Väljavõte Virumaa Teataja veebist.
Kus siis Virumaa Teataja ajakirjanik küsis, et kas Antropov ei karda avalikkuse tähelepanu. Millele mees vastas, et:
Ühel hetkel ma mõistsin, et pole mõtet meediaga võidelda: kui kellelgi on kindel plaan midagi kirjutada, siis üldjuhul ta seda ka teeb, ükskõik kas sellel on tegelikult alust või mitte.
Kui mõni ajakirjanik tahab maastikuautoga sõitmisest või millestki taolisest ka edaspidi kirjutada, siis las ta teeb seda. Tegelikult näitab ta sellega oma rumalust ja minul tekib ainult küsimus, kas selline ongi siis meie meedia tase.
Minu meelest päris kõnekas, või kõnekad tsitaadid. Et mees, kes peab ajakirjandust millekski, mis imeb pastakast asju välja ja puhub mulli. Ja ta ise andis nõusoleku, et temast võib kirjutada. Nüüd millegipärast kirub takka. Nii pole ilus, Robert!
4 kommentaari:
Tere.
Nagu mulle sai hiljuti teatavaks, kavatseb Pääskülas elav endine retsidivist, Rummu range reziimiga koloonias üle kümne aasta veetnud Rein Kala välja anda oma mälestusteraamatu, kus muuhulgas tuleb eraldi peatükis detailsemalt juttu ka tsoonis Jussiga korda saadetud jõledustest, mida Kroonik on oma blogis eelnevalt põgusalt puudutanud:
Nehh ja siis saabus salgas saatuslik öö! Valvega oli ilmselt kokku lepitud, sest keegi ei tulnud segama. (ma jätan diskreetsusest kirjeldamata, mis siis juhtus - head lugejad kasutage oma kõige hullemat fantaasiat, taustateadmiste hankimiseks lugege Gulagi Arhipelaagi!).
Igatahes hommik koitis Jussile nais-mehena, või mees-naisena. Ei, ega ta soovahetust läbi ei teinud vaid hiljem täitis salgas vastavat rolli, koos kõige kaasnevaga, kaaslaste põlgus, eraldi laud sööklas, koos teiste omasugustega, ka valve üleolev ja põlastav suhtumine jne .
Kuna osad Juhan Saul-Grossi "kiusamises" vahetud osalejad (Kalle Kaljusaar jt.) on juba mõned aastad manalamehed, peate rahulduma vaid elusolevate tunnistajate meenutustega.
Posted by Usk, lootus, armastus at 3:04 AM 1 comments
Labels: AHISTAJA JUHAN SAUL GROSS
Tere
Kuna mainisite ühes oma postituses Juhan Saul-Grossile aastate eest metsas antud korralikku ketukat, siis (tundes nii Indrek Sauli ning veel mõningaid asjaga kursis olevaid ühiseid tuttavaid) võin saadud info põhjal väita, et tema kunagiste äraipartnerite poole (vist) Järve metsas Juhanile rahade äravirutamise eest antud ketukas oli siiski rohkem profülaktilist laadi ning seejuures ei soovitud Juhani lõplikku invaliidistamist. 10 palli süsteemis oli Juhanile antud ketuka intensiivsusastmeks ca 6,3. Ilmekaks tõendiks on seejuures ka see et eelmärgitud keretäie tagajärjel saadud ajukahjustuste tulemusel muutus küll Juhan veidi imelikuks, kuid hakkas pidama end üksnes filmiprodutsendiks (mitte Napoleoniks, Vene Impeeriumi troonipärijaks või muuks sarnase klassiga tegelaseks). Siiski, Juhani tuttavate sõnul; võib seda aastate eest antud ja igati asjakohast keretäit pidada Juhani ning tema poolt kannatanute suhtes siiski positiivseks nähtuseks.
