Värske Anne&Stiil'i esikaas.
Ostsin siis täna, prooviks, ka teise numbri Anne&Stiil'i (Irja lõpetas Eesti naistekate ostmise juba aastapäevad tagasi, kuna sealt pole midagi lugeda, vaid Naistelehte ostab vahel, ja vahel ka ajakirja Naised). Esimene number oli nii sitt, et tekkis huvi, kas teine number on samasugune, või on mingeid muutusi.
Ja peab ütlema, et hakkab juba lubama, kuigi mina seda endiselt osta ei soovita. Kuna sealt pole midagi lugeda. Ja moevärk ning reklaamid (millest naiseajakirjades on suurem osa märgistamata) mind ei huvita. Parem soovitaks ikkagi välismaiseid naistekaid, keda sisu rohkem huvitab. Ja, mis seal salata, ka pildid ning moe-värk on välismaistes atraktiivsem. Nii et need, kes võõrkeeles lugeda ei mõista, on kahjuks paljust ilma jäänud. Eestimaistest soovitan Naistelehte, kuna seal on palju huvitavat uudismaterjali, ning ka ajakirja Naised, kus samuti leiab üht-teist põnevat aeg-ajalt.
Mis aga Anne&Stiili puutub, siis meeldis mulle lugu kadunud Dan Põldroosi abikaasast. Minu meelest väga südalik lugu, hästi kirja pandud, ja hea leid ka. Eks ajakirjanduses ongi kõikse tähtsam idee, kõik muu on võimalik juurde pookida. Siis oli seekord mu meelest täitsa hästi välja kukkunud Krister Kivi portree-lugu Viktoria Ladõnskaja'st. Noh, pole ka ime, ta on Kristeri kolleeg Ekspressis, ja lugu ka parajalt mesine. Viktoria oleks nagu mingi jumalus, ilma ühegi veata. Ma kujutan ette, et Kristeril kulus selle loo kirjutamiseks mingi poolteist tundi, lisaks mõned tunnid Viktoriaga linna peal. Aga noh, kehval ajal kärab kahh. Vähemalt on aru saada, et autor teab, millest või kellest kirjutab. Üks asi aga häiris: pealkiri oli eksitav, "Lõimumise superstaar". Lõimumisest polnud loos üldse juttu, pigem oleks olnud kohasem pealkiri: "Kaks tundi Vikiga linna peal".
Head ideed on mu meelest see masu-lugu, ning ka kloostri-lugu. Ja ka suht avameelne lugu naise seksuaalsusest, millist Eesti naistekates just eriti tihti ei kohta.
Aga mis mind häirib, pole "seda" lugu. Mille pärast seda ajakirja tahaks osta, või, ütleme, kulutada see 42.90 krooni. Ses osas pole küll mingit edasiminekut võrreldes varasemate Anne ja Stiiliga.
Ah-jaa, üks seik veel. Selles numbris oli ajakirjale kavalalt kleeps reklaami näol ümber pandud, ilmselt selleks, et poes ajakirja sirvida ei saaks. Ehk siis, et ostja saaks alles kodus teada, et sealt midagi lugeda pole.
8 kommentaari:
mulle täiesti tuttav tunne.
näituseks on teie blogi nii sitt, et on pidev huvi, kas kõik järgnev on samasugune, või on tulemas mingeid muutusi. muutusi ei ole ma täheldanud ning seega hoian end toimuvaga enam-vähem kursis.
Kas sa raamatukogus sirvida ei saaks?
suht rumal ajakiri
kujunus on veits parem ja rahulikum sellel numbril, esimene oli kuidagi jube rabe ja selgrootu
a ajakiri ise on veits igav küll, ladõnskaja kaanel ma ei usu, et väga müüb, või kui venelased ka ostavad. muidu huvitav naine, aga ses suhtes innoga nõus, et selline tunne, et ta nagu kandideeriks, liiga mesine jutt
muidu vaatsin, et krister kivi kogu aeg kirjutab sinna ja palju välisautoreid üldse, miks siis palgalised toimetajad teevad
mai loogist oleks taht rohkem seksi lugeda, kuidagi lahe naine oli igavaks tehtud ja kohati arusaamatu ka persoonide valik üldse, tundub nagu oma tutvusringkond käiakse läbi või midagi
samas, ma ei kujuta ka ise hästi ette, milline oleks parem ajakiri,
Heas väljaandes on vähemalt 1 selline lugu, mille pärast tasub seda väljaannet osta, või ei saa ostmata jätta. Anne&Stiilis seda pole.
Inno on vist shemale, ehk õigemini maleshe kuna naisteajakirjad talle nii suurt huvi pakuvad
Kas olete kursis Lassi Liisi blogiga? Müil taotleb selle sulgemist.
Muide Margus Lepa sai Delfis kommenteerimise keelu.
Sõnavõtjaid piiratakse üliaktiivselt.
Postita kommentaar