Need head Eesti asjad: kõrvalehüpete aeg on läbi

Üks fotomeenutus 7 aasta tagusest ajast: Inno, Ingrid ja Edgar Tallinnas Raekoja saalis.

Ma ei tea, kuidas teiega, kallid kohvikulised, aga mul on selline tunne, et naljategemise aeg on läbi. Ja need, mis loevad, on taas Head Eesti Asjad.

Võtame näiteks televisiooni, selle, mis igapäevaselt ilmselt enim inimeste meeli erutab. Sest, mis seal salata, on ju telekast see, mis tänapäeval inimesi ühendab, see uue aja kirik, mille ümber kogu elu keerleb. Ja, mis seal salata, televisioonis on jälle ETV tegija. See vana hea ETV! Õhhh! Ma mäletan ise oma noorusaja lemmiksaadet, Noortestuudio Pärastlõunat. Või Toomas Uba tehtud spordisaateid. Või Rein Karemäe Ringliiklust. Või isegi AK uudiseid. Kas see polnud klass omaette?! Ent vahepeal vajus see klass nagu kuhugi ära. Lagunes kuidagi koost. ETV paremad saatejuhid töötasid koguni New Yorgis hotelli toateenijate ja restoranides nõudepesijatena. Oli flirtimiste ja kõrvalehüpete aeg. Ilma tegid asjaarmastajad. Ja polnud siis ime, et kõige populaarsemaks telekanaliks sai Kanal 2, kus profaanid tegid proffidele ära. Ja seda mitte sisu, vaid entusiasmiga. Profaanlust saatis edu. Ja seda igal rindel.

Võtame või näiteks poliitika. Juhtivaks erakonnaks kerkis Reformierakond. Mida seob reformidega ainult nimi. Ent mida ometi saatis poliitika-maailmas peadpööritav edu. Vanad head poliitika-tegelased nagu Edgar Savisaar või Mart Laar heideti üle parda, ning kogu rahvas hääletas kui üks mees igasuguste pentuste, rõivaste ja meikarite poolt. Kellest oldi võibolla korra kuulnud, kui sedagi. Ent tundus, et inimesed tahavad vaheldust. Et kui kõik ümberringi käivad korra "ära", siis võiks seda ju ise ka proovida. Kasvõi korra. Et näis, mis saab. See oli aja märk. Tundus, et läheb hästi, ning võib endale lubada ka väikest vallatust. Väikest flirti millegi uuega. Millest oldi vaid põgusalt kuulnud, ja mis tundus seetõttu erutav.

Või võtame kasvõi Kalevi kommid. Küllap saab igaüks aru, mida mõtles Evelin Ilves, kui ta Kalevi komme kritiseeris. Küsimus pole ju Kalevis, et ta oleks halb ettevõte või midagi. Vastupidi, Kalev oli, on ja jääb. Ent need kommid, need kommid pole ju enam need, tunnistagem ausalt. Niisamuti nagu kõik teised, on ka Kalev, ning paljud teised toiduainetööstused viimasel ajal flirtinud. Teinud kõrvalehüppeid. Proovinud midagi "uut". Võtame või näiteks poes müüdava saia või leiva. Ma ütleks selle peale, et seal müüakse kõike muud kui saia ja leiba. Ning siis pole ime, et inimesed, kes vana head enam poest ei saa, on hakanud seda ise tegema. Rõõm on kuulda, et inimesed teevad üha enam kodus ise süüa, nagu ma ise. Kuigi poed on täis kõiksugu juba ette valmis tehtud sööke, ning restoranid-kohvikud linnas iga nurga peal. Aga, ja ma arvan, et ma ei pane palju mööda, kui ütlen, et see pole see. Ma ise ka flirtisin vahepeal palju väljas söömisega, tunnistan, et menüü koosnes üksvahe lausa burksidest ja hot-dog'idest, ning tervis ei pidanud sellele vastu. Nii nagu ei pane tervis vastu "uuendustele" Kalevi kommide või Leiburi leibadega. Organism nõuab vana ja head.

Kõrvalehüpete aeg on läbi. Ja ka seda on tunda igal rindel. ETV teeb jälle võidukäiku, ja mul on selle üle ainult hea meel. Ja mis on Kanal 2-l vastu panna? Kas see pidu?:

 

Tõepoolest, oli aeg, mil inimesed selliste pidude peale tormi jooksid, ja vahtisid, ila suunurgast tilkumas, mis sellistel pidudel toimus. Aga kaua sa ikka jaksad, eksole. Peod on kõik ühesugused. Üks kord on erutav, teist korda ehk veel huvitav, aga sajandat või saja esimest korda ajab selline asi juba öökima. Olgu see pidu siis nii "vinge" kui tahes. Sama võib öelda ka Kanal 2 programmi, Reformierakonna ja muude selliste nähtuste kohta. Kus esikohal on väline tilu-lilu ja sisu peaaegu puudub. Ma mõtlen seda täiesti siiralt.

Mingis mõttes meenutas kogu Eesti elu Villu Parveti firmat. Mille tegevus oli puhtalt üles ehitatud kõiksugu "hüpetele". Ja millega sidus end otsapidi isegi Maarja-Liis Ilus, see professionaalsuse etalon, vähemalt muusikamaailmas. Kas te kujutate ette, eksole?! Maarja-Liis Ilus ja Villu Parvet ühes pundis. Ühelt poolt ülim vooruslikkus, ja teiselt pool räme porno. Ja see porno-kunn Parvet oli üks Reformierakonna suuremaid koolitajaid, nagu nüüd välja tuleb. Kes siis hoidis erakonna vaimu üleval, ajal, kui kogu elu meenutas kergelt odavat pornokat.

Ent nii nagu päris elus, kus isegi pärast parima pornoka vaatamist tahaks päris naist, nii on see ka muus asjas. Tahaks taas ehedat asja. Seda võin ka enda kohta öelda. Mis abielu see on, kui see tähendab vaid igaõhtust pornokate vaatamist. Või armutuid kõrvalehüppeid. Päris asja asemel. Siis tahad paratamatult kerida aega tagasi ja alustada uuesti sealt, kust asi viltu vedas. Olla enda vastu aus.

Ja ma ütlen teile, kallid kohvikulised, päris head Eesti asjad on täiesti olemas, nad pole kuhugi kadunud. Tuleb need vaid uuesti üles leida. Head (taas)avastamisrõõmu!