Kas ajad oma karvu, või ei, veidi minu enda kogemustest karvaeemaldusega

Väljavõte Reporteri veebist.

Viimasel ajal on tõusnud avalikkuse huviorbiiti kehakarvade eemaldamise teema. Et MASU, või viimasel ajal lausa TÄPE on inimesed pannud vähem oma karvu ajama. Näiteks bravuuritar Anu Saagim räägib ühes Kanal 2 Reporteri saates, et maanaised, näiteks Hiiumaalt, on rannas päris karvased. Silmas on peetud siis nn bikiinipiirkonda. Samas linnanaised ajavad oma karvu edasi, ja teevad seda kodus, mitte kosmeetiku juures.

Siin on Anu Saagim selles saates:


Anu märgib, et talle meeldib, kui ka mehed karvu ajavad. Ja kui enamik mehi eelistab ajada karvu, või lasta neid ajada selja pealt, siis Anu soovitab meestel ka oma pepu karvadest puhtaks ajada. Võib arvata, et mõne naise jaoks võib olla ebaesteetiline, kui mehel pepuaugust pikad karvad välja turritavad.

No meestele on karvade ajamine küllap väga tuttav teema, sest enamik mehi ajab iga päev habet, lõua täiesti siledaks. Ja kes kasvatavad vuntse või habet, need seda ikka piiravad aeg-ajalt. Ning tänapäeva mehed teevad seda ise, kodus, elektrilise masinaga, vähesed käivad vana kombe kohaselt juuksuris, või habemeajaja juures. Ja kosmeetiku juures käivad üksikud mehed, kuigi sinna, kosmeetikusse satub mehi viimasel ajal üha rohkem, nagu on kuulda olnud. Ilmselt siis kosmeetikafirmade ahvatlusel, sest paljud firmad on hakanud ka meestele tootma kosmeetika-sarju. Kus siis on praegu igast kreemid, aga ma arvan, et kaugel pole need ajad, kus ka meestele hakatakse tootma huulepulki, ripsmetušše ja lauvärve. Kosmeetikatööstus peab ju ka arenema, ning mehed tiritakse kaasa.

Mina ise pean tunnistama, et olen karvade ajamises suht laisk, või jobu, aga olen lisaks tavapärasele habemeajamisele ajanud karvu nii kubeme piirkonnast, kui ka pepu pealt. Niimoodi, prooviks. Aga vajadusest ka, sest mind on looduse poolt õnnistatud suhteliselt ohtra karvakasvuga, misõttu olen oma "puhmast" veidi piiranud, et noku ikka välja paistaks. Ja kui persekarvad pikaks kasvavad, siis jääb sitt sinna külge kinni, nii et ka neid olen vahel lühemaks ajanud. Mis on samas küllalt tüütu, pepu vahelt pardliga karvu taga ajada, aga saab hakkama. Kosmeetiku juures karvu ajamas pole ma kunagi käinud. Ja mujalt pole ma ka ajanud, kuigi on mehi, kes ajavad end täiesti karvadest paljaks, see on siis jalad, kubeme piirkonna, pepu, rinna ja selja. Nii nagu teevad seda naised. Ja paljudel meestel, muidugi, ei kasvagi eriti karvu, näiteks selja või rinna peale.

Naiste puhul meeldib mulle, samas, kui nad pole eriti karvased. Näiteks ei meeldi mulle, kui naisel on jalad karvased. See on minu jaoks täielik turn-off. Või kui naisel on vuntsid. Kubeme piirkonna karvad on naise puhul minu jaoks ok. Samuti ei häiri mind karvad kaenla all. Samas, ma kujutan ette, on mehi, kellele karvased naised just meeldivad. Näiteks selles samas Kanal 2 Reporteri saatelõigus tunnistab üks mees, et talle meeldivad karvased naised. No mis teha, mulle ei meeldi.

