saavad eesti keelt rääkida vaid siis, kui nad on Kauri vanemate juures.

Edasi räägib Anastasia, kuidas peres on võim tema käes, püksid tema jalas, ja kui Kaur õhtul väljas olles telefoni ei võta, siis helistab ta Lukuabi'sse ja laseb lukud ära vahetada. Nii et Kaur peab karistuseks öö tänaval veetma.

Nojah, pole midagi öelda, oli Ingrid mis ta oli, aga lukke ta kunagi ei vahetanud.

Siis räägib Anastasia, kuidas neil sündis kaks poega, ja siis tahtis ta tütart, aga sündis ikka poeg. Nüüd mõtlen, et jumal tänatud, et ma Ingridiga veel kokku ei jäänud kolmandat last tegema. Ingrid muudkui rääkis, et teeme veel ühe lapse, et siis saab suhe korda, siis hakkame omavahel klappima, ja ma peaaegu hakkasin teda uskuma, ja ka seda, et võib sündida Ingridi igatsetud tütar (tegelikult tahtis Ingrid juba algusest peale ainult tütreid, aga justkui saatuse irooniana sündisid järgemööda ainult poisid), ja siis ta leebub. Ent nagu nüüd tuleb välja Anastasia Kenderi jutust, siis ootas tema ka muudkui tütart, aga sündisid poisid, ja, pange nüüd tähele: ka kolmas tuli poiss. Ja Anastasia on karmim kui eales varem. Vähemalt mulle tundub, et Kaur jääb tema kõrval üha enam ja enam kössi, isegi kirjutanud pole ta enam midagi. Ja pole ime, loomingulisel inimesel kaob sellise elu juures igasugune loomise isu. Nühid vaid vaikselt mingit asja, mingit loomeindu pole. Tean seda omast käest.

Siis on huvitav lugeda, kuidas Anastasia on samasugune kontrolli-friik nagu Ingrid. Meest üldse ei usalda. Ja kirjeldab, justkui tema oleks kodus A ja O. Ent ma usun, et Kaur on tegelikult väga hea ja armastav mees, aga kannatab tohutult sellise naise käpa all. Ja muide, ka Anastasial meeldib Kaurile parfüüme kinkida, nagu Ingridil mulle. Ja seda, nagu aru saan, mitte siirast soovist meest rõõmustada, vaid sellepärast, et mees hästi lõhnaks. Nii nagu mina Ingridile, nii on ka Kaur Anastasia'le vaid käevangukaunistus, keda siis kõik teised naised imetlevad. Nii Anastasia kui Ingrid naudivad teiste naiste kadedaid pilke.

Panen siia mõned väljavõtted intervjuust Anastasia Kenderiga:
- Mis sind köitis Kauri juures?
- Arvatavasti see, et ta on kiilas. Eriline. Kiilaspäisus erutas mind. Mulle meeldivad sellised mehed. Ta on selline tugev, brutaalne.
- Eestlasi peetakse külmadeks meesteks.
- Kaur pole eestlane. See tähendab, et rahvuselt on ta eestlane, aga temperamendilt - kuum vene mees.

- Ma olen kuulnud sinu suurepärast fraasi selle kohta, et majas räägitakse selle keeles, kes on majas peremees.
- Jah, me räägime vene keeles. Kui me Kauriga käima hakkasime, siis ütlesin ma kohe, et kodus tahan ma kuulda ainult vene keelt. Kaur vastas "hea küll, nagu ütled". Ja ma sain aru, et sellest mehest võib üht-teist välja pigistada. Ma arvan, et lapsed peavad aru saama ja rääkima selles keeles, mida räägib nende ema. Ma ei taha rääkida lastega kehva eesti keelt.

- Miks käivad lapsed juudi gümnaasiumis?
- See oli meil Kauriga ühine otsus. Meie jaoks on tähtis, et Dominic'i jaoks saaks kool teiseks koduks. Ma ise hakkasin ka ivriiti õppima.

