Urmo, kelle heaks töötad sina?

Väljavõte Päevalehest.

Kelle heaks töötad?, küsis mõned päevad tagasi oma Delfi kolumnis selle meediakanali peatoimetaja Urmo Soonvald. Tekst ise oli segasevõitu, ent võis aru saada, et Urmole ei meeldi, et kiri Obamale kuskil eriti elevust ei tekitanud ja suurt vastukaja ei leidnud. Arusaamatuks jäi, miks selline jabur kiri üldse mingit vastukaja pidi leidma. Ent see selleks.

Küsimus jääb endiseks: kelle heaks töötad? Sest ka Urmo Soonvald töötab kellegi heaks. Näiteks eilses Päevalehes kirjutab ta mõtteid, mille põhjal võib selgelt järeldada, et ta töötab Delfi omaniku Hans H. Luige heaks. Sest kuis muidu üks pealtnäha suht normaalne mees ajab suust välja selget joga.

Kus siis Soonvald räägib sellest, et see, et Delfi nn peldikuseinal ei saa enam igaüks valimatult oma sitase näpuga jooni vedada, kujutab endast moraalitsensuuri. Nojah, tore on. Kui Soonvaldi enda maja või korteri uks on näiteks hommikul sitase näpuga jooni täis veetud, ja ta selle peale protesteerib, kas ta tegeleb siis moraalitsensuuriga?! Tundub, et Soonvaldi meelest on see nii. Ja ilmselt veel mõne sado-maso kalduvusega tegelase jaoks. Aga paljude inimeste meelest ei ole, sestap on sellist tegevust hakatud piirama. Kuna meedia ise selle piiramisega hakkama ei saanud. Võeti ette küll mingeid üleskutseid, stiilis, et hei, kommentaatorid, olge nüüd viisakad, aga sellest polnud tolku.

Ja ma võin lugejatele saladuskatte all paljastada: kommentaare kirjutasid ka Delfi enda töötajad. Ma ei tea, kas seal päris eraldi inimesi palgal oli, selle kommentaaride kirjutamise peal, aga sellest Tallinna kaubamaja küljes asuvast büroomajast genereeriti, ma arvan, et ma ei liialda, mingi 50% kommentaaridest. Kes pole nõus selle väitega, tõestagu vastupidist. Täpsustuseks pean märkima, et Soonvald sel ajal Delfis ei töötanud, ta oli Õhtulehes, aga ega Õhtuleht parem pole. Ka seal käis, ja käib ilmselt siiamaani korralik andmine. Miks seda tehakse? Sest kommentaare on palju lihtsam kirjutada kui artiklit, ja kuivõrd klikke toovad mõlemad, siis pigem kirjutatakse kommentaare. Simple as that! Ning klikid - see on puhas raha.

Siis on Soonvald veel pahur, et sitase näpuga uksele jälgede jätmise eest karistatakse selle näpu omanikku, ehk siis, ütleme, Soonvaldi ennast. Sest, nagu väidab Soonvald, on selle sitase näpuga juttide vedamise taga tegelikult keegi teine, lihtsalt tema, selle näpu omanik, või omaniku esindaja, Soonvald, paistab kõige paremini silma ja seetõttu süüdistatakse just teda. Selle väite peale tahaks küll suure häälega naerda. Ja küsida, et miks, kulla Soonvald, sa siis ei otsi üles neid, kes on tegelikult nende juttide vedamise taga, ah?! Ja ma tean vastust: sa ei otsi, sest sa ise vead neid jutte. Sest nende juttide eest makstakse, ja mitte vähe.

Siit moraal: kui te ka poolt nende veebi portaali-jumbude juttudest usute, olete ka suurema osaga petta saanud. See on üks hullem scam, mis kunagi Eesti ajakirjanduses on toimunud, see kommentaaride värk. Mis on viimasel ajal hakanud kokku kuivama, ja mitte sellepärast, et neid kommentaare niiväga tsenseeritakse, või et lugejad ei viitsi enam järsku kirjutada, vaid seetõttu, et nende eest ei pritsita enam niipalju pappi kui varem. Loll raha on reklaamiturult kadunud.

Mis juhtub edasi? Ma arvan, et kommentaarid kaotavad oma tähenduse ja, nagu ikka ajakirjanduses, määravaks saab sisu. Ei piisa enam mingi koguse uudiste kokkukühveldamisest, ehk varastamisest, millega Delfi peaasjalikult tegeleb, ning siis neile mahlakate kommentaaride külgepookimisest. Vaja on oma unikaalset infot. Content is king, on seda alati olnud, on praegu, ja on ka edaspidi.