Minu eks Ingrid oli ka väga tugeva karvakasvuga. Ja kui tal juuksed olid suht hõredad, ja eriti pikaks ei kasvanud, siis kasvasid tal näiteks karvad igal pool mujal väga hästi. Isegi rinna peale, ja isegi vuntsid. Mulle tuli see üllatusena, sest kui me käima hakkasime, siis oli ta pikka aega täiesti karvutu. Ent kui olime juba mõnda aega koos elanud, siis kasvasid tal minu üllatuseks huule peale vuntsid, siis isegi natuke habet, ja ka karvad rinna peale. Ma algul ehmatasin ära, ja arvasin, et see on minust. Aga siis selgus, et tal on need ka varem kasvanud, lihtsalt ta hoolsalt ajas neid. Kui me kokku jäime, siis lasi ta end lõdvemaks. Mulle oli see esialgu šokeeriv, aga pikapeale harjusin ära. Ja eks Ingrid ikka hoolsalt püüdis oma karvakasvu piirata. Kuigi ka tema oli maatüdruk, oli ta linna kooli tulles õppinud ära karvaeemalduse. Ja, mis seal salata, nagu ta ise ütles, mida rohkem ta karvu ajas, huule pealt ja mujalt, seda tugevamad karvad asemele kasvasid. Seetõttu hakkas ta kasutama epileerimist, ja karvade eemaldamist spetsiaalsete vahadega, mis pärssisid ka karvakasvu. Ent mis muutsid pärast kasutamist naha põletikuliseks, ning seetõttu oli Ingridil huul, või nina-alune alatihti selline punane.

Kui me Tallinna tulime ja Ingrid sai tähtsa koha peale Kroonika peatoimetajaks, siis hakkas ta üha tihemini käima kosmeetiku juures. Kus ta siis lasi panna omale ikka tõeliselt pikad kunstküüned, nn geelküüned (millega ei saanud teha koduseid töid, isegi last riidesse panna, ega ka näiteks auto ust lahti teha, ja millega ta sai kuidagimoodi hädavaevu palgatööd teha ehk arvutisse teksti toksida), ja lasi end ka igalt poolt epileerida. Ehk siis karvad ära ajada. Ja kui Ingrid polnud varem kubeme piirkonnast karvu ajanud, siis Tallinnas hakkas ta kasutama stringe, ja ajas end kubeme piirkonnast täiesti karvutuks. Ja kuivõrd ta käis ka solaariumis, ning jättis seal stringid jalga, siis oli tal kubeme piirkonnas tavapärase tumeda kolmnurga asemel selline hele laik. Oma rinnakarvu ilmselt Ingrid häbenes, seetõttu ajas ta neid minu elektrilise habemeajamismasinaga. Hiljem ostsin talle eraldi naistele mõeldud karvaeemaldusaparaadi.

Irja seevastu on palju väiksema karvakasvuga. Tal ei kasva näiteks vuntse ega habet, ega ka rinnakarvu. Mistõttu on tal palju lihtsam. Seetõttu pole tal vaja ka kosmeetiku juures käia, ta saab oma karvadega ise hakkama. Isegi epileerimist pole vaja, sest karvad, ka jalgade peal on õrnad ja tulevad ilusti maha ka tavalise žiletiteraga.

Ma nüüd ise olen vahel mõelnud, et ehk oli ka karvakasv see, mis meid Ingridiga lahku ajas. Sest Ingrid tajus, ja teadis, et mulle tegelikult sellised tugeva karvakasvuga naised ei meeldi. Ja mis seal salata, ega ei meeldi ka. Samas, mis oli huvitav, ei meeldinud Ingridile üldse minu habe. Ta tahtis, et ma lõua täiesti siledaks pügaks, ja seda pidevalt. Ütles, et minu habe torgib. Samas Irja räägib, et minu habe on igas pikkuses selline pehme ja üldse ei torgi. Mille peale ma olen mõelnud, et ehk tunnetab mehe habe ära, milline naine sobib ja milline mitte, ning ebasobiva naise puhul läheb turri ja torgib nagu siil.