Eestit peetakse üldiselt innovatiivseks maaks. Aga mina ütlen, et Eesti on väga innovatsiooni-vaenulik. Miks?
Eestit peetakse innovatiivseks seetõttu, et Eestis ollakse väga altid omaks võtma kõiksugu tehnoloogilisi uuendusi. Ja sellest järeldatakse, et Eesti on väga innovatiivne.
Tegelikkuses on muidugi lood veidi teistsugused. Tehnoloogia-sõbralikkus tuleneb peamiselt sellest, et kõik uued tehnoloogiad on tulnud tühjale kohale. Enne polnud siin midagi, piltlikult öeldes. Polnud ka vanu tehnoloogiaid, millest kinni hoida, ja mis takistab mitmel pool uute tehnoloogiate kasutamist. Nii näiteks ei saanud internetipangandus läänes eriti jalgu alla, kuna inimesed kasutasid endiselt tšekiraamatuid. Nõuka-aegne Eesti elas aga kaasaja mõistes kuskil 19. sajandi lõpus, kus paljud tööd tehti käsitsi ja hobusega. Sekka mõned kõrgtehnoloogilised ettevõtted, nõukogude sõjatööstuse filiaalid, millega oli seotud väike ring teadlasi ja millel laiema avalikkusega polnud suuremat pistmist.
Niimoodi. Mis siis on õigupoolest innovatiivus? Kas tõesti kõige uue kiire omaksvõtt, nagu on levinud arvamus. Wikipedia ütleb: An innovation is a new way of doing something. Ehk: innovatsioon on uuel moel millegi tegemine. Justnimelt, uuel moel. Ja see pole kopeerimine, ega kiire kasutuselevõtt. Uuel moel tähendab seda, et sellisel moel pole asju tehtud mitte kuskil mujal. Uuel moel tähendab: teistmoodi, teisiti.
Mina väidan, et Eestis on väga raske mingeid asju uuel moel teha. Kui sa midagi uuel moel, teistmoodi teed, või isegi mõtled, siis saadab sind ühiskonna üldine hukkamõist. Sind parastavad nn arvamusliidrid ja ajakirjandus. Sind tambitakse mutta. Mitte kellelgi ei lasta tõusta ja teha midagi teistmoodi. Kõik käib kampaania korras, kambakesi, nagu mingis orjalaagris. Olen seda nüüd juba korduvalt omal nahal kogenud. Kui midagi teistmoodi teed, siis heidetakse ette, et niimoodi ei teha. Või et: kus on sellist asja enne nähtud. Või: keegi ei tee niimoodi. Kõik teistmoodi arvamused tambitakse mutta. Mõelda tohib ainult kampaania korras, või tohtis, 1. mail siis. Aga mis innovatsioonist me siin räägime?!
Olen palju jälginud teiste riikide, näiteks Soome ajakirjandust ja sageli positiivselt üllatunud, kui soojalt suhtutakse seal neisse, kes midagi teistmoodi teevad või mõtlevad. Neile elatakse kaasa, neid toetatakse, ergutatakse. Samas kui üks soomlane, Sami Lotila püüab Eestis asjadele veidi teistmoodi läheneda, siis sõimatakse teda värdjaks. See on siis suhtumine innovatsiooni a la Estonia. Näitab, kui innovatiivne Eesti tegelikult on.
Eesti innovatsiooni-guruks peetakse Linnar Viiki, kes sai kuulsaks nn e-valitsuse idee propageerimisega. Mis oma olemuselt oli samuti uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt. Selles, et valitsuse liikmeid hakkasid infot arvuti teel vahendama, polnud ju tegelikkuses midagi uut. Seda tehakse igal pool maailmas. Ja tehti palju aega enne e-valitsuse asja.
Eesti innovatsiooni tegeliku olukorra hea näide on seesama ID-kaart, mida esialgu taevani kiideti, mis läks maksumaksjale maksma üüratu papi, ning mis pidi eesti rahva nö uueks looma. Tegelikkuses, nagu võib igaüks veenduda, pole selle kaardiga suurt midagi peale hakata. Sellele pole suudetud rakendusi leida. Miks? Sest innovatiivsust EI OLE. Mõned saavad teda kasutada mugava reisidokumendina, aga enamiku jaoks pole tal mingit erilist otstarvet. Rahakott on endiselt kaarte paksult täis, kuigi ID-kaart pidi hakkama kõike asendama. Isegi raha.
13 kommentaari:
Inno Vatsioon võrdub Inno Tähismaa.
iluspoiss
Üks päris ülbe asi, millega saab välismaalastest tuttavate ees kekata, on mobiilparkimine ja e-pangandus.
Enamus ei usu, et selline asi võimalik on.
Kahjuks on Eesti kasutanud potentsiaalist ehk 5% ära, see artikkel teil on päris kümnesse läinud. Ruulivad igasugused veidrad hankked ja majandamised, kus teenivad vinget pappi mingid (paljudel juhtudel) eraõiguslikud äriettevõtted.