Posted by Usk, lootus, armastus at 8:35 PM 0 comments
Labels: AHISTAJA JUHAN SAUL GROSS
Saul-GrossistPostkastX
Vasta E saajale mina näita detaile 16:09 (11 minutit tagasi)
TereJuhan Saul-Gross pandi esimest korda vangi, kui ta veel 16-17 oli ning endastmõistetavalt Viljandi noortevanglasse. Põhjuseks vargused ja pettused. Kinnipidamisel leiti ta juurest veel paarsada Soome marka, millile lisandus nn. valuutaparagrahv. Seda viimast reklaamib Saul-Gross kui oma ainsat karistatust, väites, et oli kinni ebaõiglaselt ja vaid kui "Viru Ärikas". Tegelikult polnud Juhan Saul-Gross (siis veel Juhan Härmi nime all) Viru äriga suurt miskit pistmist. Jah, vahel võis ta seal tõesti töllerdada ning soomlaste käest nätsu morida.Kui Juhan sai 18, ei saadetud teda aga Viljandist Tallinna vanglasse edasi, nagu see seaduse kohaselt pidi juhtuma. Noortevanglas koputajana silmapaistnud mees jäeti Viljandi noortevanglasse nn. üleajateenijaks (erandkorras oli see võimalik), kus ta siis alaealiste kaasvangide peale edasi koputas.Igatahes 1983 oli Juhan vanglast väljas. Kuna tal ei õnnestunud arusaadavatel põhjustel (keegi teda ei usaldanud) mingit olulist informatsiooni miilitsale hankida, saadeti ta "nazori" rikkumise pärast üsna pea aastaks-paariks Rummu II kolooniasse. Tulnud sealt välja, järgnes Juhanil peagi kolmas reaalne karistus, suuremahulise kelmuse eest.Tema mõningane merekoolis õppimine on küsitav, võimalik tõesti et ta segasetel aegadel 1980-ndate päris lõpus sinna korraks võetigi. Moskva Kineomatograafiainstituudis pole ta kunagi õppinud, küll aga sai ta kusagil Moskva õllekas tolknedes baarileti ääres mõnevõrra tuttavaks noore rezisööri Bondartsukiga, mis on tema ainuke nn. saavutus, mille paistel ta peesitada võib. Saul-Gross ise pole seotud ühegi filmiga, tema pangakontod on ammuilma arestitud, mingit vara ega äritegevust tal pole. Tegemist on nn. Siivo Silvese või Enelin Meiusi miniformaadiga. Eks enamik ole sellest naeruväärsest klounist ka aru saanud, kuigi võib leiduda ka järgmisi potentsiaalseid võlausaldajaid ning ohvreid. Tõenäoliselt on ühed järgmised abielupaar Taskad, kellele olevat ta juba suure summa oma "filmiprojektidega" võlgu.
Enrico
Posted by Usk, lootus, armastus at 9:22 AM 0 comments
Labels: AHISTAJA JUHAN SAUL GROSS
Mina vana ja väsinud Kroonik analüüsin nüüd Inno ja Sauli juhtumit, Inno juhtumist ei ole palju rääkida, spetsialistide arvates on tegu seksuaalselt väärkoheldud mehega, kes ilmselt ka füüsiliselt(seksuaalselt) haige ja elab oma komplekse ekside peal välja. Lisaks sellele, et ta oma lastele elatusraha ei maksa, nagu seadus nõuab. Irja ise kinnitas nimetatut oma blogis, väites, et Inno ei peagi maksma, kuna jättis ühisvara Ingridile. SIC! Uus lähenemisnurk perekonnaõigusele, suisa doktoritöö vääriline teema.
Laim, mida ta loobib on ületanud juba igasugused mõõtmed. See selleks, eks igal oinal ole oma Mihklipäev ja ei jää Innolgi see tulematta. Vanajumal on pikaldane, kuid õiglane. Isiklikult tean, et Inno oma tervisehädadega on juba selle matsu saanud, kahjuks on tema iseloomake (iseloom) selline, et mats peab ikka hästi tugev olema. Muidu ei mõju. Omajagu kahju, et keegi ei ole Inno ja Irja vastu laimuhagi esitanud, kuid küll see tuleb. Leedo juhtum annab julgust.
