Väljavõte Economisti veebist.
Kui varem prognoosis mainekas Briti majandusajakiri Economist (mis on üldiselt tuntud oma usaldusväärse info poolest, eriti Euroopa majanduse kohta, ja mida loetakse usinalt ka Frankfurdis) Eestile 3% eelarve defitsiiti, siis värske ülevaade annab Eestile eelarve defitsiidiks 4% SKPst. Mis paneb valitsuse lubatud euro kiire tuleku väga suure kahtluse alla.
Graafikus tähistab esimene tulp kaubandustasakaalu (mld USD), teine ja kolmas jooksevkonto tasakaalu (viimased 12 kuud, mld USD ja 2009 prognoositav % SKPst), neljas ja viies kohalikku kurssi dollari suhtes (seisuga 14 okt ja aasta tagasi), kuues eelarve defitsiiti SKPst (2009 prognoos), seitsemes ja kaheksas intressitaset (3-kuuline ja 10-aastane valitsuse võlakiri).
13 kommentaari:
Vaata, aga vaata. Inno on ka hakanud Economisti lugema, peale seda, kui ma siis ühe Economisti lingi panin.
Aga kuidas kommenteerida E24 artiklit, kus räägitakse 2.8 miljardilisest puudujäägist? http://www.e24.ee/?id=177711
eelarvepuudujääk on valitsusel ilmselgelt kontrolli all. küsimus on aga kogu riigisektori èelarve tasakaalus, mida halvendab oluliselt omavalitsuste, eriti Tallinna, vastutustundetu laenamine. eksju, Inno?
Keskpank just teatas: Eestil on võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aastal. Samas on eelarvekriteeriumi täitmisega seotud mitu ohtu nagu kohalike omavalitsuste eelarvepuudujäägi suurenemine.
Inno, sa ei ole kunagi siin avaldanud oma arvamust euro suhtes. On seda vaja või mitte?
Urro järgib selles küsimuses Führeri väljakuulutatud "südametunnistuse häält".
Oleme küll välja öelnud: seda on vaja, aga seda ei saa teha üle laipade.
Ja mis Tallinna laenamisse puutub, siis Tallinn on end suht täis laenanud juba, ja ka teised suuremad linnad, ent praegu kannatavad just need, kes tahaksid nüüd laenama hakata (sest ehitus jms hinnad on väga soodsad kõiksugu investeeringuteks), ent neile öeldakse: tutkit!
Tallinn ei ole oma laenamise juures suutnud piisavalt investeerida, kuna suur port raha kulub korruptsioonile ja propagandale. Annaks jumal, et nad oma käitumisega euro püüdlusi põhja ei laseks.
Ehitushinnad jäävad madalaks veel pikaks ajaks, ei ole vaja praegu selle nimel ennast ogaraks laenata, sest see teeb ehitamise kohe laenuprotsendi võrra kallimaks.
Tallinna laenukoormus on ca 50% eelarvest ja riigil on see ca 5% eelarvest. Kas tõesti pikalt riiki juhtinud reform on teinud tööld halvemini kui Tallinna juhtinud Kesk?
Nagu paljud buumi ajal lollilt käitunud, laenas ka Tallinn end valel ajal lõhki. Oleks praegu laenu võtnud, oleks tõesti targem otsus olnud, raha väärtus palju suurem.
Hea vaid, et kesikud riigis võimul ei olnud sellel ajal, oleks meil kordi hullem olukord praegu.
IMF on algusest peale nõudnud Eestis valitsuse tasandil tasakaalus või ülejäägiga eelarvet, ning raskemaks ajaks reserve koguda. Et vältida survet valuutakomitee süsteemile. Sel pole ei Reformi ega Keskiga mingit pistmist.
mul tuli meelde, kuidas Janno "Jookse kuhu vaatad!" Reiljan soovitas aastaid tagasi Eestil hakata laenama 4 miljardit aastas...ja nii aastaid...
irw...
Postita kommentaar