Valitsus karjub iga sellise otsuse peale juhhei ja hurraa!
See mahatampimine algab juba lasteaias peale, lapsed peavad olema kuulekad käsutäitjad. Ei aita isegi põhjendamine, miks teisiti tegid kui teised.
Algatus surutakse alla käsuga: sa ei pane üldse tähele, tee nii nagu teised, dumat ne nada, nada prõgat.
Innol on mitmes punktis täiesti õigus. Tõepoolest, Eestis ei olnud 90-te alguses kasutusel palju vanu tehnoloogiaid, mille peale tehtud investeerigud oleksid alles oodanud taastootmist ja mida seetõttu ei saanud veel uuendada. Mis puutub ID-kaarti, siis jällegi ei ole kõik firmad teda kasutusele võtnud oma süsteemides muude kaartide asemel ja rahakoti vahel on kaarte kõigil rohkem kui üks. ID kaart ei ole päris nii lõputult funktsionaalne, nagu kõigile kaartidele vaja on.
Samas, Nõukogude Liit sai otsa ühtemoodi nii Eestis, Leedus kui Kasahstanis, edasine (tehnoloogiline) areng on olnud endise NSVL-i riikides olnud erineva kiirusega sellest hoolimata. Mis veel, mitmed investeeringud on ka Eestis tehtud 90-te alguses ja keskel, mis tähendab, et neist mitmeid on tulnud juba uuendama hakata, seega on selle teooria järgi mitmel seni aeglasema arenguga riigil Eestiga võrreldes eelis. Ometi ei paista, et Kasahstani tehnoloogiline areng lähemal ajal hüpet paremuse poole teeks.
Igasuguste muude kaartide asendamine ID-kaardiga aga ei ole juhtunud peamiselt sel põhjusel, et Eesti on demokraatlik riik, kus firmad ei ole kohustatud ID-kaardile üle minema muude kaartide asemel. Kui firmale on odavam ja oma eesmärkidele sobivam kasutada oma kaarti millekski, siis tal on see vabadus. Hiinas oleks kahtlemata võimalik saavutada 99% muude kaartide asendamine ID-kaardiga, 3 aasta jooksul tehtaks kõigile elanikele ID kaart ja keelataks muud kaardid ära, protestid surutaks maha ja välismaailmale näidataks rõõmsat ja üksmeelset progressi. Mul on üpris hea meel, et ma sellises riigis ei ela. Samas on seaduse toega elektrooniline allkirjastamine ID-kaardiga midagi, mida mujal ei ole veel tehtud - vastab igati innovatsiooni mõiste Inno poolt tsiteeritud definitsioonile.
Kuidas puutub innovatsiooni teemasse Sami Lotila? Tema on kirjutanud eestlastest ja ajaloost, teinud seda üsna provokatiivselt ja tal on õnnestunud välja meelitada mõningaid pahameelepuhanguid ja seega täitnud oma eesmärgi. Ajaloo teisiti tõlgendamine, olgu see siis nii uudne lähenemine kui tahes, ei ole kuskilt otsast innovatsioon.
Innovatsioonist laiemalt rääkides: innovatsioon võib olla ka mingi juba tehtud asja tegemine uutes mastaapides. Näiteks kuigi wifi leiutati juba dekaad tagasi ja laiemas kasutuses oli ta samuti juba ammu, siis sellest hoolimata võib lugeda seda, et iga kohviku, hotelli, restorani ja üleüldse asutuse piirkonnas levib kõigile külastajatele tasuta (või sümboolse tasu eest) wifi, muu maailmaga võrreldes üsna innovatiivseks. Just mõtteviisi poolest.
Väga huvitav teemapüstitus, olen paljuski nõus! Sellega seoses, kui tohib küsida, kas Sa ei ole mõelnud kunagi uuesti proovida midagi OBN laadset teha? Või ei paku see valdkond enam huvi? Minu meelest oli OBN (vähemalt oma aja kohta) väga innovatiivne. Ilmselt oleks ka praegu, seda kasvõi konkurentsi mõttes.
Tõepoolest, m-parkimine on kõva sõna, ma kasutan seda ise väga aktiivselt ja väga mugav on.
Aga ka see on seotud vanade tehnoloogiate puudumisega. Kui kogu linn oleks täis parkimisautomaate, siis m-parkimisele eriti ei mõeldaks.
Sama lugu ka e-pangandusega.
Mis Lotilasse puutub, siis minu meelest läheneb ta teemadele uuenduslikult. Seda võib ka provokatiivsuseks nimetada, aga see ei muuda asja. Tegemist on tema mõtetega. Iga uuendus saab alguse mõttest. Kui juba mõte maha tambitakse, siis mis uuendusest saab juttu olla. Väga paljud uuendused on sündinud hulludest mõtetest.
Lotila suhtes vaidleksin ikka veel vastu.
Tehnoloogiliste uuendustega seoses saab rääkida nende mahatampimisest põhjusel et ollakse vastu uuenduslikkusele kui sellisele. Meelde tulevad ludiidid, kes uskusid, et tehnika on kuradist ja füüsiliselt hävitasid masinaid.