- Sinu meest võib tihti näha linna peal Ferrariga ringi sõitmas või pidudel. Jääb mulje, et ta on elumees.
- Meil on sellega karm. Kui midagi pole nii nagu peab, siis teen ma kohe vastukäigu.
- Lööd?
- Ei löö, aga võin. Parem on mind mitte endast välja viia. Ma olen teatud piirini väga rahulik. Algul kannatan ära, pärast võin aga järsku plahvatada, ja kahe minuti pärast olen jälle rahunenud. Leebun kiiresti.
- Kas teil on olnud suuri tülisid, mil sul on tundunud, et asjata sidusid end Kauriga?
- Üks oli. Siis ma vahetasin ukseluku ära.
- Miks?
- Et ta järgi mõtleks. Mind ajab endast tohutult välja, kui telefoni ei võeta. Kui läksid kuhugi lõõgastuma, pole probleemi, aga ole nii kena - võta telefon vastu. Kui mees ei vasta, võtan ma kohe vastu otsuse - helistan Lukuabi'sse.

- Kas te käite kuskil koos?
- Käime nii koos kui eraldi. Mina kohtun oma sõbrannadega, tema oma sõbrannadega (nali). Mitte keegi ei kontrolli kedagi. Kui me lähme kuskile koos välja, ja ta näeb hea välja, siis ma alati vaatan: kes teda vaatab, ja kuidas. Mulle väga meeldib jälgida.
- Ja pärast kodus riidled?
- Ei, me naerame koos.
- Kuidas te puhkate?
- Peamiselt koos lastega. Kord aastas, talvisel koolivaheajal. Möödunud aastal ei sõitnud kahekesi koos kuhugi- kool, töö. Ent kogu perega käisime Krimmis. Minu ema vanemad elavad seal, ma olen seal sündinud. Seal on väga lahe. Kui me Kauriga kuhugi sõidame, siis paariks päevaks, mitte rohkem. Siin käime kinos, teatris, ja eri vastuvõttudel.

- Sa oled karm. Kes sa oled horoskoobi järgi?
- Kalad.
- Kalad peaks olema leebed.
- Ma olen hai. Või piraaja. Poistega on nii vaja. Ma olen ise saanud karmi kasvatuse.
- Kell 9 õhtul pidid olema kodus?
- Jah. Koolipidudelt kell üheksa või pool kümme. Kui tekkisid esimesed diskoteegid, lubas ema tulla kell 11. Ta võis ka mulle järgi tulla ja käe otsas koju tuua.
- Aga mis kell peab mees kodus olema?
- Kui ta on töö juures, siis ta alati hoiatab, mis kell koju tuleb. Näiteks, kell 11 õhtul. Kell 11.15 ma juba helistan. Kui ta on autoga, siis ma ei muretse. Siis ta ei joo. Aga kui ta on ilma autota, siis võib ta olla joonud, ja siis ma muretsen - meil on ju tänaval ohtlik. Siis ma jätkan helistamist, kuni ta on kodus. Kui ütlesid, et tuled kell 11, siis ole kena, ja tule.
- Kas sul endal on olnud mõtteid maha istuda ja ka midagi kirjutada?
- Võib-olla on isegi olnud. Mõnikord laman öösel ja mõtlen: vaja oleks midagi kirjutada.
- Miks sa öösel ei maga?
- Tahaks oma mõtetega üksi olla. Panen lapsed magama, surfan internetis. Ma olen mõelnud sellele, et kirjutada. Aga pärast mõtlen: kirjutamiseks peab maha istuma. Kui keegi (võibolla Kaur) midagi kuskil minus veidi liigutab, siis võib olla. Aga nüüd mitte. 40selt.

- Kas te planeerite neljandat last?
- Tüdrukut. Võib-olla aasta või kahe pärast.
- Aga kui tuleb jälle poiss? Jääte viiendat ootama?
- Ei. Viiendat ei tule. Kuidas juudid ütlevadki: igal lapsel peab olema paariline. Leonil paariline puudub. Mina tahan tüdrukut. Sõbrannad ütlevad, et mulle pole vaja tüdrukut, ma saan ainult poistega hakkama. Või ütlevad: vaja on tüdrukut, et muutuksid veidi pehmemaks. Aga vaevalt ma pehmeks muutun.
- Kas sa mehe raamatuid loed? Küsid, millest seal juttu, või ta ise räägib?
- Kuivõrd Kauril on ainult üks raamat vene keelde tõlgitud, siis olen ma ainult seda lugenud. Kui veel tõlgitakse, siis loen veel midagi tema loomingust.