Juhan Saul Gross on aga poole huvitavam juhtum. Ta esitab ende võitlejana tütre eest. Tegelikult ei hooli ta lapsest kopka eest. Loe siit. Seksuaalpsühholoogide arvates on tegu samuti kuritarvitustega tema suhtes lapsepõlves.
Koguja Kroonik sai tuvidelt teada järgmist. Täna 20-30 aastat tagasi tegutses Juhan poiss Viru hotelli varsovsikuna (tõlge-alama astme ärikas). Nojah, aga KGB, ehk Viru eriteenistus sai jaole. Ilmselt oskab härra Kalle Klandorf sellest pikemalt pajatada. Tulemuseks kohus ja vabaduskaotuslik karistus Rummus, kus ta ka Moskva Kinematograafia Instituuti astus ja ka vastu võeti. Müstika ütlete? Oh ei, ka vanal Kroonikul oli au teenida NSVL sisevägedes Siberis aega ja ma tean täpselt, kuidas sellised imelised asjad võimalikud on. Talle tehti ettepanek, millest keelduda ei saa, õigemini oleks saanud, aga mitte temasugune iseloomutu olend.
Ettepanek oli hakata "koputajaks", koos teatavate hüvedega.(Mul on päris head allikad, kahjuks ei saa ma neid paljastada). Edasi läks aga sedasi, et info imbus välja tsooni või immutas selle eriosakond ise, ega nemadki koputajaid ei sallinud, kuigi need olid kasulikud.
Nehh ja siis saabus salgas saatuslik öö! Valvega oli ilmselt kokku lepitud, sest keegi ei tulnud segama. (ma jätan diskreetsusest kirjeldamata, mis siis juhtus - head lugejad kasutage oma kõige hullemat fantaasiat, taustateadmiste hankimiseks lugege Gulagi Arhipelaagi!).
Igatahes hommik koitis Jussile nais-mehena, või mees-naisena. Ei, ega ta soovahetust läbi ei teinud vaid hiljem täitis salgas vastavat rolli, koos kõige kaasnevaga, kaaslaste põlgus, eraldi laud sööklas, koos teiste omasugustega, ka valve üleolev ja põlastav suhtumine jne. Osakond oma lubaduse täitis, Juhan sai kooli astuda ja võeti ka vastu.
Türmist väljudes sai Juss kokku vanade kamraadidega. Koguja Kroonik ei ole tema võlgade suurust viitsinud täpsustada, kuid tolle aja mõistes olid summad suured, mis Juss ärikaaslaste tagant virutas. Ta viidi metsa ja anti ikka üks igavesti korralik ketukas. Peale seda jäi ta onupoja Indrek Sauli sõnul veidi imelikuks ja hakkas ennast suureks filmiprodutsendiks pidama. Kuigi tegelikkuses oli viimastel aegadel tema karjääri tipuks Kristliku supiköögi juhtimine, mille asutas tema ema ja mis tänaseks on tegevuse võlgade tõttu lõpetanud.
Kroonik tuhnis veidi kohtutoimikutes ja sai huvitavat teavet, täna, kui mälu mind ei peta pidavat tal olema järjekordne kohus. Usun, et kirjutised Inno ja Irja blogis on kantud samuti soovist kohut mõjutada. Näib, kas toimib? Ma usun, et mitte.
Koguja arvab, et ahistajale tuleb korrale kutsuda või allutada ja kutsub EW kohut ja teisi õigusorganeid temaga põhjalikult tegelema. Sellise taustaga mees on sügavalt haige isend ja kaasinimestele ohtlik. Arvestades tema loomuomast sarmi võib ta ää võluda järjekordse ohvri. Inimesed olge ettevaatlikud.
Kui kellegil on veel avaldamist väärivat teavet nimetatud ahistaja kohta, siis kirjutage aga Koguja Kroonikule.
Postita kommentaar