Rääkides aga poliitikast või ajalookäsitlustest või Lotila puhul mõningatest provokatiivsetest tekstidest, siis nendes väljendatud mõtete peamine mõõde ei ole mitte nende uuenduslikkus, vaid nende sisu. Vastu ei vaielda Lotilale mitte seepärast, et ei tahetaks kuulda uusi mõtteid, vaid seepärast, et nende mõtetega ei olda nõus.
Mitte iga uus idee ei ole hea idee, ükskõik kui uuenduslik ta ka poleks. NSV Liidus maisi kasvatamine oli väga uuenduslik idee. Samal ajal oli ta ka väga halb idee. Need ei ole üksteist välistavad omadused.
Kui keegi tuleks praegu välja ideega käsu korras kõigi riigiasutuste kõigis arvutites hakata Linuxit (MacOS-i, BSD-d, ükskõik mida) kasutama ja lõpetada Windowsi kasutamine, käsukorras, igal pool, eranditeta, siis see oleks samuti väga halb idee. Selle idee võib välja käia inimene, kelle mõttekäike ma muidu igati hindan, kuid ideed ei tee see sellest veel paremaks. Idee uuenduslikkus ei tee ideed automaatselt heaks. Selle idee vastasus ei tee minust veel uuenduslikkusevastast.
Mida ma selle kõige all väidan, on see, et sa ei saa tuua Lotila-vastasust välja tõestusena eestlaste uuenduslikkusevastasusest.
Kui sa midagi uuel moel, teistmoodi teed, või isegi mõtled, siis saadab sind ühiskonna üldine hukkamõist. Sind parastavad nn arvamusliidrid ja ajakirjandus. Sind tambitakse mutta. Mitte kellelgi ei lasta tõusta ja teha midagi teistmoodi.
Urro on siinkohal ütlemata tubli - mitte ei filosofeeri niisma, vaid annab isiklikku eeskiju. Pean Rainer Nõlvaku tegemiste üle ilkumist ja nende sisse poliitiliste vandenõuteooriate usinat punumist. Tubli, Urro!
Parandus: pean siis nimetatud tegevusi SILMAS.
Mnjah, aga peab aru saama, et sm. Tähismaa mõttelennud on rangelt piiratud kahe nimekirjaga, mis kannavad Suure Isa allkirja. Üks nimekiri loetleb "head", teine "halvad". Lotila on hetkel hea -- küll aga saab ta kiiresti halvaks, kui ta peaks jätkama sellise teksti kirjutamist siis, kui Suur Isa ise valitsusjuhiks peaks saama. Nõlvak on muidugi alati halb..
Andrisele:
minu meelest on ka blog.tr.ee väga innovatiivne, kuigi sellest pole eriti laialt juttu olnud, ilmselt meediaettevõtted kardavad konkurentsi.
Mis puutub OBNi, siis ka seal tekkis probleeme nö suure meediaga, näiteks BNS väitis, et varastame neilt uudiseid, kuigi meie reporter lihtsalt kuulas raadiot ja kirjutas üles, mida kuulis. Uudisel kui sellisel pole teatavasti mingit autoriõigust. Aga Anvar Samost BNSist leidis ikka, et nende uudised olevat sõna-sõnalt ümber kirjutatud, autoriõigus on sellel sõnade järjekorral, ja ähvardas kohtuga.
Mind aeg-ajalt üllatab, et BNS ikka veel tegutseb. Ilmselt riigiettevõtted vanast rasvast veel ostavad seda teenust.
Ma arvan, et vaikselt blogides on kõige parem turule hiilida. Vastasel korral peab sul olema rahakott puuga seljas, ent sellestki ei piisa, nagu näitas Kruuda keiss. Kruuda pani uugama miski 150 milli, selle eest oleks ühe hea asja saanud teha küll. Kruuda ajas kokku terve hunniku mingeid naljakaid asju ja kõrbes totaalselt. Eks muu meedia vastuseis oli ka päris kõva, Kruudat hakati kohe hoogsalt naeruvääristama, ja Kalev Meediat maha tegema. Kuigi palgad olid seal päris head ja eks kinga on ajakirjanikud saanud nüüd ka parimatest meedia-ettevõtetest.
Aga kindlasti on mul huvi sellest blogi-keskkonnast edasi areneda, nii et kui sinul või kellelgi huvi, võib koostööd teha. Ma usun, et sellest võiks päris vinge asja saada. Blogikeskkonna funktsionaalsus on ikka küllaltki piiratud ja see seab ka arengule piirangud.
Aga Anvar Samost BNSist leidis ikka, et nende uudised olevat sõna-sõnalt ümber kirjutatud, autoriõigus on sellel sõnade järjekorral, ja ähvardas kohtuga.
No ja uudist ümber sõnastada ei osanud siis või? Nii laisk ei tohiks ikka enda firmat luues ka olla...
to 23:40
ja sellest järeldame et inno ei ole eriti innovatiivne
Postita kommentaar