neljapäev, 8. oktoober 2009

Hakkame paljastama ametnike vennaskonda!

Saabus selline tagasiside/kommentaar:

Tere!

Kahjuks ei ole see vihje.

Huvitav oleks lugeda erinevate kantslerite ja politiseerunud ametnike seotusest ning nende vennaskonnast ja nende võimalikest eesmärkidest. Miks ametnikud blokeerivad poliitilist tahet ja on nõus valitsust kukutama, kui nende varjatuid eesmärke ei järgita?

Lugupidamisega,

Peeter



Inno kommentaar:

tõepoolest, olen ka ise mõnda aega riigiametis töötanud, ühes ministeeriumis päris tähtsa koha peal, ja mis mind üllatas, kui vähe võimu oli tegelikult ministril kõige selle üle, mis ministeeriumis toimus ja ministeeriumist välja läks. Suurem osa nö poliitikast tegid ära ministeeriumi ametnikud, keda siis juhatas kantsler. Formaalselt muidugi oli ministril kõige üle nö viimane sõnaõigus, ent tegelikkuses pandi talle päitsed pähe. Või talitati tema soovidele risti vastu.

Mina väidan, et eriti viimasel ajal, kus ministeeriume paisutati, see algas Juhan Partsi valitsemisajal, läks võim Eestis poliitikutelt üle ametnikele. Ja ametnikud tunnetavad oma võimu, nad tegelikult teevad mis tahavad. Ja seda täiesti oma suva järgi, mis ei pruugi kattuda ühegi erakonna vaadetega. Ehk teisisõnu: Eesti on ametnike riik. Poliitikat teevad ja riiki juhivad ametnikud. Ja kogu vastutuse ehk sita saavad omale kaela poliitikud. Seda nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Samas on poliitikud võimetud seda ametnike riiki ohjama. Džinn on nö pudelist välja lastud.

Teiseks on ametkondi, terveid ministeeriume, mis ongi politiseeritud. Näiteks rahandusministeerium ongi Reformi ministeerium, kaitseministeerium IRLi "oma". Ja ükskõik milline teise erakonna poliitik nende ministeeriumide etteotsa satub, aetakse seal ikka vastava erakonna poliitikat. Ses mõttes oli Ivari Padar rahandusministrina Reformile väga mugav, sest ministeerium kodustas ta ära. Sisuliselt sai Padarist pärast rahandusministriks hakkamist Reformi poliitik.

Minu arvates tuleks midagi kiiremas korras ette võtta, sest enne kui ametnike võimu ei piirata, ei hakka asjad ka Eestis liikuma. Kuidas seda võimu piirata? Esialgu piisab ametnike armee vähendamisest. Ent seda on mul loomulikult lihtne öelda: see ametnike armee on kui kasvaja, mis ei lase end piirata ja püüab nullida kõik katsed seda teha. Ma usun, et sama olukord on tegelikkuses ka Lätis, mistõttu on Läti riik võimetu riigivalitsemiskulusid piirama. Saadi hakkama küll nö täitmata ametikohtade kaotamisega, ehk mingi piirini kulude kärpimisega, aga sealt edasi reaalsete ametikohtade kaotamine kulgeb väga valuliselt.

Väga palju ametikohti loodi juurde aastatel 2005-2008, ja olukorras, kus majandus on langenud tagasi aastasse 2005, ning reservid on otsas, peaks ka ametnike arv kukkkuma vähemalt 2005. aasta tasemele. Ehk: ministeeriume ja ametkondi peaks ees ootama suured koondamised.

Ma kujutan ette, et nii Eesti kui Läti näevad veel hirmsat sõda ametnike, ja siis välismaiste doonorite vahel, sest kui poliitikud on võimetud olukorda lahendama, läheb võim doonorite kätte. Ja tuleb nii verd kui pisaraid: kinnitage rihmad, seltsimehed lendurid!

4 kommentaari:

jevlampi ütles ...

Rahandus ja kaitse on kökikmöki. Mina alustaks justiitsist.

Anonüümne ütles ...

Mina alustaks Tallinna linnavalitsusest

Anonüümne ütles ...

Tuttav osales tallinna kesklinna linnaosa projektijuhi kohale väljakuulutatud töökonkursil.

Nn töövestlus kestis kokku 15 minutit. Toas oli 5 inimest, kellest vaid üks ennast tutvustada viitsis. Mingeid asjalikke küsimusi ei esitatud ega osatud isegi arvata, et ehk soovib mõni tööotsija ise midagi küsida. Kogu üritus nägi välja nagu farss.

Ilmselt on antud kohale juba mõni ustav keskerakondlane välja valitud.

Anonüümne ütles ...

Mina alustaks MKM-ist. Nad on end täiesti avalikult vastandanud võimulolevate poliitikute tahtega. Võtame või liikluse ja 0,5%% lubamise teema, Mõõteseaduse retsimine (sinna ajuvabaduste kirjutamine), oma valitsemisalas üüratute riigilõivuide totlemine (näit ARK-i lõivud), paljude ministeeriumiharude kujundamine puukfirmadeks ja sinna ministeeriumite ametnike sättimine (varjatud lisatasud, näit Metrosert) jne. Ametnike töötamine nende puukfirmade nõukogudes vääriks täiesti eraldi uurimist ja käsitlemist.