Võrumaa koolidirektor lõpetajatele: minge ära siit, nii kaugele kui saate, parema elu peale!

Üks Võrumaa koolidirektor oli lõpetajatele öelnud, et minge ära siit, nii kaugele kui saate, parema elu peale.

Sellest rääkis nädalavahetusel Võrumaal Oraval toimunud Kaika süveülikoolis esinedes endine maavanem, Riigikogu liige Urmas Klaas, vahendab Uma Leht.

Reformierakonna liige Urmas Klaas ütles seda kommenteerides, et koolidirektor oleks pidanud hoopis lastesse sisendama usku, et nende kodu on ilus, erilise keele ja kultuuriga väärt paik elamiseks.

Nüüd suure ringi küsimus: mida oleks pidanud rääkima õpilastele direktor? Ja kas ta talitas õigesti? Kas direktor oleks pidanud ütlema lastele, et jääge kõik Võrumaale, ainult Võrumaal saate õnnelikuks, või siis talitama nagu ta talitas, et ütles, et minge ära, nii kaugele kui saate?!

Minu arvamus on see, et direktor rääkis ausalt lastele, nagu asjad on. Sest Võrumaal, kus tööpuudus on üks Eesti suuremaid, kus praegu ridamiksi ettevõtteid kinni pannakse, ja koha peale jäänud noortest, eriti poistest, või siis meestest saavad suure tõenäosusega joodikud, kes kohaliku külapoe juures õlleraha manguvad, kus pole noorte jaoks perspektiivi, pole tõesti midagi teha. Veel niipeagi mitte. Mina oleks koolijuhina soovitanud täpselt sama, ja ka riigi juhina räägiks sama, sest ma ei saaks inimestele valetada: praegu on noortel mõttekas kaugele hoida mitte ainult Võrumaalt, vaid kogu Eestist. Siin ei oota noori praegu mitte keegi. Kui mõned näruse palgaga koristaja-kohad välja arvata. Kõrgharidus on tasuline, ja kui sul pole rikkaid vanemaid toetamas, siis pole ka ülikooli asja. Mõistlik on, kui keeled vähegi suus, minna välismaale tööle, raha teenida, ja siis tulla tagasi ning õppida, või siis õppida edasi välismaal.

Aga miks siis riigijuhid rahvale puru silma ajavad, ja soovitavad seda teha ka teistel?! Ma ei tea, ausalt öeldes. Ilmselt on selline silmakirjalikkus, sellised valed inimestel nii veres, et seda peetakse loomulikuks. Samas lähevad kõik vähegi tegijamad igalt poolt maakohtadest edasi linnadesse, ja riigijuhid panevad oma lapsed välismaa ülikoolidesse õppima. Aga oma rahvale soovitavad Eestisse jääda. Millegipärast käivad sõnad tegudest lahus, ja käärid paisuvad üha suuremaks.